Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Palgatõus
Ainult et mitte mingi teise töö alarahastamisel ei ole nii pikaajalisi tagajärjgi. Kõik need järjest viletsama haridusega õpilased lähevad edasi tööturule. Sest kvalifitseeritud õpetajate puudus eskaleerub iga aastaga üha enam.
Logopeedide ja psühholoogide vähene kättesaadavus avaldab ka päris halba mõju laste tulevikule.
Ainult et mitte mingi teise töö alarahastamisel ei ole nii pikaajalisi tagajärjgi. Kõik need järjest viletsama haridusega õpilased lähevad edasi tööturule. Sest kvalifitseeritud õpetajate puudus eskaleerub iga aastaga üha enam.
Logopeedide ja psühholoogide vähene kättesaadavus avaldab ka päris halba mõju laste tulevikule.
Just! Munitsipaalkoolides on tugispetsialistide palk valdaval võrdne õpetaja palgaga.
Tõstame palka ja mitmeid probleemr laheneb!
õpetajakutse kutsekojas tegemine on ka üks kaameliila. Ausalt.
Mis mõttes?
Guugelda, kuidas õpetajakutse taotlemine käib.
Õpetaja on kõrgelt haritud tippspetsialist, aga millegipärast on meil palk selle töö eest …
Kui tippspetsialist piirdib minimaalse töökoormusega, siis ta vääribki selle eest minimaalset palka. Küsi kui palju insenerikraadiga (kah magister) brigadir teenib. Selleks et insener normaalset palka teeniks peab ta ka natuke rohkem pingutama, kui miinimum. Peab ka võtma rohkem vastutust, töötama vähemalt tööde-, objekti- või projektijuhina, taotlema allkirjaõigust andva ja vastavat vastutust nõudva tasulise ja pidevaid lisakulusid ja täiendkoolitusi nõudva kutse projekteerijana vms. Erasektoris ei saa keegi 1,2 keskmist lihtsalt hariduse eest, kui ise selle eest minimaalset pingutust vastu pakub.
Erasektoris ei saa keegi 1,2 keskmist lihtsalt hariduse eest, kui ise selle eest minimaalset pingutust vastu pakub.
Vabandust väga, ühelgi õpetajal pole võimalik kuidagi minimaalselt vegeteerida ja mitte midagi teha. Ilmselt sul puudub igasugune ettekujutus sellest tööst.
Erasektoris ei saa keegi 1,2 keskmist lihtsalt hariduse eest, kui ise selle eest minimaalset pingutust vastu pakub.
Vabandust väga, ühelgi õpetajal pole võimalik kuidagi minimaalselt vegeteerida ja mitte midagi teha. Ilmselt sul puudub igasugune ettekujutus sellest tööst.
Minimaalne pingutus ei tähenda mittemidagi tegemist. Pedagoog võiks nii labasest demagoogiast rohkem suuta.
Minimaalne pingutus ei tähenda mittemidagi tegemist. Pedagoog võiks nii labasest demagoogiast rohkem suuta.
Mina ei ole pedagoog, lihtsalt see sinu targutamine ja täiesti ebaadekvaatse võrdluse toomine on rumal. Õpetajal ei ole võimalik töötada mingi minimaalse pingutusega. Igaüks, kellel on lapsed koolis teab seda. Sinul ilmselgelt puudub igasugune arusaam õpetaja tööst ja hakkad seletama mingist brigadirist.
Sinul ilmselgelt puudub igasugune arusaam õpetaja tööst ja hakkad seletama mingist brigadirist.
Asja väärtus selgub võrdluses teise samaväärse asjaga. Inseneridel on samaväärne haridusnõue, samaväärne nõue tõestada oma kutsesobivust, samaväärne nõue end pidevalt täiendada. Insenerid, kes töötavad oma eriala vähima vastutusega (mitte lugeda täiesti ilma vastutuseta) töökohtadel, ei teeni märkimisväärselt rohkem. Insenerid, kes tahavad märkimisväärselt rohkem teenida peavad pürgima ametikohtadele, kus nad vastutavad teiste inseneride töö eest. Miks peaks suurema palga teenimine õpetajatel kergem olema?
Miks peaks suurema palga teenimine õpetajatel kergem olema?
Kuidas on õpetajal võimalik oma palka märkimisväärselt tõsta? See polegi võimalik. Õpetajal ei käi asi nii, et käid mingil täiendkoolitusel, saad allkirjaõiguse, saad kõrgema taseme, siis sinu palk tõuseb kuskile kõrgustesse. Ei tõuse, ikka saavad vähe palka ja endal on neil oma palga mõjutamiseks väga väikesed võimalused. Nende võimalus juurde teenida on oma koormust suurendada, mis on võimalik vaid mingi teatud tasemeni, osades koolidses polegi võimalik. Ja koormuse suurendamine toimub nagunii juba töö kvaliteedi arvelt. Sinu jutt oli rumal ja jääb rumalaks.
Õpetajal ei käi asi nii, et käid mingil täiendkoolitusel, saad allkirjaõiguse, saad kõrgema taseme, siis sinu palk tõuseb kuskile kõrgustesse.
Inseneridel ka ei tõuse nõnda. Ikka vastavat tööd tuleb ka tegema hakata.
Tegelikult ega see vist väga vale mõte ei oleksi, võtta näiteks palgainfo.ee-st, või kuskilt sellisest kohast, samaväärsete nõuetega ametialade palkade info ja näidata rahvale nende ja õpetajate palkade tasemete erinevust. Selline “õpetajad võiks teenida vähemalt 1,2 keskmist” jääb ehk tõesti asjassepühendamatutele liiga umbmääraseks ja arusaamatuks sooviks ning tekitab vaid küsimust, et: “miks peaks?”. Kui aga oleks näidata, et teistel samade nõuetega erialadel on suuremad palgad ja põhimassi miinimum neis ongi u. 1,2 keskmist, siis oleks lihtsam ka avalikust veenda, et õpetajatele ülekohut tehakse.
Õpetajal ei käi asi nii, et käid mingil täiendkoolitusel, saad allkirjaõiguse, saad kõrgema taseme, siis sinu palk tõuseb kuskile kõrgustesse.
Inseneridel ka ei tõuse nõnda. Ikka vastavat tööd tuleb ka tegema hakata.
Aga õpetajal pole võimalik mingit lisatööd koolis tegema hakata. Käib täiendkoolitustel küll, aga see ei tõsta tema palganumbrit. Ta ei saa kuidagi teiste õpetajate “brigadiriks” ega mingiks vanem-ülemõpetajaks. Ainult veidi koormust suurendada on võimalik. Klassijuhataja ka mõnes koolis saab veidi lisa, mõnes mitte. Mul on suguvõsas mitmeid insenere ja teenivad väga hästi. Neile tõesti iga täiendõpe toob lisaraha. Õpetajatel see võimalus puudub.
Aga õpetajal pole võimalik mingit lisatööd koolis tegema hakata. Käib täiendkoolitustel küll, aga see ei tõsta tema palganumbrit. Ta ei saa kuidagi teiste õpetajate “brigadiriks” ega mingiks vanem-ülemõpetajaks. Ainult veidi koormust suurendada on võimalik. Klassijuhataja ka mõnes koolis saab veidi lisa, mõnes mitte. Mul on suguvõsas mitmeid insenere ja teenivad väga hästi. Neile tõesti iga täiendõpe toob lisaraha …
Ah mis sa plärad. Ei kingi keegi inseneridele ka mitte midagi lihtsalt niisama. Reeglina tähendab neile kõrgema palga taotlemine teisest ettevõttest vastava töö küsimist. Sageli tuleb kõik need täiendkoolitused ja kõrgema taseme taotlemised ise kinni maksta (iga pädevus eraldi) – senise tööandja huvi on maksta täiendkoolituste eest vaid nii palju, et insener oma olemasoleva töö jaoks taset hoiaks ja firmale vastavat pädevust võimaldaks.
Ta ei saa kuidagi teiste õpetajate “brigadiriks” ega mingiks vanem-ülemõpetajaks
A miks ei saa ? Pedagoogide atesteerimine ei ole ometigi kuhugi kadunud nähtus. Ja loomulikult on vanemõpetaja või õpetaja-metoodik õigustatud saama suuremat palka kui nooremõpetaja. Õpetajatest on praegu nii suur puudus, et hea õpetaja peaks ometi saama “jalgadega hääletada” ehk suutma valida töökoha, kus koolipidaja on valmis tema kvalifikatsiooni ka hindama.
Õpetajatest on praegu nii suur puudus, et hea õpetaja peaks ometi saama “jalgadega hääletada” ehk suutma valida töökoha, kus koolipidaja on valmis tema kvalifikatsiooni ka hindama.
Hääletavadki jalgadega ja lähevad erafirmasse, kus on võimalik palka nõuda. Koolipidajal pole raha, et igale nõudmisele vastata. Eelarvelistes asutustes on see tihti nii. On mingid palgaastmed ja sa ei saa sealt midagi juurde nõuda, tööta nii hästi kui tahad. Ka need vanemmetoodikud saavad vähe palka teistega võrreldes. Ei ole võimalik, et olen väga hea õpetaja, saan 4000 palka, sest nõuan. Siis jääb lihtsalt see õpetajakoht tühjaks ja õpetaja lahkub ja ongi kõik. Inseneriametiga ei ole võrdlus absoluutselt kohane. Muidugi ei anna keegi kuskil niisama palka, aga sa võrdled koole erafirmadega, mis pole absoluutselt kohane.
Naljanina. Koolis, mida peab kohalik omavalitsus/riik, pole suurt midagi jalgadega hääletada. Õpetaja koht jääb lihtsalt täitmata ja kogu lugu. Võetaksegi keegi, kes vähegi tuleb ja õpetaja miinimumiga lepib.
Valdavalt pole võimalik palga maksmisel ka õpetaja kutse taseme põhjal erisusi teha, eriti Tallinnast-Tartust väljaspool.
Inseneri juttu ei hakka isegi kommenteerima, see oli ikka täitsa seosetu.
Palgatase ei muutu sellest, kas oled metoodik v esimesel astmel pedagoog.
Jalgadega hääletamine ei vii kuskile, direktor saab võtta erialase hariduseta asendaja aastase töölepinguga, mis reeglina on lühem ja palgafond kulub vähem. Alalhoidlikud pedagoogid ei lähe kuskile, sest lähikonnas, eriti maapiirkondades, samaväärse palgaga tööd ei ole JA suur osa neist ei oskagi muud teha kui elus püsida ja edasi töötada. Kuhu sa oma kodust ikka niiväga lähed?
Õpetajate kuvand teiste tööandjate juures, ja see ei kehti noorte ametivahetajate kohta, on üldjoontes halb. Keskealine näägutav-targutav mutt, mis see ka oskab. Viiekümnest ei oota keegi kusagil, on väga palju eelarvamusi.
Minnalaskvaid voostreid ja mitte eriti kirkaid kriidikesi on õpetajate hulgas muljetavaldav hulk, seetõttu ka on iga-aastast foorumipõhist materdamist palgatõusude teemal. Õpetaja = sõimusõna, õpetajate päeva kõnedest/galast ja 1. sept lilledest jääb igatahes positiivse kuvandi loomiseks väheks.
õpetajaamet suht turvaline amet, kuna riigi rahastada, siis võib alatihti streikida ja streigiga ähvardada. seda on tehtud. kuid õpetajad võiks näha ka laiemat pilti, ei ole nemad kõige suuremas puuduses olijad, paljudel on koroonaga seoses võibolla töökohadki kaotatud. hinnatõusud ei mõjuta ainult teid, kõiki teisigi mõjutab
Alalhoidlikud pedagoogid ei lähe kuskile, sest lähikonnas, eriti maapiirkondades, samaväärse palgaga tööd ei ole JA suur osa neist ei oskagi muud teha kui elus püsida ja edasi töötada… Minnalaskvaid voostreid ja mitte eriti kirkaid kriidikesi on õpetajate hulgas muljetavaldav hulk …
õpetajaamet suht turvaline amet, kuna riigi rahastada
Mündi teine tahk. Õpetaja amet on see pehme padi, millelt koondamise tõenäosus on väike, riigi leib on peenike aga see eest pikk, palgakasvu nõuab sinu eest ametiühing, suurtest linnadest väljaspool oled oma palgaga kohalik rikkur ja autoriteet. Kui ainult nende väänkaeltega tegelema ei peaks, kes õpetaja autoriteeti ei tunnista …
Muidugi ei anna keegi kuskil niisama palka, aga sa võrdled koole erafirmadega, mis pole absoluutselt kohane.
Inseneri juttu ei hakka isegi kommenteerima, see oli ikka täitsa seosetu.
“Õpetajatele palka rohkem juurde – jah või ei?” – see on esimese klassi tase. Gümnaasiumi lõpetajateltki nõutakse märksa suuremat artutlus ja seoste loomis oskust, rääkimata magistritest, keda te endid olema väidate. Kuidas te asja seost ei näe, kui see on teile eelpool sõnasõnalt lahti nämmutatud:
Tegelikult ega see vist väga vale mõte ei oleksi, võtta näiteks palgainfo.ee-st, või kuskilt sellisest kohast, samaväärsete nõuetega ametialade palkade info ja näidata rahvale nende ja õpetajate palkade tasemete erinevust. Selline “õpetajad võiks teenida vähemalt 1,2 keskmist” jääb ehk tõesti asjassepühendamatutele liiga umbmääraseks ja arusaamatuks sooviks ning tekitab vaid küsimust, et: “miks peaks?”. Kui aga oleks näidata, et teistel samade nõuetega erialadel on suuremad palgad ja põhimassi miinimum neis ongi u. 1,2 keskmist, siis oleks lihtsam ka avalikust veenda, et õpetajatele ülekohut tehakse.
Insenerid on sellepoolest just päris hea võrdlus, et nõudmised on üks-ühele samad – minimaalselt magistrikraad, teatud hulka aastaid ja täiendkoolitust enne allkirjaõigust, teatud hulk aastaid ja täiendõpet enne pädevust teisi juhtida, teatud hulk aastaid ja täiendkoolitust enne pädevust teiste tööd kontrollida. Kõik alustavad u. 1400-1500€ palgatasemest ja peavad end päris kõvasti tõestama, enne kui 2300-2400€ küsima võivad hakata. Ja küsima peavad mitte palka, vaid vastava palgataseme tööd. Spetsialistina on palgatasemel klaaslagi ees, kui tahad rohkem teenida, tuleb kas juhiks hakata, või lausa oma ettevõte luua.
Alalhoidlikud pedagoogid ei lähe kuskile, sest lähikonnas, eriti maapiirkondades, samaväärse palgaga tööd ei ole JA suur osa neist ei oskagi muud teha kui elus püsida ja edasi töötada… Minnalaskvaid voostreid ja mitte eriti kirkaid kriidikesi on õpetajate hulgas muljetavaldav hulk …
õpetajaamet suht turvaline amet, kuna riigi rahastada
Mündi teine tahk. Õpetaja amet on see pehme padi, millelt koondamise tõenäosus on väike, riigi leib on peenike aga see eest pikk, palgakasvu nõuab sinu eest ametiühing, suurtest linnadest väljaspool oled oma palgaga kohalik rikkur ja autoriteet. Kui ainult nende väänkaeltega tegelema ei peaks, kes õpetaja autoriteeti ei tunnista …
Olen täiesti nõus: kool on kohati kui riik riigis. Kvalifitseeritud tööjõu asemel töötavad lehmalellepojad ja sugulased, töökuulutus avaldatakse (seaduse nõudel) mikrokirjas kooli kodulehe tagumises servas või vallavalitsuse teadaandena, sinna ju nkn keegi eriti ei vaata.
Kui õpetaja on küündimatu, saab ta koha peal ikka kenasti püsida, sest lahti laskmine püsiva töölepingu puhul eeldab räiget rikkumist, kehv aine valdamine ja “tunniandmine” see aga pole. Lahti lastud õpetaja võib edasi minna töövaidluskomisjoni ja direktorile koti nii pähe tõmmata, et too ise saab töölt lahti. Võtke kasvõi seda Türi ahistatud õpetaja vs direktor meediasaagat.
Koolis eneses kohtuvad uus ja vana, mis on omavahel pidevas sisse kirjutatud konfliktis. Naiste seltskond – ussitamine on väga sage. Uued metoodikad on vanade tegijate meelest “odav populaarsus” jne, noorele ei anta sageli abi (“MINU tunnis on nad küll normaalsed!”, noor ei küsigi enam abi).
Mis on kõige hullem? KAASAV HARIDUS. Kui see solksaavutus reformida, oleks asi hulga parem.
Spetsialistina on palgatasemel klaaslagi ees, kui tahad rohkem teenida, tuleb kas juhiks hakata, või lausa oma ettevõte luua.
Sellepärast polegi kohane võrdlus, et õpetaja ongi spetsialist, kelle palgatasemel on lagi ees, vahet pole, kui hästi sa oma tööd teed. Mis juhiks ta peaks hakkama või mis ettevõtte looma. Ta võib seda teha, aga kuskil mujal, mitte koolis ja õpetajana. Ajad ikka täiesti asjassepuutumatut jama suust välja. Inseneriamet ei ole õpetajaametiga kohe kuidagi võrreldav.
Kas haridusvaldkonna spetsialist saab ainult koolis tööd? Kas koolitusfirmad jms ei ole samuti haridusega seotud? Teine võimalus on anda eratunde järeleaitamist vajavatele õpilastele.
Kas haridusvaldkonna spetsialist saab ainult koolis tööd? Kas koolitusfirmad jms ei ole samuti haridusega seotud? Teine võimalus on anda eratunde järeleaitamist vajavatele õpilastele.
Jah, õpetajatel on erinevaid töövõimalusi. Aga siin oli siiski juttu, et koolis ei jagu õpetajaid, sest nende palk on väike. Mis puutub siia see, et näe mõni annab eratunde, läheb koolitusfirmasse jne. Selles ju asi ongi, et paljud lahkuvadki mujale, kus palk on suurem. Kooli probleeme see ju kuidagi ei lahenda ja laste haridus kannatab, mis mingil ajal mõjutab tervet ühiskonda.
Ei ole võimalik, et olen väga hea õpetaja, saan 4000 palka,
Ei ole jah võimalik, sest 4000 küsida on selgelt ülehinnatud. Püsi reaalsuse piires, küsi 2400 ja olukord on juba palju tõenäolisem.
Kas haridusvaldkonna spetsialist saab ainult koolis tööd? Kas koolitusfirmad jms ei ole samuti haridusega seotud? Teine võimalus on anda eratunde järeleaitamist vajavatele õpilastele.
Jah, õpetajatel on erinevaid töövõimalusi. Aga siin oli siiski juttu, et koolis ei jagu õpetajaid, sest nende palk on väike. Mis puutub siia see, et näe mõni annab eratunde, läheb koolitusfirmasse jne. Selles ju asi ongi, et paljud lahkuvadki mujale, kus palk on suurem. Kooli probleeme see ju kuidagi ei lahenda ja laste haridus kannatab, mis mingil ajal mõjutab tervet ühiskonda.
Kui paljud lahkuvad, siis peab ju hakkama palka tõstma. Kuidas pole seost?
Ei ole jah võimalik, sest 4000 küsida on selgelt ülehinnatud. Püsi reaalsuse piires, küsi 2400 ja olukord on juba palju tõenäolisem.
Äkki saad juba aru, et õpetajal ei ole midagi võimalik küsida, sest koolil pole raha. Koht jääb tühjaks ja kogu lugu.
Kui paljud lahkuvad, siis peab ju hakkama palka tõstma. Kuidas pole seost?
Kui rumal sa siis õigupoolest oled. Rahalisi vahendeid ei ole piisavalt ja õpetajad lahkuvad, neid ei ole piisavalt tööl. Võetakse kohatäiteks suvalisi inimesi, sest õpetajaid ei ole. Kas mahub pähe, et õppe kvaliteet kannatab. Võib küsida mida iganes, aga kui pole palgafondis raha maksta, siis ei ole.
Kui paljud lahkuvad, siis peab ju hakkama palka tõstma. Kuidas pole seost?
Kui rumal sa siis õigupoolest oled. Rahalisi vahendeid ei ole piisavalt ja õpetajad lahkuvad, neid ei ole piisavalt tööl. Võetakse kohatäiteks suvalisi inimesi, sest õpetajaid ei ole. Kas mahub pähe, et õppe kvaliteet kannatab. Võib küsida mida iganes, aga kui pole palgafondis raha maksta, siis ei ole.
Kui rumal sa ise oled, et ei mõista minu pointi? Selline väide “raha ei ole”, on ainult poliitiline otsus. Kui õpetajate vähesus saab karjuvaks probleemiks, siis võetakse ka kõrgemal tasandil midagi ette, ollakse lihtsalt sunnitud seda tegema.
Kui õpetajate vähesus saab karjuvaks probleemiks, siis võetakse ka kõrgemal tasandil midagi ette, ollakse lihtsalt sunnitud seda tegema.
See ongi ammu karjuv probleem. Oled sa näinud mingit lahendust. Saavadki näpuotsaga pidevalt juurde, mis probleeme ikkagi ei lahenda. Ja jäävadki kooli ainult need alles, kellel pole mujale minna või kellele töö meeldib ja on hästiteeniv kaasa kõrval. Sellise lahendusega väga kaugele just ei purjeta.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Palgatõus
