Teema: Palju te teenite 2020 teema

Tallinn, naine 40+, ettevõtja. Dividende pole ammu võtnud, sest kõik kippus arvele alles jääma. Palk oma firmas igakuiselt 1200 neto, sellest maksan kodu maksed, laste väljaminekud, lemmikloomade tarbed-toidud, veidi heategevust teen ka igakuiselt. Reisime perega mitu korda aastas. Enda peale kulutan vähe. Tööd teen päevas ca 2-3 tundi nüüdseks. Peamiselt koosolekutel löön kaasa. Varem oli 13-17 tundi päevas normaalsus. Magasingi 5h. Igav ja rahutu hakkab tasapisi sellise vaikse tempoga. Tuleb vist leida uus väljakutse.

#3582963:

#3579278:

Õpetaja, täiskoormus 20 tundi nädalas. Brutopalk 1400 eurot ja ei mingeid lisasid.

Ega sa vist ei julge avaldada, mis koolis nii väike täiskoormus on? Kui enam Eesti (Tallinna) koolidest on määranud täiskoormuseks 24 tundi, siis see si u 20 tundi on puhas luksus ju.

Enamikus koolides, mida mina  tean (üle Eesti, eraldi nimetama ei hakka), on koormus 21-22 tundi. 24 tundi harvem. Aga kui on väga vajalik õpetaja ning lisapalga jaoks raha pole, võib olla täiskoormuseks ka 18 tundi. See on läbirääkimiste koht. Mul on 22 kontakttundi, aga tööaega kokku nädalas (koos klassijuhatamisega) tuleb 50-60 tundi. Mõnel nädalal rohkem, kui vaja mahukamaid töid parandada või uusi põnevamaid tunde ette valmistada, arenguvestlusi teha või väljasõitudel käia (nende eest saab küll koolivaheaegadel vaba päeva).  Eks üldkoormus sõltu suuresti õpetajast endast. Kui midagi ette valmistada ei viitsi, põnevaid metoodikaid ei kasuta ja võimalikult vähe tagasisidestamist vajavaid töid teha, saab ka väiksema koormusega hakkama. Paneme aga igal aastal loenguvormis täpselt sama õpik-töövihik skeemi ja samuti toimib. Sel juhul võib isegi selle müstilise 35 paberil ettenähtud töötunni sisse jääda kõik. Ise ma aga ei tunne ühtki põhikooliõpetajat, kelle üldtööaeg selle numbri sisse mahub. Kehalise omadel äkki jääb ka. Seal seda igapäevast paberitööd veidi vähem.

#3576156:

Nii on. Olen ise ka ettevõtja ning tean, et ettevõtja sööb viimasena 🙂

Aga olen elanud “mugavat” palgatöölise elu, 1600 neto + boonused, luksauto, uus korter, pidevad väljaskäimised ja mugavused, mis laisaks teevad ja tegelikult mulle üldse ei sobinud. Hea palga eelis oli see, et sain hästi raha kõrvale koguda ning oma äri alustada. Kui töökohast loobusin, siis sugulased, sõbrad nutsid, et kuidas ma saan küll nii rumal olla 😀

Kuidas sa selle 1600 luksautot jõudsid pidada?

#3583469:

#3583397:

Kuidas sa selle 1600 luksautot jõudsid pidada?

Ma ei ole küll päris see inimene, kellelt küsisid, aga avaldan oma arvamuse.

Mõeldi ilmselt seda, et palk kätte oli 1600.-, lisaks ametiauto. Luksauto võis näiteks olla VW Passat. Auto kulud ja kütuse maksis tööandja.

Ma mõtlesin, et ta kirjutab luksusautost aga Passat võib täitsa luks olla küll. 🙂

#3582888:

Tallinn, naine 40+, ettevõtja. Dividende pole ammu võtnud, sest kõik kippus arvele alles jääma. Palk oma firmas igakuiselt 1200 neto, sellest maksan kodu maksed, laste väljaminekud, lemmikloomade tarbed-toidud, veidi heategevust teen ka igakuiselt. Reisime perega mitu korda aastas. Enda peale kulutan vähe. Tööd teen päevas ca 2-3 tundi nüüdseks. Peamiselt koosolekutel löön kaasa. Varem oli 13-17 tundi päevas normaalsus. Magasingi 5h. Igav ja rahutu hakkab tasapisi sellise vaikse tempoga. Tuleb vist leida uus väljakutse.

et siis 1200 neto ja elad nagu kuninga kass? reisid selle raha eest mitu korda aastas jne? kuram, ma vist ei oska ikka elada…

Mida peaksite teadma päikesevalgusest ja -kaitsest

Millal mõelda kortermaja katuse renoveerimisele?

N27, Raamatupidaja, 1600 bruto… võiks suurem olla

#3583397:

#3576156:

Nii on. Olen ise ka ettevõtja ning tean, et ettevõtja sööb viimasena 🙂

Aga olen elanud “mugavat” palgatöölise elu, 1600 neto + boonused, luksauto, uus korter, pidevad väljaskäimised ja mugavused, mis laisaks teevad ja tegelikult mulle üldse ei sobinud. Hea palga eelis oli see, et sain hästi raha kõrvale koguda ning oma äri alustada. Kui töökohast loobusin, siis sugulased, sõbrad nutsid, et kuidas ma saan küll nii rumal olla 😀

Kuidas sa selle 1600 luksautot jõudsid pidada?

luksus ilmselt väga subjektiivne mõiste.

Minu jaoks 1600.- neto peost suhu vaesuspiiril vegeteerimine.

#3569718:

#3569667:

ei, ka see ei taga sellist sissetulekut, pole vaja mingeid legende luua. tean arstist tõlkijat, kes on selle alaga tegelenud 20+ aastat (seega tohutu kogemustepagas), kuid sissetulek ei küündi 3000 poolegi.

See tundub nagu reaalsem jutt. Mul pole mingit põhjust arvata, et need minu tuttavad oleks halvad tõlkijad, aga rahas nad ei suple. Äkki mõni üksik hästiteeniv tõlkija on Eestis olemas, aga üldiselt see valdkond pole väga tulutoov.

Veelkord, need, kes nühivad inglise keelest tõlkida, justnagu see oleks mingi püha oskus, need muidugi ei teeni.

Vallake ja tõlkige keeltest/keeltesse, mis maailmas vajalikud, aga oskajaid Põhja-Euroopas vähe. Vähemalt neid oskajaid, kes tõlgivad probleemideta juriidilist v medtsiinilist teksti. Pakutakse palju ja tôöd rohkem, kui jõuad teha. 3000.- on laisklemise kuu.

#3569281:

#3569278:

Tõlkides on võimalik palju teenida, kuo sul on suur töövõime ja/või oled spetsialiseerunud mingile sellisele keelesuunale ja/või valdkonnale, kus pakkumine on väike, mis loob võimaluse rohkem raha küsida.

Too näide.

no mina valdan hiina ja hispaania keelt, lisaks inglise, saksa, vene emakeelele võrdsel tasandil (aga need kolm viimast keelt pole ju erioskused, vaid tavaline baas, mis enamusel) ja 4000.-  kuutasuna on reaalsus.

Hiina keelt pole olemas…

Vanemahüvitis koos lasterahadega 2243 neto.

#3585348:

#3583819:

Tööl käimine võtab ka päris palju – riided, transport, lõunad jms.

Mul ühe töökoha poolt lõunad tasuta. Ja seal kohal käimist on vaid pool tööajast, nii et parkida õnnestub soodsalt või tasuta ja kui tööl kohal käin (paar x nädalas), ühtlustan käigu alati poekülastustega, ehk ekstra sõitu ei tekigi.

Teises töökohas võiks 1x nädalas kohal käia, aga see nädalakohtumine on nüüd üldiselt veebi kolinud. Nii et ei kulu töölkäimisele sugugi alati palju.

Varem töötasin aastaid üldse täielikult kodukontorist, nii et ei kulunud midagi tööriietuse, tööle transpordi ega töölõunate peale. Ja palk polnud ka just madal (lihttöölised kodukontorist üldiselt ei töötagi).

#3585273:

Hiina keelt pole olemas…

https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_keel

Nojah, seda ma ju mõtlesingi, et oleneb. Mõnel maksab tööl käimine pool palka – transport, riided, lõuna. Eraettevõtja kodukontoris ei pea sellele vbl kulutama ja saabki 1200euri eest päris hästi elada.
Ise olen ka kodukontoris enamasti aga vahel peab ikka kontoris kohal käima ja kuna see on mu elukohast päris kaugel, siis korra nädalas sõidan teise inimese terve nädala töölkäimise raha ikka maha.
Samas mitmel tuttaval on tööautod, mida saab ka erasõitudel kasutada. Vot see on kokkuhoid või palgaboonus – keskmise paar aastat vana auto hind langeb umbes 1000 euri aastas, lisaks küte (meil umbes 100-200 euri kuus), kindlustus, hooldused, remont, talverehvid ja sada muud asja veel. Kuus 200-300 eur säästu kokkuvõttes.

Et 1200 eurost võib rohkem kätte jääda kui 2000 eurost.

Enne kolmanda lapsega koju jäämist teenisin 1500 bruto. Abikaasa teenib 1300 neto. Oleme laenud ära maksnud ja kulud ainult jooksvad. Üle jääb iga kuu kuskil 800 eur. Sellest teeme remonti praegu.

Sain lapse 25-aastaselt, kui olin veel abiõe staažis 1,0 kohaga  Vanemahüvitis 760 eurot. Kui maksan sellest kommunaalmaksed, laenud ja teleka-, telefoniarved, siis elamiseks jääb 200 eurot. Õnneks aitab elukaaslane toidurahaga. Hetkel meil mõlemal kehv seis, kuna tema 1100 palgast läheb samamoodi maha oma kodulaen, 400 eurot kuus, õnneks saab see varsti makstud. Samuti hoolitseb tema kütuse ja auto korrashoiu eest.

Mõnes mõttes ootan juba tagasi tööle minekut, siis saan teenida 1200 netos 1,0 kohaga oma vanal töökohal, kuna lõpetasin veidi enne sünnitust kooli ning diplom käes. 🙂 siis peaks elu jälle veidi lahedamaks minema.

Süües kasvab isu. Kui läksin esimest korda abiõena tööle, oli 800 eurot minu jaoks nii suur raha. Nüüd mõtlen, et see 800 võib kaduda nagu tina tuhka, kui on vaja nt uut välisust vms asja kodu jaoks.. Õppisin seda remonti tehes.

Samas mõtlen kurva meelega nt enda ema peale, kes on töötu ning saab hakkama abirahadega. Kui uuesti võimalus tekib, tahan ka teda toetada, kuna ta on IKKAGI kuidagi oma tasu juures suutnud mulle täiesti nullis seisus leida 10 eurot (mitte, et ma küsinud oleks, ta lihtsalt kandis mulle ülekandena, nö kingituseks). Ja sellistel hetkedel tunnen, et ma olen nagu vastik inimene ja piinlik hakkab,  kui mõtlen oma eelnenud kulutustele – vanasti sai ikka koju toitu tellitud korra kuus ja paar uut hilpu ostetud.

Mõni kasutaja on võibolla kokku liitnud enda ja elukaaslase sissetulekud ja siis siia postitanud? Mulle meeldib, et postitanud on nii kõrgema kui madalama sissetuleku saajad. Mõni võibolla siin meelega uhkustabki oma sissetulekuga, aga omast kogemusest võin öelda, et kõrge sissetuleku on ikkagi aastatepikkune räige töö ja vaev. Minul on tuttavaid mehi ja naisi, kelle sissetulekud Eestis elades ja töötades ületavad 4000 euro piiri kuus, aga tegu on silmapaistvalt töökate ja andekate inimestega. Mina ei saa aru, kuidas nad jõauvad lisaks tööle ka pere ja vaba aja tegevused 24 h sisse ära mahutada?

Seepärast on meeldiv näha postitusi, kus inimese sissetulek ongi seal alla 1000 euro kuus ja ikkagi saavad hakkama ja on rohkem-või vähem õnnelikud. On põhjuseks siis isiklikud valikud, võimalused, elukoht või siis lihtsalt see, et inimene tunneb end kõige mugavamalt just lihtsamaid töid tehes.

#3602418:

N35/magistriharidus/Harjumaa/abiõpetaja lasteaias/900bruto

Kuna enne töötasin projektijuhina ja teenisin olenevalt projektide hulgast 1600-2500 bruto siis kukkumine palgas on märgatav, kuid töö on palju rahulikum, tervislikum ja annab tagasi rohkem. Ennem kulus palju raha reisimisele, nüüd see kulu kadunud aga eks harjumused vajasid ka siiski ümberkujundamist ning aeg-ajalt vaja kasutada ka sääste. Pole muidugi 100% kindel, et millalgi vana töö (ja palga) juurde tagasi ei naase, kui kõik see mis ei meeldinud juba ununenud on.

Magistriharidus ja niivõrd vigane väljendusviis?
Enne, mitte ennem

“naasma” juures ei kasutada sõna tagasi, sest naasema tähendabki tagasi pöörduma / tulema

komavigu ei viitsi kommenteeridagi