Teema: Päästekeskusesse helistamine

Tere!
Hädaabiteate menetlemisel on kindlad reeglid. Hädaabikõnede töötlemisel on esmatähtis täiendavate küsimuste varal välja selgitada, mis juhtus ning sündmuskoha võimalikult täpne koht. Teile tunduvaid liigseid küsimusi ei peaks võtma isikliku ülekuulamisena, sest päästekorraldaja eesmärk on võimalikult kiiresti anda Teie probleemile ohuhinnang, et ajakriitilise sündmuse korral juba kõne ajal saata sündmuskohale päästemeeskond/kiirabibrigaad/politsei.

Tervitades
Jaanika Palm
Päästenõustaja

Kägu kirjutas:

Kuidas on näiteks minu sünniaasta seotud ohu hindamisega kui näen tänaval kedagi peksa saamas?

Sama küsimus.

Ja ka selleks, et kui sa ütled oma nimeks Tiina Tamm ja ei oska sünniaastat nimetada siis teed ilmselt kutse valenime alt, samanimelisi on palju. Teiseks toimib see rahustavalt, sest inimesed tavaliselt ei suuda kuidagi mõista, et sama inimene ei saada abi välja vaid selleks on teised kes on autod juba väljasaatnud. Kujutletakse, et kõik see aeg mis temaga räägitakse ei toimu veel midagi aga see on vale. Toimub küll, samas pisut rahunenud inimeselt saab tarvidusel eluliselt vajalikku lisainfot küsida, hüsteerias röökiv kutsuja “tulge ruttu” ei ole absoluutselt adekvaatne ega oska tihti öeldagi kuhu siis üldse tulla.

Kujuta ette, mõnikord on hiljem vaja tuvastada pealtnägija. Või on sinu nähtud sündmusele eelnenud mingi sündmus, mida sina ei tea aga mille jaoks on oluline sinuga uuesti kontakteerumine.

Kui sinu telefon heliseb ja keegi hüüab telefonis – tulge appi, tulge appi, kiiresti, Kalev vajus vee alla. Sa küsid ilmselt ka lisaküsimusi – kus juhtus, kes helistab, kes vee alla vajus (vannis, järves, mahutis). Miks te mulle helistate?

Päästeametil on protseduurireeglid. Need on olnud ilmselt vajalikud. Seega rakendatakse iga kõne puhul. Kunagi ei tea, kuidas kõne edasi kulgeb. Näiteks helistad, et teatada röövist. Võibolla kaks minutit hiljem ründab röövija hoopis sind ennast. Siis oled identifitseeritud juba!

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kui sinu telefon heliseb ja keegi hüüab telefonis – tulge appi, tulge appi, kiiresti, Kalev vajus vee alla. Sa küsid ilmselt ka lisaküsimusi – kus juhtus, kes helistab, kes vee alla vajus (vannis, järves, mahutis).

Küsiks KUS. Kui olen suuteline Kalevit veealt välja tooma, siis toon ta sealt välja. Kes appi karjus pole üldse oluline ning ei muuda vähimalgi määral Kalevi väljatoomise protseduuri.

Aga kui tänaval keegi peksa saab, siis politseisse ei helista. Ei meeldi neile oma elulugu anda ja kuuldavasti jagatakse seda pärast pätiga ka veel.

Küsimusele kus saad vastuseks Maardu järves, seal kus maardulased mõnikord ujumas käivad. Keerate sealt suurelt sillalt alla ja siis kohe näete. Mis tähtsust sel on kus mina olen!! teatab helistaja. Teine versioon sul on kolm tuttavat Kalevit ja sulle helistati võõralt numbrilt, häälest ka ehmatusega ära ei tunne, enne viskab toru ära ja rohkem ei vasta.
Kuhu jooksed või kuhu juhatad päästjad sellisel juhul? Muide uppujat peab oskama päästa või on lihtsalt kaks uppunut.

Pole küll mingeid ebameeldivaid seiku olnud 112ga. Olen teatanud nii kahtlaselt liikuvast sõidukist, surnud koerast keset teed kui kulupõlengust. Ei meenu, et keegi oleks minu isikuandmeid küsinud.

Vb on pisut ehmatav kõne algus, kus päästeamet vastab sellise tooniga, nagu helistataks mõrvapaigalt.