Me oleme mehega mõlemad ettevõtjad ja ega meil kummalgi kindlat palka polegi, see kujuneb igakuiselt vastavalt võimalustele.
On olnud hetki, kus oleme pidanud saama hakkama 500-600 euroga kuus, hetkel otseselt raha ei loe, kuid mina olen see kaine mõistuse pool, kes üritab jälgida, et üleliigselt kulutada ka pole mõtet.
Oma töötajatele olen üritanud maksta põhimõttel, et nad saaksid oma tegemiste eest väärikat tasu, ehkki majanduslikus mõttes selline otsus alati otstarbekas ei ole ning abikaasa, kes on selle koha pealt kainema mõistusega, ei kiida neid otsuseid heaks. Ilmselt oleksid nad jah rahul, kui saaksid paarkümmend protsenti madalamat palka kui praegu, sest see oleks jätkuvalt suurem kui konkurentide makstav. Samas on nad minu jaoks hindamatu väärtusega, sest just tänu neile saan mina elada praegu elu, mis pakub mulle rahuldust.