Kunagi prügisorteerimise algusaegadel isegi pesin pakendeid korralikult, ehkki see tundus väga mõttetu ja kohutava raiskamisena juba toona. Pakendite pesemiseks puhta vee ja elektri kulutamine tundub märksa keskkonnavaenulikum kui korralikult tühjendatud, aga pesemata pakendi jäätmetesse viskamine, kui see pakend väga suure tõenäosusega nagunii kuskile taaskasutusse ei jõuagi, kus selle puhtus oluline võiks olla. Selline “karvane” tunne on kogu aeg olnud, et ega see prügikäitlus ja taaskasutus siin nii kenasti ei käi, nagu on tahetud näidata.
Sorteerin oma jäätmeid ikka niipalju, et eraldi lähevad paber-papp ja biojäätmed, riidekraam H&Mi, taara automaati, ülejäänud olmeprügisse. Suuremõõtmelised asjad (kodutehnika, mööbel) jm, mida iseenesest on väga harva vaja ära visata, ka ikka eraldi jäätmejaama. Klaaspurgid ja -pudelid taaskasutan ise või annan kellelegi ära.
Elame majas, kuid meil on ka korter, kus aeg-ajalt viibime. Seal on trepikojas väga kurjad kirjad prügisorteerimise kohta, umbes et kui midagigi on kuskile valesse konteinerisse visatud, siis on kohe ühistul suured trahvid jne. Seal olles olemegi teinekord hirmuga googeldanud ja näpuga järge ajanud, et mis prügi kuhu kuulub, ei taha ju tõesti ühistule mingit jama kaela. Väga kahju tegelikult, et selle taga mingit olulist sisu ei olegi.