Ma lihtsalt südamest loodan, et 2021 tuleb parem. Et vaktsiin paneb sellele jubedale koroonale piduri peale, sest ma olen surmväsinud sellest, kuidas tööl iga 2 kuu tagant koroona pärast jälle kõik pea peale pööratakse.
Et mu laps kolib Tartu Ülikoolist ümber Tehnikaülikooli, sest see Tartu on meid mõlemaid tühjaks tõmmanud: rahaliselt, emotsionaalselt. Probleemi ei ole õppimisega hakkama saamisega, probleem on Tartu inimestes (õppejõududes, tartlastest kursakaaslastes, Tartu olematus toidukultuuris, jubedas infrastruktuuris, lõputus ussitamises, pidevas depressioonis, mis sulle esimesest sealviibimise päevast külge kleepub ja su endasse imeb nagu limukas.
Ma loodan, et laps tuleb sellest mülkast ära hiljemalt sügiseks. Tahaks jälle millegigi üle siin ilmas rõõmustada. Kas või selle üle, et kuskil keegi teeb professionaalsel tasemel süüa või müüb korralikust, südamega tehtud toorainest toitu.
Sel aastal paiskas ühe pereliikme surm mu elu pea peale. Tasakaalu pole veel saabunud, kuid ehk 2021. aasta lõpuks on ka see probleem, hambad ristis, lahenduse saanud.
Tartlastel pole vaja hakata sappi pilduma. Leppige sellega, et on inimesi, kellele teie linn mõjub laastavalt. Tahaks lihtsalt tasakaalu oma ellu tagasi ja see tasakaal saabub sellest linnast lahkumisega.
hahahaa naljanurga teema 🙂 Noo kui laps Tartus hakkama ei saa, siis Tallinnas ootab teda hullumaja 🙂 Ja sellise mürgise kirja peale ütleks, et sulle paku või tükk kulda , sinu jaoks on see põlgustekitavalt kahtlane värk, sest ….. Edasi lõpeta lause ise. Aga kes Tartus hakkama ei saa, sellele tulevikku pole. Parimat linna liiklemiseks polegi. Igale poole saab jala 30 minutiga kesklinnast. Teised linnad on kõik õudukad selle liikumise suhtes. Aga kui oma lapse oled autodega vedamise mõttes rikkunud, siis tõesti 10 minutit jala käimist vajab arstlikku järelvalvet.