Kas artiklis või kusagil mujal järelkajana mingit selgitust ka on prügitöötlejatelt? Et kuidas nad põhjendavad seda olukorda ja kas kõik Eesti prügifirmad on lihtsalt lolli mänginud või mõni ikka toimib ka.
Niipalju kui min aru sain, tuleb pestud/sorteeritud plastpakendite (ühes katlas koos tavaliste sorteerimata sega-olmejäätmetega) ärapõletamine või ladestamine lihtsalt sellest, et nii on prügifirmadele kõige käepärasem ja kasumlikum.
Plastpakendikonteineritest tulev on jäätmefirmade jaoks tülikas jama. Konteinerist tuleb väga mitmekesine (pakendid on väga erinevat tüüpi), etteennustamatu kvaliteediga (mõni pole erinevatest materjalidest koosneva pakendi kihte eraldanud, mõni on midagi lubamatut sisse visanud või siis keegi lausa meelega mingit suvaprügi toppinud) segapuder, mida jäätmefirmal ümbertöötlemistehastele edasi müüa on keeruline või võimatu. Kohalikke plasti ümbertöötlustehaseid tehaseid Eestis on vähe ja need igasugust ei võta, piiri taha viia ei saa.
Need plasti ümbertöötlemise tehased, mis Eestis on, kasutavad toormena näit. taarautomaatidest tulevat. Sest see on ühetaolisema koostisega kui pakendikonteineri segapuder.
Kokkuvõttes: jah, tundub, et selleks, et sisuliselt (mitte statistikasse numbri saamiseks, et nii palju kogusime eraldi) tasuks plastpakendit loputada ja segaolmest eraldi koguda, peaks enne mingi põhjalik revolutsioon toimuma.