Kui õpetajate vähesus saab karjuvaks probleemiks, siis võetakse ka kõrgemal tasandil midagi ette, ollakse lihtsalt sunnitud seda tegema.
See ongi ammu karjuv probleem. Oled sa näinud mingit lahendust. Saavadki näpuotsaga pidevalt juurde, mis probleeme ikkagi ei lahenda. Ja jäävadki kooli ainult need alles, kellel pole mujale minna või kellele töö meeldib ja on hästiteeniv kaasa kõrval. Sellise lahendusega väga kaugele just ei purjeta.
Ei tundu nii karjuv probleem riiigi jaoks, kui midagi veel muutunud pole. Järelikult liiga paljud õpetajad veel püsima jäänud.
Kui paljud lahkuvad, siis peab ju hakkama palka tõstma. Kuidas pole seost?
Kui rumal sa siis õigupoolest oled. Rahalisi vahendeid ei ole piisavalt ja õpetajad lahkuvad, neid ei ole piisavalt tööl. Võetakse kohatäiteks suvalisi inimesi, sest õpetajaid ei ole. Kas mahub pähe, et õppe kvaliteet kannatab. Võib küsida mida iganes, aga kui pole palgafondis raha maksta, siis ei ole.
Kui rumal sa ise oled, et ei mõista minu pointi? Selline väide “raha ei ole”, on ainult poliitiline otsus. Kui õpetajate vähesus saab karjuvaks probleemiks, siis võetakse ka kõrgemal tasandil midagi ette, ollakse lihtsalt sunnitud seda tegema.
Ollakse ja võetakse? Kes? Selle nimel ju õpetajad streikida tahavadki, et ometi kuskil kõrgemates sfäärides midagi tehtaks! Veel 2 nädalat tagasi oli puudu ligi 1000 õpetajat. Ja just põhiainete õpetajat! Eelmistel aastatel on ka pidevalt puudus olnud, sa arvad, et need, kes otsustada saavad, ei tea seda? Püha lihtsameelsus.
Ei tundu nii karjuv probleem riiigi jaoks, kui midagi veel muutunud pole.
Kas oled kuskilt kuu pealt? Eesti riigis on väga palju karjuvaid probleeme, mis on olnud siin pikalt, mõjutavad kogu ühiskonna arengut, aga mitte midagi nende osas ette ei võeta. Kas õpetajate probleem jõudis tõesti sulle alles nüüd kohale?
Ollakse ja võetakse? Kes? Selle nimel ju õpetajad streikida tahavadki, et ometi kuskil kõrgemates sfäärides midagi tehtaks! Veel 2 nädalat tagasi oli puudu ligi 1000 õpetajat. Ja just põhiainete õpetajat! Eelmistel aastatel on ka pidevalt puudus olnud, sa arvad, et need, kes otsustada saavad, ei tea seda? Püha lihtsameelsus.
Kes peaks võtma? Kes vastutab kõrgemal tasandil riigis hariduse eest? Pakun, et haridusministeerium eesotsas ministriga.
Kas nad teavad õpetajate puudusest või mitte, pole nii oluline. Neil peab tekkima reaalne sundumus midagi muuta. Seni, kuni õpetajaid justnagu jagub ja missioonitundest töötatakse, ei kipugi muutuswd tulema. Kui streik on ûks lahendustest ja sundimise viisidest, siis jumala eest, streikigu aga.
Äkki saad juba aru, et õpetajal ei ole midagi võimalik küsida, sest koolil pole raha. Koht jääb tühjaks ja kogu lugu.
Kooli pidaja on enamasti kohalik omavalitsus. Ja kui kohalik omavalitsus tahab, siis ta leiab eelarvesse raha selleks, et õpetajatele rohkem maksta. Aga enamasti ei taha, sest eks see tuleb millegi teise arvelt. Ja hääli kogub teeaukude täitmisega ja pensionäridele jõulutoetuse jagamisega paremini.
Spetsialistina on palgatasemel klaaslagi ees, kui tahad rohkem teenida, tuleb kas juhiks hakata, või lausa oma ettevõte luua.
Sellepärast polegi kohane võrdlus, et õpetaja ongi spetsialist, kelle palgatasemel on lagi ees, vahet pole, kui hästi sa oma tööd teed. Mis juhiks ta peaks hakkama või mis ettevõtte looma. Ta võib seda teha, aga kuskil mujal, mitte koolis ja õpetajana. Ajad ikka täiesti asjassepuutumatut jama suust välja. Inseneriamet ei ole õpetajaametiga kohe kuidagi võrreldav.
Aga otse loomulikult on õpetajal samamoodi võimalus karjäari teha ja juhiks tõusta. Õppealajuhataja astmesse nimelt.
Annad ainetunde, juhatad klassi, ühtlasi oled õppealajuhataja statuses. Ühes kooliastmes on mitu õppealajuhatajat ju. Kes mis ala eest vastutab. Ja koolil on võimalus suurem palk säravale inimesele maksta. Sama lugu haridustehnoloogi ametinimetusega.
Loomulikult kui tahad olla nö juht v mentor, tuleb osta ja viitsida Ka direktoriaadi koosolekutel käia, oma valdkonda kaitsta, ettekandeid pidada jne. Paljudel siiski endal puudub see ambitsioon ja tahtmise olla midagi enamat kui reatootaja.
Spetsialistina on palgatasemel klaaslagi ees, kui tahad rohkem teenida, tuleb kas juhiks hakata, või lausa oma ettevõte luua.
Sellepärast polegi kohane võrdlus, et õpetaja ongi spetsialist, kelle palgatasemel on lagi ees, vahet pole, kui hästi sa oma tööd teed. Mis juhiks ta peaks hakkama või mis ettevõtte looma. Ta võib seda teha, aga kuskil mujal, mitte koolis ja õpetajana. Ajad ikka täiesti asjassepuutumatut jama suust välja. Inseneriamet ei ole õpetajaametiga kohe kuidagi võrreldav.
Aga otse loomulikult on õpetajal samamoodi võimalus karjäari teha ja juhiks tõusta. Õppealajuhataja astmesse nimelt.
Annad ainetunde, juhatad klassi, ühtlasi oled õppealajuhataja statuses. Ühes kooliastmes on mitu õppealajuhatajat ju. Kes mis ala eest vastutab. Ja koolil on võimalus suurem palk säravale inimesele maksta. Sama lugu haridustehnoloogi ametinimetusega.
Loomulikult kui tahad olla nö juht v mentor, tuleb osta ja viitsida Ka direktoriaadi koosolekutel käia, oma valdkonda kaitsta, ettekandeid pidada jne. Paljudel siiski endal puudub see ambitsioon ja tahtmise olla midagi enamat kui reatootaja.
Täiesti eluvõõras jutt. Õppealajuhataja teenib vaid mõnisada eurot rohkem kui tavaline õpetaja. Neid juhte on kooli peale üks või kaks ja erilist huvi selle ameti vastu pole, sest selle väikese lisaraha eest saad endale kaela palju jama, mitte asi pole ambitsioonis. Ka direktoril pole nii “särav” palk, kui sina näid arvavat, pea oma ettekandeid palju tahad. Minu sugulane läks haridusametist eliitkooli direktoriks ja ta palk langes kolm korda. Su jutt on nii eluvõõras, et on näha, et koolielust sa midagi ei tea, aga see ei takista ikkagi hirmsasti sõna võtmast.
Ollakse ja võetakse? Kes? Selle nimel ju õpetajad streikida tahavadki, et ometi kuskil kõrgemates sfäärides midagi tehtaks! Veel 2 nädalat tagasi oli puudu ligi 1000 õpetajat. Ja just põhiainete õpetajat! Eelmistel aastatel on ka pidevalt puudus olnud, sa arvad, et need, kes otsustada saavad, ei tea seda? Püha lihtsameelsus.
Miks sa nii nõmedal tänitaval toonil suhtled? Oled ka õpetaja v?
Ja jäävadki kooli ainult need alles, kellel pole mujale minna …
On keegi mõelnud, et sõnades me räägime jah hea hariduse väärtuslikusest, aga tegelikuses ühiskonnale selliste õpetusest, kel pole mujale minna, piisab. Võibolla on see põhjus, miks rohkem ei maksta – rääkitakse mida iganes rahvas kuulda tahab, tegelikult on aga selline poolpidune haridus piisav ja sellesse rohkem investeerimine on raiskamine.
tegelikult on aga selline poolpidune haridus piisav ja sellesse rohkem investeerimine on raiskamine.
Võib-olla sinu jaoks on piisav, aga see süvendab ebavõrdsust, millega siiani on olnud Eestis hästi. Ka hoolimatute ja vaeste vanemate lapsed saavad sellise hariduse, et neil on võimalik jätkata kõrgkoolis, teha karjääri. Kui koolis on õpe kehv, siis oleneb vanemast, kas laps saab hea hariduse. Kas palgatakse eraõpetajaid, kas õpetatakse pidevalt ise juurde või seda ei tehta. Praegu on tõesti seisnud see haridus vähenõudlike keskealiste ja vanade muttide peal, kellel on nõukaajast kõva põhi all ja kes väikesest palgast hoolimata teevad head tööd. Need mutid saavad lõpuks otsa ja noored ei tule selle palgaga enam kooli või tulevad sellised, kelle tase on ülikehv. Oma lapse koolist näen seda väga hästi. Ainuke normaalne matemaatikaõpetaja on 80 aastat vana, teistest pole mitte mingit asja.
Spetsialistina on palgatasemel klaaslagi ees, kui tahad rohkem teenida, tuleb kas juhiks hakata, või lausa oma ettevõte luua.
Sellepärast polegi kohane võrdlus, et õpetaja ongi spetsialist, kelle palgatasemel on lagi ees, vahet pole, kui hästi sa oma tööd teed. Mis juhiks ta peaks hakkama või mis ettevõtte looma. Ta võib seda teha, aga kuskil mujal, mitte koolis ja õpetajana. Ajad ikka täiesti asjassepuutumatut jama suust välja. Inseneriamet ei ole õpetajaametiga kohe kuidagi võrreldav.
Aga otse loomulikult on õpetajal samamoodi võimalus karjäari teha ja juhiks tõusta. Õppealajuhataja astmesse nimelt.
Annad ainetunde, juhatad klassi, ühtlasi oled õppealajuhataja statuses. Ühes kooliastmes on mitu õppealajuhatajat ju. Kes mis ala eest vastutab. Ja koolil on võimalus suurem palk säravale inimesele maksta. Sama lugu haridustehnoloogi ametinimetusega.
Loomulikult kui tahad olla nö juht v mentor, tuleb osta ja viitsida Ka direktoriaadi koosolekutel käia, oma valdkonda kaitsta, ettekandeid pidada jne. Paljudel siiski endal puudub see ambitsioon ja tahtmise olla midagi enamat kui reatootaja.
Täiesti eluvõõras jutt. Õppealajuhataja teenib vaid mõnisada eurot rohkem kui tavaline õpetaja. Neid juhte on kooli peale üks või kaks ja erilist huvi selle ameti vastu pole, sest selle väikese lisaraha eest saad endale kaela palju jama, mitte asi pole ambitsioonis. Ka direktoril pole nii “särav” palk, kui sina näid arvavat, pea oma ettekandeid palju tahad. Minu sugulane läks haridusametist eliitkooli direktoriks ja ta palk langes kolm korda. Su jutt on nii eluvõõras, et on näha, et koolielust sa midagi ei tea, aga see ei takista ikkagi hirmsasti sõna võtmast.
Hmm, ma ei tea, et yhelgi eliitkoolil direktor hiljuti vahetunud oleks…
Ja tean ikka kyll, seeparast sõna votangi. Mis naeruväärsest 200.- eurosest palgavahest sa räägid?:)
Ja õppealajuhatajaid on meie koolis 7, mis yhest ja kahest sa räägid?
Ja õppealajuhatajaid on meie koolis 7, mis yhest ja kahest sa räägid?
Meie koolis ligi 100 õpetaja kohta 3. Küsiks vastu, mis seitsmest sa räägid? Ja kuidas see õpetajate palgatõusu puudutab? On õpetajaid, kes tahavad õpetada ja selle eest väärilist tasu saada, mitte olla õppealajuhatajad ja tegeleda juhtimise ja tunniplaanide ja muu selle ametiga kaasnevaga. Jutt on ju õpetajatest ja nende tasust. Jah, mõnest väga üksikust võib koolis saada mingi juhataja, see ei ole ju teemaks – jutt on õpetajate palgast, mitte nendest, kes juhatamisega tegelevad.
Kuidas see õpetajate palka puudutab, et teie koolis on 7 õppealajuhatajat? Õpetajatest ja nende tasustamisest on siin teemas jutt.
Tema arust pidagu kõik õpetajad ettekandeid, siis saavad õppealajuhatajaks või direktoriks ja on palgaprobleem lahendatud. Kes lapsi õpetab, tal ükskõik. Ise ei saa üldse aru, et täiesti mööda jutt.
Kui õpetajate vähesus saab karjuvaks probleemiks, siis võetakse ka kõrgemal tasandil midagi ette, ollakse lihtsalt sunnitud seda tegema.
See ongi ammu karjuv probleem. Oled sa näinud mingit lahendust. Saavadki näpuotsaga pidevalt juurde, mis probleeme ikkagi ei lahenda. Ja jäävadki kooli ainult need alles, kellel pole mujale minna või kellele töö meeldib ja on hästiteeniv kaasa kõrval. Sellise lahendusega väga kaugele just ei purjeta.
Ei tundu nii karjuv probleem riiigi jaoks, kui midagi veel muutunud pole. Järelikult liiga paljud õpetajad veel püsima jäänud.
Õpetajakohad on jah täidetud. Näiteks inglise keelt õpetab kohalik pastor, füüsikat õpetab filoloogist õppealajuhataja, algklasside õpetaja ei oska poolitamist lastele õpetada, muusikaõpetajad on kogu maakonnas pensioniealised…
