Tead, ega see polegi niisama lihtne alati, et spontaanselt on kõigil palju ideesid ja sõbrad voorivad sisse-välja ja ise ei pea midagi tegema. Me teeme (ok, naine teeb peamiselt, ma olen pigem see passiivsem kasusaaja) teadlikult nimekirju asjadest, mida võiks koos teha või proovida, äkki hakkab meeldima ja saab toredaks põhjuseks igal nädalal nädalavahetust. Meil ei ole ka eriti sõpru kellega perekondlikult aktiivselt läbiks. Naisel mõned on aga need kipuvad oma kiiksuga olema, ja ma enda kunagistest koolikaaslastest parem ei räägigi (teises linnas või muidu kaugenenud). Talle meeldib looduses käia, vahel soos matkaradadel aga enamasti pigem otsida üles vähemkäidud radu. Reisidel alati otsib üles kohalikud matkarajad. Otsime üles geopeituse asukohad – päris naljakas ajaviide tegelikult. Mulle jälle meeldiks näiteks swingerite klubides käia aga see naisele ikka kuidagi ei üldse ei istu ja seda me järelikult ei tee. Aga võibolla teile sobib. Aiandus, lillede, koduloomade kasvatus – jah, alguses hirmutav kohustus kaelas aga pikapeale võib meeldima hakata. Minupärast kasvõi kalapüük, kuigi see on rohkemalt vist kasutuseks suhtepuhkuseks. Spordi koos tegemine – rattaga teha koos suurem ring mere ääres või muidu ilusas kohas. Ühed tuttavad on endale golfi avastanud, peaaegu aastaringne tegevus; ainult et kulukavõitu. Koos kokkamine – proovida kui keerukat asja suudate valmis saada ja nautida. Näiteks majaehitamisega või taluloomisega saab koostegemist nii et vähe pole, ja seda on võimalik parema tahtmisega ka väikse eelarvega teha – kusagil maal midagi üles putitada. Aga mul sellega näiteks oli pigem negatiivne kogemus, see oli nii intensiivne aasta, et pani suhte enda tõsisele kaalule.
Aga igal juhul oleks vajalik, et vähemalt üks pool võtaks selle aktiivsema eestvedamise rolli. Kui mõlemad lõputult ootavad et ehk teine teeb või ise juhtub, siis ega ei juhtu küll. Siis on juba parem endale sobilikum kaaslane leida. Ja parem kui mõlemad liiga aktiivsed poleks, muidu lähevad riidu, aga teil seda muret vist pole.