Teema: Palju te teenite 2020 teema

#3602773:

#3602528:

#3602418:

N35/magistriharidus/Harjumaa/abiõpetaja lasteaias/900bruto

Kuna enne töötasin projektijuhina ja teenisin olenevalt projektide hulgast 1600-2500 bruto siis kukkumine palgas on märgatav, kuid töö on palju rahulikum, tervislikum ja annab tagasi rohkem. Ennem kulus palju raha reisimisele, nüüd see kulu kadunud aga eks harjumused vajasid ka siiski ümberkujundamist ning aeg-ajalt vaja kasutada ka sääste. Pole muidugi 100% kindel, et millalgi vana töö (ja palga) juurde tagasi ei naase, kui kõik see mis ei meeldinud juba ununenud on.

Magistriharidus ja niivõrd vigane väljendusviis?

Enne, mitte ennem

“naasma” juures ei kasutada sõna tagasi, sest naasema tähendabki tagasi pöörduma / tulema

komavigu ei viitsi kommenteeridagi

Kui ei ole keelega seotud eriala, siis ei imesta üldse, et ka magistrikraadiga inimesed vigu teevad. Ei saa eeldada, et magistrikraadiga kaasneb kohe ka suurepärane keeleoskus – on palju inimesi, kes on oma erialal väga andekad, aga õigekirjaga on ikka probleeme.

Kui tahad endale traumat tekitada, siis mine loe natuke üliõpilaste lõputöid ja hinda nende õigekirja.

Kõrgema haridusastmega inimesed kasutavad igapäevaselt tööks rohkem muid keeli ja eesti keel jääb koduseks keeleks. Sama moodi hariduse omandamine kõrgemates astmetes on sisuliselt võõrkeelne – lektor võib küll eestlane olla, aga erialane kirjandus on ikka peamiselt inglisekeelne. Nii on vead lihtsad tulema.

Mina töötan eranditult inglise ja vene keeles, eesti keelt kasutan kodus ja sõpradega – isegi kohalikus toidupoes läheb vene keelt rohkem tarvis kui eesti keelt.

#3589280:

N28, õde, töötan 1,5 kohaga, palk olenevalt töötundidest 2600- 2800 bruto.

Nii tubli, siiralt!

Kas teed tohutult öövahetusi v kuidas sul õnnestub nii palju teenida?

Tahaks ka midagi muuta, et sissetulek suurem oleks.

Ka õde, operatsiooniblokk.

Naine, kõrgharidus, rahvusvaheline korporatsioon, töökoht IT valdkonna keskastmejuhina, palk 3700 neto. Vastutus ja töökoormus suur, puhkused on harv nähtus, enamasti lähevad pooled puhkusepäevad lihtsalt hapuks kätte. Lootus on, et uuest aastast palk ka veidi tõuseb. Eelnevatel aastatel on olnud ka palju komandeeringuid, nüüd on need õnneks ära jäänud ja ei pea veetma tunde lennukis ja lennujaamades ja lennujaama jõudmiseks ja lennujaamast jõudmiseks… Loodetavasti on see uus normaalsus ja ka olukorra lahenedes ei ole näost-näkku kohtumiste osakaal enam nii suur.

Abikaasa töötab samuti IT alal keskastmejuhina, aga kohalikus ettevõttes. Tema palka täpselt ei tea, aga jääb samasse suurusjärku, sada eurot siia või sinnapoole. Tema on praegu puhkusel, et oma aeguvad puhkusejäägid ära kasutada enne aasta lõppu, aga lapsele kooli järele minna ei saa, sest terve päev on koosolekuid täis.

N/40, ettekandja poole kohaga, 2000 k@tte .

J@rgmine aasta peaks sama palk olema, aga seekord juba abiopetajana.

Mis sest sissetulekust. Investeerisin ca 70 ooo ja see laks mul 9 kuuga umbes 180 000 peale. Ma t@iseti s6natu. Aga kui nyyd tagasi vaadata, siis peaaegu koik stockid oleks raha teinud 2019-2019.

Seleta ja r@@gi inimestele, et raha on vaja investeerida, aga ei m6hkugi. Onneks enda partner, kes mu arvet n@eb, on see, kes vedu v6ttis. Nyyd teeme m6lemad raha ( niikaua kui ei tee). “Stop lossi” saab peale panna kui kardad.

Aga jah, v6tke ykskoik mis firma, vaadake hinda selle aasta m@rtsis ja siis vaadake kui ylesse ta l@ks sel aastal. Tesla laks oli  75 taala (m@rts 2020) pealt 650 peale migil hetkel. No milleks raha kodus hoida…

N 24, Abiõde, 1,0 koormus + ületunnid, teenin 950-1100 euri kuus kätte.

Veebruari alguses lõpetan kooli, siis palk tõuseb. Enda arvates teenin piisavalt, iga kuu jääb umbes pool palka üle. Elan koos elukaaslasega üürikorteris. Temal netopalk 1200-1300 euri. Maksame arved pooleks ja peale selle on kulutusteks söök, telefon ja internet, kütus ja kindlustus ning rohkem kulutusi igakuiselt polegi. Püsikulud+söök siis 400 euri kuus. Elame Tartus. Oleme teadlikult enda elu seadnud nii, et püsikulusid juurde ei tekita. Järelmakse  ja laene ei võta. Autod ostsime sularahas. Ei kuluta raha hunnikule riietele, ega muudele pudinatele. Ostame neid asju, mida reaalselt vaja ka on. Enamus asju ostame taaskasutusest. Enne koroonat käisime reisimas, see raha jääb nüüd ka alles. Kogume raha enda maamajakese jaoks. Ei saa aru kuidas inimesed keskmise palgaga ära ei ela. Kui enda elu ikka sättida enda võimete kohaselt, siis elab ilusti ära. Pole vaja siis autoliisinguid ja ülevõimete käivaid kodulaene võtta.

#3627543:

N 24, Abiõde, 1,0 koormus + ületunnid, teenin 950-1100 euri kuus kätte.

Veebruari alguses lõpetan kooli, siis palk tõuseb. Enda arvates teenin piisavalt, iga kuu jääb umbes pool palka üle. Elan koos elukaaslasega üürikorteris. Temal netopalk 1200-1300 euri. Maksame arved pooleks ja peale selle on kulutusteks söök, telefon ja internet, kütus ja kindlustus ning rohkem kulutusi igakuiselt polegi. Püsikulud+söök siis 400 euri kuus. Elame Tartus. Oleme teadlikult enda elu seadnud nii, et püsikulusid juurde ei tekita. Järelmakse ja laene ei võta. Autod ostsime sularahas. Ei kuluta raha hunnikule riietele, ega muudele pudinatele. Ostame neid asju, mida reaalselt vaja ka on. Enamus asju ostame taaskasutusest. Enne koroonat käisime reisimas, see raha jääb nüüd ka alles. Kogume raha enda maamajakese jaoks. Ei saa aru kuidas inimesed keskmise palgaga ära ei ela. Kui enda elu ikka sättida enda võimete kohaselt, siis elab ilusti ära. Pole vaja siis autoliisinguid ja ülevõimete käivaid kodulaene võtta.

Kui laps või lapsed oleksid, tunneksite end majanduslikult sama turvaliselt?

#3627543:

N 24, Abiõde, 1,0 koormus + ületunnid, teenin 950-1100 euri kuus kätte.

Veebruari alguses lõpetan kooli, siis palk tõuseb. Enda arvates teenin piisavalt, iga kuu jääb umbes pool palka üle. Elan koos elukaaslasega üürikorteris. Temal netopalk 1200-1300 euri. Maksame arved pooleks ja peale selle on kulutusteks söök, telefon ja internet, kütus ja kindlustus ning rohkem kulutusi igakuiselt polegi. Püsikulud+söök siis 400 euri kuus. Elame Tartus. Oleme teadlikult enda elu seadnud nii, et püsikulusid juurde ei tekita. Järelmakse ja laene ei võta. Autod ostsime sularahas. Ei kuluta raha hunnikule riietele, ega muudele pudinatele. Ostame neid asju, mida reaalselt vaja ka on. Enamus asju ostame taaskasutusest. Enne koroonat käisime reisimas, see raha jääb nüüd ka alles. Kogume raha enda maamajakese jaoks. Ei saa aru kuidas inimesed keskmise palgaga ära ei ela. Kui enda elu ikka sättida enda võimete kohaselt, siis elab ilusti ära. Pole vaja siis autoliisinguid ja ülevõimete käivaid kodulaene võtta.

Esiteks, teil ei ole lapsi.

Teiseks, on kodulaenu mõttekam maksta, kui üüri.

Kolmandaks, ka sularaha eest ostetud autod vajavad hooldust ja remonti.

Keskmine palk ongi miinimum, millega enam-vähem normaalselt ära elab. Mingist rikkusest siin rääkida ei saa.

#3648490:

Kuidas see sularaha eest auto ostmine välja näeb? Laod omale 20 000-30 000 eurot käekotti ja lähed poodi? Lausa uskumatu, et keegi veel niimoodi toimetab!

Kui mina oleks automüüja ja keegi oma kortsus viiekatega kohale imbuks, siis mul hinnad kohe kasvaks. Sest esiteks tuleb see hunnik kokku lugeda, teiseks pean sellega panka sabatama minema, kolmandaks võetakse mult teenustasu, kui selle oma arvele panen. Ja alati jääb võimalus, et kägu ise printis selle raha ja pank saadab mu puu taha ja pean õnnelik olema, kui valeraha käitlemise eest kinni ei panda.

Saab “mitte ära elada” nii et maksad üksi üüri ja kommunaale. Ise Tallinnas keskmises korras ühe magamistoaga korteris, üür ja kommunaalid kokku umbes 560 eurot, sinna lisa internet ja toit ja transport ja vahest vaja šampooni ja seepi ka osta jne. Ehk siis väga palgast enam kõrvale ei pane. Arvasin, et Tartu üürid pole ka väga soodsad või on?