Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Paanikahäire (väga mures)

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Paanikahäire (väga mures)

Postitas:
Kägu

Olen 9+6 nädalat rase ning juba kolmas päev vaevavad mind tohutud paanikahood.

Paanikahoog vallandus ilmselt sellest, et kardan haiglaid ja reedel pidin olema seoses rasedusaegse oksendamisega haiglas tilguti all. Koju jõudes uskusin, et ärevus on ajutine ja kaob turvalises keskkonnas, kuid järgmiseks päevaks oli ärevus hoopis kasvanud.

Eile tundsin, et ainuüksi mõte, et peaksin kodunt väljuma tekitab tohutu hirmu, samasuguse hirmu tekitab ka mõte, et pean ilma elukaaslaseta üksi koju jääma. Õhtuks olid hood juba nii tugevad, et värisesin üle kere ja elukaaslane kaalus kiirabisse helistamist. Sõin ka palderjani tablette, kuid need ei avaldanud mingit mõju ja öösel magada ei õnnestunud.

Mis nüüd siis saab (rohtusid rasedad võtta ei tohi, vähemalt nii alguses ja ilmselt läheks aega ka, et keegi need kirjutaks), raseduskriisi nõustajaga rääkisime pea tunni, kuid sellest polnud abi, sest mul ei ole mingit reaalset probleemi (suhe mehega ideaalne, suurepärane perekond, planeeritud rasedus), millega tegeleda. Saan ise ka aru, et mul on täiesti ebaratsionaalsed hirmud, millel polegi mingit põhjust. Eelmise rasedusega tilguti all tekis ka hetkeks ärevus, aga mingit paanika mõõtu see küll ei võtnud.

Palun öelge, et kellelgi on samamoodi olnud, et ta on saanud abi, et ma saan kunagi terveks, et ma olen kunagi jälle õnnelik ja iga liigutus väljaspool voodit ei oleks mulle eneseületus.

Võib-olla oleks kergem, kui mul oleks varasemalt kogemusi sellise asjaga, aga kahjuks avaldus selline kole paanikahäire just nüüd rasedana, esmakordselt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Minu kogemus on niisugune, et esmakordselt olin depressiooni ja ärevuse küüsis peaaegu aasta enne esimest rasedust. See kestis umbes 3 kuud, kuid sain kuidagi ise jagu, ei tarvitanud ravimeid, aga oli väga raske periood, sundmõtetega. Jäin planeeritult rasedaks ning viimase paari aasta jooksul on mul küll olnud hirm, et ärevus tuleb tagasi (mõnel päeval ongi kehv tuju ja tohutu hirm samasse musta auku langeda), kuid tõeliselt ärevaks muutus olukord siis, kui sain teada järgmisest rasedusest ca 6 kuud tagasi. Olin täiesti läbi, kaalusin katkestamist ning tundsin, et olengi jälle mustas augus. Raseduse jätsin alles ning esimesed paar kuud oli raske, kuna teadsin, mis mind ees hakkab ootama, sest praegu on mul alla 2ne kodus, kes on tõeliselt isepäine ja püsimatu isiksus. Aga ma võin sulle öelda, et hetkel olen õnnelik. Juba mitu kuud tagasi tundsin, et see oli minu elu kõige õigem otsus jätta rasedus alles. Eks mõnel päeval on ikka kehv tuju, hirm ja ka ärevad mõtted, kuid kuidagimoodi olen siiski neist jagu saanud. Olen mõnel korral käinud ka teraapias, vb ka see on mind aidanud.

Raseduskriisinõustajaga suhtlemine mind tol raskel perioodil samuti ei aidanud. Ma tahan sulle öelda seda, et ma südamest loodan, et sa saad sellest ärevusest jagu. Mind aitab palju keskkonna vahetus- tunnen just vastupidiselt sinule, et pean siit koduseinte vahelt välja saama või muidu lähen hulluks. Ja on ka neid päevi, kui ei taha kellegagi suhelda või kuhugi minna. Aga elada tuleb… Jõudu! 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Proovi ikka psühhiaatri juurde saada, mingeid rohtusi sa kindlasti võid võtta. Mul endal oli ärevushäire enne rasedust, võtsin ka antidepressante. Enne rasedust lõpetasime kokkuleppel arstiga ravi ära aga ta spetsiaalselt rõhutas, et kui raseduse ajal või peale lapse sündi peaks mingeid probleeme tekkima(ärevus, paanika, depressioon vms), siis ta leiab mulle rohud, mis on lapsele ohutud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Tegelikult saab abi kolmest lihtsast asjast:
1) Googeldad ja loed end oimetuks teiste samamoodi paanikaga kimpus olevate inimeste lugudest
2) saad neid lugedes aru, et tegelikult see ei tapa, midagi ei juhtu, ainult vastik on
3) ainus reaalselt aitav asi on selle hirmu ja nõmedate füüsiliste tundmuste p…sse saatmine. Usu, sellest on väga palju abi.
Paanika jaoks ei pea olema eelnevalt midagi juhtunud, mingit halba kogemust või traumat.
Kunagi näidati 2h pikkust doki soome tv-s paanikahäirest. Peale pikki ja põhjalikke geeniuuringuid jõuti järeldusele, et enim on sellisest \”tühja koha peal\” tekkinud paanikast ja hirmust ohustatud just nende inimeste järeltulevad põlved, keda on kunagi küüditatud, piinatud, vangilaagris hoitud jne jne. Nende inimeste seemne-ja munarakud kannavad nende kigetud hirmu edasi mitmete põlvkondade taha, tekitades paanikahooge ja ärevushäiret. Minu jaoks asi klapib- mu vanaema on küüditatud, mu mõlema vanema pere sai tunda sõjakoledusi täiel määral. Vanaemal paanikat ei ole, aga see on mu emal, tädil, onul, õel, kahjuks ka mu lastel… Aga peale filmi nägemist olen asjasse teistmoodi suhtuma hakanud, tean nüüd tagamaid, tean, et midagi ei juhtu ja tean, et aitab hirmu ignoreerimine ja selle p…sse saatmine. Oma hirme ei tohi toita!
Piinlesin enne filmi 8 aastat. Täispakett- jubedad paanikahood lambist, 24/7, hirmsad sundmõtted (alates sundtoimingutest kuni hirmuni, et teen oma lastele viga), sisemine ja motoorne ärevus (kogu keha rappub nagu krampides ja sa ei saa midagi parata- või noh, saad küll, saad kuu peale saata selle rappumise ja see lõpeb aegapidi, aga siis ma ei teadnud seda lihtsalt), hirm elu ees, hirm muutuste ees, hirm iseenda ees. Oeh, hullud aja olid! Istusin Xanaxi ja Ad peal 5a, lugematud kohtingud psühhiaatriga, aga abi ei olnud.
Sinu mure on alles alguses, loodan et sain oma jutuga Sulke abiks olla ja Sinul paanika nii kaugele ei arene ning saad abi.
Pea püsti, hirmutunne p…sse ja naudi oma beebikese tulekut!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Aitäh vastajatele!
Kirjutasin juba psühhiaatrile, et aeg kinni panna, aga küsin niikaua nõu siit.

Seda, et hirm tuleb p… saata olen lugenud nüüd mitmest kohast. Seetõttu otsustasin täna ka tööle tulla, kuigi see sai nädalavahetusel ootamatult mu suurimaiks hirmuks.
Vaikne istuv töö, mõni päev tööd imevähe, aeg hakkab venima, kuhugi põgeneda pole…
Kas see oli siis õige tegu, et ikkagi sundisin ennast kodust välja vaatamata paanikale? või oleks just pidanud kodus ootama, kuni hirmutunne natuke väiksemaks jääb (hetkeks hommikul tundus, et äkki üksi koju jääda ikka polekski nii hirmus ja saaks vaikselt ennast nö ravida)? Sest ma mõtlen, et kui nüüd tõesti ei suuda vastu pidada tööpäeva lõpuni ja kutsun elukaaslase järgi, siis see ju ainult toidab mu hirme 🙁

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Vot siis oledki ilusti tööl, ei kutsu kedagi järele ja ei anna oma hirmule võimalustki pead tõsta 🙂 Üldiselt teadlikud psühhiaatrid pooldavad seda hirmudega vastandamise värki.
Sa saad hakkama, usu mind! Keskendu tööle, vahepeal mõtle oma beebi peale ( kuidas te varsti kohtute, kui armsake ta on, mis soost ta võiks olla, katsu otsida talle nimesid jne- vii mõtted oma hirmudelt mujale).
Sinuga ei juhtu mitte midagi halba paanika ajal. See on uuritud ja ammu tõestatud asi. Kui midagi ei saa juhtuda, siis mida on Sul karta üldse? Mõtle sellele, see rahustab 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Kas kedagi on veel peale minu, kellel selline asi nagu tugev paanikahäire on vallandunud raseduse ajal? Mis sai edasi?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Minul tekkis esmakordselt raseduse ajal (15 nädala paiku) ärevus(hood) ja need kestavad aeg-ajalt siiani. Ärevus hakkab sees nii närima, et ajab lõpuks nutma ja võin nutta tunde ja sellega kaasneb ka iiveldus/oksendamine jne Olin ise sellepärast väga mures, aga siis otsisin abi ja nüüd on natuke paremaks läinud küll – hakkasin käima vabastavas hingamises, raseduskriisi nõustaja juures jne
Mis peamine, kui ikka paanikahood peal ja segavad elamist, siis otsi abi ja ära jää oma murega üksi. Kui eelistad klassikalist meditsiini, siis pöördu psühhiaatri poole, usun, et leidub ka rohte, mida rasedad võivad kasutada ja lisaks saab sind psühhiaater ka suunata psühholoogile (siis peaks olema haigekassa raha eest). Kui sobib ka alternatiivmeditsiin, siis soovitan väga vabastavat hingamist (aitab ka sünnituseks valmistuda), refleksoloogiat, kristallteraapiat vms
Lisaks usun, et ka rasedate jooga aitaks rahustada ja endaga nn hakkkama saada õpetada.
Pai sulle ja loodan, et saad abi!
Mina muidu ootasin ainult sünnitusr, et kui laps käes, siis läheb vast paremaks, et rasedahormoonid hakkavad sis vaikselt stabiliseeruma. Nüüd aga on juba helgem tunne ja mõtlen, et saan asja nii kontrolli alla, et suudan isegi veel rasedust nautida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul tekkis esmakordselt raseduse ajal (15 nädala paiku) ärevus(hood) ja need kestavad aeg-ajalt siiani. Ärevus hakkab sees nii närima, et ajab lõpuks nutma ja võin nutta tunde ja sellega kaasneb ka iiveldus/oksendamine jne Olin ise sellepärast väga mures, aga siis otsisin abi ja nüüd on natuke paremaks läinud küll – hakkasin käima vabastavas hingamises, raseduskriisi nõustaja juures jne
Mis peamine, kui ikka paanikahood peal ja segavad elamist, siis otsi abi ja ära jää oma murega üksi. Kui eelistad klassikalist meditsiini, siis pöördu psühhiaatri poole, usun, et leidub ka rohte, mida rasedad võivad kasutada ja lisaks saab sind psühhiaater ka suunata psühholoogile (siis peaks olema haigekassa raha eest). Kui sobib ka alternatiivmeditsiin, siis soovitan väga vabastavat hingamist (aitab ka sünnituseks valmistuda), refleksoloogiat, kristallteraapiat vms
Lisaks usun, et ka rasedate jooga aitaks rahustada ja endaga nn hakkkama saada õpetada.
Pai sulle ja loodan, et saad abi!
Mina muidu ootasin ainult sünnitusr, et kui laps käes, siis läheb vast paremaks, et rasedahormoonid hakkavad sis vaikselt stabiliseeruma. Nüüd aga on juba helgem tunne ja mõtlen, et saan asja nii kontrolli alla, et suudan isegi veel rasedust nautida.[/tsitaat]

Aitäh vastuse eest!

Kas sul vallandus ka ärevus ilma põhjuseta või oli selleks põhjus (mure raseduse pärast, suhted kodustega vms)?
Mul on tunne, et kui ärevus tekiks mingil kindlal põhjusel, oleks sellele kergem lahendust leida, kui siis kui see tekkis nö lambist. Küsin endalt pidevalt, miks mul on need hirmud ja hood, kui mu elus on kõik väga hästi…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Ei oskagi öelda – alguses tundus, et suht lambist või et põhjuseks oli justkui see, et iiveldasin pidevalt (ka öösiti) ja see ei kadunud pärast esimest trimestrit ära ja arvasin, et see kurnas mu ära. Lähedastega suhted väga head. Otseselt midagi elus ei juhtunud. Hirme ikka oli ja on. Tekkiski tunne, et mul on kõik hästi elus, et pole nagu mingit põhjust hirmu tunda ega ärevuses olla. Aga nüüd vabastavas hingamises käies (käin nn eratunnis, kus toimub ka nõustamine ja erinevate tehnikate kasutamine – nagu teraapia) olen hakanud jälile saama, mis on need faktorid, mis mul need ärveushood vallandas ja oskan nüüd ka neid olukordi vältida/muuta oma mõtlemist. Ja neid olukordi, mida muuta ei saa (nt töö ja stress sellep) – õpin vaikselt oma suhtumist muutma.

Minu jaoks oli kõige hullem see, et tekkis nagu surnud ring – ärevus tekitas piinlikust, et mul nii on ja et miks mina nii tunnen ja miks mul selline asi juhtus raseduse ajal (kuigi näilist põhjust selleks ei ole) ja samas see sama häbi ja hirmu tunne uue hoo ees tekitaski uue ärevushoo. Ja siis muidugi süütunne, et ma niimoodi nutan ja ei suuda maha rahuneda, et ma teen äkki lapsele sellega halba ja ma ei suuda nii funktsioneerida (kodu eest hoolitseda, mehega suhelda, tööd teha) ja see ka põhjustas ise juba ärveust lõpuks, et jäin justkui sellesse ringi kinni.
Nüüd olengi vaikselt endale sisendanud ja korranud, et ükskõik, mis ma tunnen on ok. On ok tunda hirme ja ärevust. Ja samas olen mõistnud, et minus tekitaski ärevust see, et mul on hirmud emaduse ja sünnituse ees (kuigi laps oli kaua oodatud), pikaaegse iivelduse tõttu tekkinud nn abitus (pidin ja pean toetuma oma lähedastele ja paluma mehel endale süüa teha jne sest jaksu lihtsalt polnud jnejne ja abi palumine oli väga raske, sest inimesed ümber ei mõista, et mis siis viga on, sa oled ju rase ega see mõni haigus ole ning lihtsalt jälle süütunne, et nii lihtsad asjad justkui käivad ka üle jõu, et kuidas see võimalik on ), alateadlik uskumus, et mul pole õigus nii tunda ja et olen rasedana läbikukkunud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Tean, mida läbi elad..olen ise olnud paanika ja ärevusega hädas mõned aastad tagasi (sõin Cipralexi, käisin teraapias ja sain üle) ja nüüd paar kuud enne rasestumist. Esimesel trimestril tõepoolest ravimeid ei võtnud, küll aga hoidsin ühte Xanaxi tabletti nö varuvariandina – et kui väga-väga hulluks läheb, siis saan võtta, sest pool tabletti üks kord võetuna küll lapsele midagi hullu ei tee. Aga piisaski vaid selle mõttega mängimisest, et vajadusel on abi olemas. Ja loomulikult teraapia psühholoogi juures – käisin lausa igal nädalal (minek oli muidugi meeletu eneseületus ja üksi hakkama ei saanud) Teisel trimestril hakkasin aga ADsid sööma (nii oli ka mu naistearsti soovitus) lisaks käin iga 2 nädala tagant teraapias. Väga-väga soovitan Sulle teraapiat: õige terapeut suudab Sind panna uskuma, et paanikahäire on haigus nagu iga teinegi ja ennast ei pea süüdistama, et Sa ei lähe hulluks, lihtsalt kohutavalt halb enesetunne on, et kõik füüsilised sümptomid saavad alguse meie mõtetest (õpetab neid mõtteid nö ära tundma), et kõik on ravitav, lihtsalt edusammud tulevad tasapisi, aga tulevad kindlalt jne jne jne

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Mina sain oma tugevatest ärevushoogudest jagu Kreet Rosina juures. Ta õpetab sulle erinevaid tehnikaid, kuidas rahuneda. Mina käisin ühel TFT seansil ja sain kaasa juhendid, mida ise kodus veel juurde teha. Sellest piisas, sest ma oskan nüüd juba ise edasi minna ja ennast maandada kui vaja.

vaata http://www.teadlikareng.com/teraapiad.html

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Kui vahepeal tundus, et sellest on võimalik lahti saada siis nüüd jälle lootusetuse tunne 🙁
Kõik füüsilised ärevuse tunnused kadusid kiiresti ära, aga alles jäi hirm tegevusetuse eest (mõtted keerlesid kogu aeg selle ümber, kui aeglaselt läheb aeg ja kuidas mul ei ole midagi mõelda peale hulluks minemise).

Eile juba tundus, et mõtted hakkavad paika minema, aga täna tuli teade, et pean minema haiglasse GTT testi tegema, kus tuleb haiglas olla kaks tundi ja täna ei suuda jälle millestki muust peale paanika mõelda.

Soovitatakse haiglasse lugemist vms võtta, aga kui mul on see hirm ja paanika, siis ei suuda millelegi keskenduda, raamat ajab asja veel hullemaks.

Kardan, et peale GTT olengi igaveseks hull valmis ja siis ei aita enam miski…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: Paanikahäire (väga mures)

Ei Sa ei lähe hulluks, ainult tunne on selline – süda peksab,pea käib ringi jne st väga-väga halb, aga see läheb alati üle, sest keha lihtsalt ei jõua nii suures pinges pikalt olla. Aitab ka hingamise aeglustamine – hingad sisse, lugedes aeglaselt kolmeni hoiad hinge kinni ja siis hingad välja..ja teed ikka nii mitukümmend korda. Loodan siiralt, et oled ikka endale ka aja saanud psühholoogile teraapia jaoks, aga sinna GTTle leia endale keegi kaasa – kui mees ei saa, siis järsku perest keegi, sõbranna, naabritädi…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tere jälle!

Olen teemaalgataja. Kunagi teemat kirjutades andsin endale lubaduse, et kui see õudus läheb mööda siis kirjutan siia ka tagasiside, sest ise tookord infot otsides leidsin vaid poolikuid teemasid. Ja need pigem toitsid mu hirme, sest keegi ei olnud kirjutanud, et kõik sai lõpuks korda (eks see ole ka loomulik, sest mis möödas- see unustatud).

Minu lugu lõppes sellega, et mida aeg edasi, seda väiksemaks depressioon ja ärevushood läksid. Käisin paar korda ka psühhiaatri juures, kuid peamine abi, mis ma sealt sain oli see, et ta kinnitas mulle, et ilmselt hiljemalt sünnitusega mu seisukord muutub.

Tõsi on see, et millalgi raseduse lõpupoole oli endalegi ootamatult täitsa normaalne olla ja peale sünnitust valdas mind pea pool aastat üldse täielik ekstaas.

Tagantjärgi oskan tekkinud olukorda seostada vaid ühe asjaga. Nimelt sain raseduse ajal oksendamise vastu cerucali tilka. Nagu teema alguses mainisin tekkis mõlemal korral just siis esimene paanika, mida seostasin tol hetkel haiglahirmuga.

Lugedes aga cerucali infolehte, on seal kõrvaltoimena välja toodud depressioon esinemissagedusega:
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10st), mis tundub mulle väga suure protsendina. Ning on minu silmis üheks võimalikuks põhjuseks.

Ühesõnaga tahtsin olla abiks inimestele, kes ehk peavad ka raseduse ajal depressiooni/paanikahoogudega esmakordselt rinda pistma. Sest kõik mis ma ise oleks tol ajal kuulda oleks tahtnud oli see, et keegi kes selle ise on läbi elanud ütleks: SEE LÄHEB MÖÖDA!

Täna ma ei tea kindlalt millest see tekkis, kas tõesti ravimi kõrvaltoimena või olid mängus mingid muud hormonaalsed tegurid. Kui ma peaksin kunagi leidma julguse, et täita oma unistus kolmandast lapsest, siis saan ilmselt teada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tegelikult on nii, et ravim ei ravi vaid leevendab. Psüühilise probleemiga tuleb tegeleda teisiti.
Mina soovitan minna vabastavasse hingamisse. Rääkida juhendajale, miks sa seda soovid.
Vabastav hingamine on erinevalt ravimitest täiesti ohtutu ja tulemused on praktiliselt kohesed. Sellejaoks, et sinna minna, ei pea olema “uskuja”. Tõesti see annab probleemidele lahenduse 😉

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovitan kognitiiv-käitumuslikku teraapiat (terapeuti, kes seda teeb). See on efektiivne paanikahäire raviks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli ka raseduse alguses täpselt samamoodi ja mul oli pikemalt. Sain cerucali tabletid koju kaasa ja võtsin neid aegajalt. Ilmselt mul oli ka sellest. Aga ka hirmust et rasedus katkeb aga äkki cerucal tegi asja hullemaks. Õnneks nüüd on kõik läbi aga ega miski ei aidanud ka, nt. Kohvi tegi asja veel hullemaks. Ma saatsin ka kõik sinnasamusesse ja magasin palju ja oksendasin ka palju. Nüüd raseduse 20 nädal ja 2. Kuud juba vaikus olnud.

0
0
Please wait...

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Paanikahäire (väga mures)

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.