Naistearst soovitas Tartu asemel Paidet, nüüd ei tea otsustada. Paides vist väiksemad võimalused kiireks abiks, aga samas on rahulikum osakond ja saab vajadusel kauem sees olla.
Igaks juhuks (ei tea ju Sinu eelistusi) ütlen, et seal ei tehta minule teadaolevalt epiduraali sünnitusel.
Isiklikult ei valiks väikehaiglat. Midagi ei ole teha, minule on turvatundeks vaja teada, et kõrgema etapi lastearstiabi on lähedal. Väikeste kohtade puudujääk ei olegi sageli günekoloogilises abis- see on sageli heal tasemel. Pigem võib juhtuda seda, et kohalik pediaater võib olla küll väga tubli ja pädev, aga tal ei pruugi olla kogu vastsündinute intensiivrvavi aparatuuri ja võimalusi. Kas väikehaiglas on 24/7 KOHENE (mitte koduvalve!) võimekus nt 3-kilost beebit intubeerida? Ka täiesti normaalne sünnitus võib lõppeda vastsündinu elustamisega ja sel hetkel on väga väga oluline, et inimene, kes seda teeb, oleks seda teinud mitte 10x elus, vaid näiteks 100x vähemalt, see peab olema lihasmälus. Seetõttu minu valik on alati raudselt suurhaigla, eelistatult ITK (kuna seal on III tasemele vastav beebiintensiiv).
Ps. kui on VAJADUS, ei kirjuta keegi Sind kiiremini välja. Lausa TÜKi kohta ei julge öelda, aga kui minu beebi vajas nt antibiootikumravi (beebi nr 2) või kaaluprobleemid (beebi nr 1) ei tulnud kojuminek kõne allagi. (ITK)
Igaks juhuks (ei tea ju Sinu eelistusi) ütlen, et seal ei tehta minule teadaolevalt epiduraali sünnitusel.
Isiklikult ei valiks väikehaiglat. Midagi ei ole teha, minule on turvatundeks vaja teada, et kõrgema etapi lastearstiabi on lähedal. Väikeste kohtade puudujääk ei olegi sageli günekoloogilises abis- see on sageli heal tasemel. Pigem võib juhtuda seda, et kohalik pediaater võib olla küll väga tubli ja pädev, aga tal ei pruugi olla kogu vastsündinute intensiivrvavi aparatuuri ja võimalusi. Kas väikehaiglas on 24/7 KOHENE (mitte koduvalve!) võimekus nt 3-kilost beebit intubeerida? Ka täiesti normaalne sünnitus võib lõppeda vastsündinu elustamisega ja sel hetkel on väga väga oluline, et inimene, kes seda teeb, oleks seda teinud mitte 10x elus, vaid näiteks 100x vähemalt, see peab olema lihasmälus. Seetõttu minu valik on alati raudselt suurhaigla, eelistatult ITK (kuna seal on III tasemele vastav beebiintensiiv).
Ps. kui on VAJADUS, ei kirjuta keegi Sind kiiremini välja. Lausa TÜKi kohta ei julge öelda, aga kui minu beebi vajas nt antibiootikumravi (beebi nr 2) või kaaluprobleemid (beebi nr 1) ei tulnud kojuminek kõne allagi. (ITK)
Minul oli kiire sünnitus 3.5 h,aga lõppes sellega,et laps vajas intensiivis turgutamist ja bilirubiini ravi. Iialgi ei julgeks sünnitada haiglas kus pole kiiret abi saada.
aga samas on rahulikum osakond ja saab vajadusel kauem sees olla.
Ei kujuta ette, kuidas sünnituseelne või sünnitusjärgne palat saab olla närvilisem või rahulikum?
Kui on vajadus kas lapse- või emapoolne, ravitakse Tartus ikka väga põhjalikult, kedagi ei saadeta koju, kui ilmneb mingi probleem.
Kui oled perepalatis, saad ka Tartus omal tahtel haiglas olla kauem meditsiinilisest vajadusest, lihtsalt maksad iga päeva eest. Tavaliselt soovivad kõik ikka varem koju minna, kui mõlemaga kõik korras 🙂
Ma ei valiks vabatahtlikult sünnitamiseks väikehaiglat.
Minu 3 last on sündinud ITK-s.
Minul eluohtlikke probleeme ei tekkinud, seega oleks ilmselt ka väiksemas haiglas hakkama saanud, aga kunagi ei tea ette, kuidas sünnitus kulgeb.
Kuidas lahendatakse väikehaiglas olukorrad kui sünnituse käigus selgub, et vaja on keisrilõiget, kui emal tekib peale sünnitust eluohtlik verejooks või beebi vajab elustamist?
Tahaks jah teada, kuidas need olukorrad väikehaiglas on lahendatud. Siis äkki julgeks rohkem inimesi neis sünnitada ja suured haiglad poleks nii ülerahvastatud…
Ma elan Rakvere lähedal (20km) aga sünnitama sõitsin Tallinna (90km), sest ma ei suuda iial oma last usaldada väikelinna personali kätte. Mitte, et nad halvad oleks, Rakveres on väga kiidetud ämmaemandad aga just see arstide olemasolu ja muu selline tähtis. Seega mina valiks iga kell suurhaigla.
Ma arvan, et kui väikelinnas on olemas sünnitusosakond, siis on seal koos arstid/õed, kes on saanud piisavalt õpet+praktikat, ning kellel on vajalikud teadmised kõiges. Usun, et kui mingi olukord on tekkinud, on väikelinna haiglal olemas esmavajalikud vahendid lapse elu päästmiseks, ei sünni/sure alati väikelinnades abivajavaid lapsi/emasid. Vajalik personal tuleb kohe välja, kui on kutsung tehtud (meil siin majas elab ka üks arstide nii öelda taksojuht, kes sõidan välja kellaajast olenemata)!
Mõnes haiglas ei ole ju spetsiaalset lasteosakonda, kuhu viiakse enneaegsed jne, siis ju transport viib ju abivajajad õigesse kohta (edaspidist) õiget abi saama.
Meil väikelinnas pole sünnitusosakonda, aga kui vaja, siis viib transport suuremasse linna, et abi saada või siis sünnitada, aga ämmaemandad ja arstid on siiski oma töö tasemel ja aitavad nii palju kui saavad ja oskavad.
Olen teemaalgataja. Mina isiklikult arvan, et väiksemas haiglas on ikka rahulikum, kuna rahvast on vähem ja raseda/sünnitaja meeled on igati vastuvõtlikumad. Isegi see pidavat mõjutama, et kui on sünnitustoas mõni töötaja, kes on pidanud keerulidt sünnitust pealt nägema (pidavat sünnitusprotsessi aeglustama). Muidugi on vajalik teada, et kas/kuidas ollakse valmis erisituatsioonideks. Samas võiks rase juba teha eeltööd sellega, et ei sisesta endale mõtet, et kindlasti on abi vaja. Lugesin ja vaatasin Ina May Gaskini kohta, soovitan kõigil. Paides ka see vast hea, et neil on 24 tunnised vahetused..
Jajah, sisendama…
Eks seda saab tõesti sisendada, kui järsku pärast normaalselt kulgenud sünnitust järsku tunned, et verd voolab kohinal nagu kraanist ja pilt hakkab tasku minema.
Ja seda muidugi ka, et beebi sündides infektsiooni saab ja nädal aega AB vajab.
Ausalt, paistab tõesti, et ootamas esmasünnitus, kui sa TÕESTI arvad, et verejooksu või infektsiooni saab mõtlemisega suunata. No tead, verejooksu natuke vb saabki, mida õnnelikum sünnitaja, seda rohkem oksütotsiini veres ja parem emaka kontraktsioon, aga infektsiooni? Et mõtlen, et laps ei saa seda ja ei saagi?
Tule maa peale!
Ps. Gaskinit lugesin raseduse ajal eest taha ja tagant ette, isegi loomulikuks sünnituseks ettevalmistavas ringis käisin. Verejooks aga lahises sellest hoolimata.
PsPs. Ise olen kunagi teinud 24h vahetusi, hommikul kella viieks oled küpse. St. tervishoius peaks ausalt 24h valved keelatud olema.
Vabandust kui kurjalt kõlasin, loomulikult on ettevalmistus oluline, aga ometi ei saa ju tõesti mõelda nii, et asjad juhtuvad vaid nendega, kes halvasti mõtlevad!?
Viimaselt kirjutajalt küsin, milline oli sinu toidulaud enne sünnitama minemist? Verejooksud ei teki ka niisama. Jah tundud ülbe hoiakuga tõesti. Minuarust on väikehaiglaid vaja just toetada, et suured ei oleks nii ülerahvastatud. Aga eks loodus reguleerib.. kes saab aru ja kes ei saa.
Arbuus, arbuus ja veel üks arbuus 🙂 Ehk siis väga suuresti taimne, köögiviljad/puuviljad (oli suvi). Samas raud oli ilusasti kõrge, samuti hüübimisnäitajad.
Ma ei keela ju kellelgi seal sünnitada või neid toetada, vaid räägin sellest, et kõiki asju ei saa mõtlemisega suunata.
Kui taimne siis oled ikka väga ajupestud, edu
Taimne sellepärast, et minul isiklikult ei ole kuumalainega lihaisu 🙂 mitte, et ma liha väldiksin 😉
Ps. Kuidas see teema nüüd selleni jõudis?
Viimaselt kirjutajalt küsin, milline oli sinu toidulaud enne sünnitama minemist? Verejooksud ei teki ka niisama.
Sul on ilmselt aastatepikkused kogemused sünnituste vastuvõtmisel ja tüsistuste ravimisel, kui midagi nii kindlalt väidad?
Et arterite rebenemisel ei saa verejooksu ka siis tekkida, kui kõik eelnevad verenäitajad on korras? Ja see sõltub vaid toitumisest, mitte lapse suurusest, tema asendist, emaka seisukorrast ega ema keha eripäradest, mida enne sünnitust pole võimalik näha?
Mitte ükski arst pole kunagi öelnud enne sünnitust, et ta teab täpselt, kuidas see kulgeb ja kas tüsistusi tekib või mitte.
No nende vastuse järgi tundub,e t õige ongi, kui sünnitada saab ainutl Tartus ja Tallinnas – et kes need inimesed küll olid, eks protestisid sünnitusosakondade sulgemise vastu, kui tegelikult ongi paha väikses kohas sünnitada?
…ja iga naine peaks tundma oma keha nii palju, et suudab aru saada, mis temaga sünnituse ajal toimub. Aga muidugi andke kogu vastutus arstide ja haiglate kätte nagu rasedus oleks mingi haigus.
.
Sünnitasin Paides. Laps vajas turgutust – turgutati. Väga hea ja asjalik ämmaemand oli. Jäin rahule. Ka keisriks oldi valmis. Juu läks õnneks.
Teine laps sündis Tartus Maarjamõisas – tuhude ajal “pahandati”, et mida ma nii kõva häält teen .. ei saa ju nii valus olla. Juba teise päeva õhtul pärast sünnitust küsiti, miks ma laman nii palju ja millal astuma hakkan, sest rahvast palju.
Niiet .. täitsa erinevad kogemused – ja ainult minu kogemused. 🙂
Esimese lapse sünnitasin väikehaiglas. Kõik läks hästi, oli rahulik ja igati normaalne sünnitus. Ämmaemand oli väga sõbralik ja tore. Pärast oli hea rahulik perepalatis olla ja mingit probleemi polnud selle saadavusega. Kahjuks pandi selle haigla sünnitusosakond aastaid tagasi kinni.
Teise lapse tahtsin sünnitada ka väikehaiglas, täpsemalt Paides. Arst arvas, et ei ole igaks juhuks hea mõte, sest oli raseduse algus vaevaline, korduvalt iseenesliku abordi oht ja terve rasedus probleeme. Lõpuks läks nii, et sündis varem ja megakiirelt. Kiirabi ei lasknud midagi valida, kihutas minuga lähimasse Tln haiglasse. See sünnitus seal konveieril oli õudukas. Ämmaemand närviline, ülbitses ja karjus. Muidu jällegi lapsega ja minuga kõik korras ,va rohelised veed olid. Õmmeldagi polnud seekord vaja. Perepalatis kohe ei saanud ja üldse tõsiselt kole kogemus sealne haigla, mida enam meenutadagi ei taha. Ka lapsega ei käitutud hästi. Koheldi nagu suvalist jahukotti. Paras loomaaed. Olin omadega mustas augus kui sealt välja sain ja suuremat sorti stressis. Nagu vanglast välja saanud tunne.
…ja iga naine peaks tundma oma keha nii palju, et suudab aru saada, mis temaga sünnituse ajal toimub. Aga muidugi andke kogu vastutus arstide ja haiglate kätte nagu rasedus oleks mingi haigus.
jaa – ja esmasünnitajad kaaa!
idioot.
rasedus on muide haiglane seisund ning mõne jaoks tõsine terviseprobleem – valdav enamus tunneb end sitasti, rasedus toob kaasa vaevusi (liigesed, hindamispuudulikkus, aneemia, väsimus).
nagu kõige muuga on ka sünnitades selle keha tunnetamisega nii, et harjutamine teeb meistriks.
Sünnitasin Paides sel suvel. Väga armas sünnitus osakond, arstid ja õed samuti väga sõbralikud. Perepalatid ka mõistliku hinnaga ning ruumi puudust ei olnud. Ei viibinud sekunditki üksi sünnitus toas, õde oli terve aeg juures, tegelikult elukaaslane ka, aga õe juures viibimine rahustas rohkem. Tundsin ennast väga turvaliselt. Kuna oli esile kutsumine siis käidi pidevalt kontrollimas, küsimas, kuidas läheb. Sama moodi käidi kontrollimas peale sünnitust. Abist puudu ei jäänud. Jäin väga rahule.
Ise küsid nõu ja kui vastused ei meeldi, kukud tõmblema. Normaalne inimene. Mida sa üldse teiste arvamust küsid kui sul endal on juba oma seisukoht olemas. Mine sünnita Paides ja ole õnnelik.
Vist olekski tegelikult targem nüüd Tallinna kombinaate vältida ja sünnitama sõita mujale.
