Teema: palju teie perel toidupoes kulub?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

see 10€, mis mul väljas söõmise arvelt kodus kasutamata jääb, ei löö ju arvepidamist uppi.

Vat-vat. Ma mõtlesin suvel umbes samamoodi. Et tulime lastega orienteerumast, sõitsime mäkist mööda, miks mitte lastele meelehead teha, ainult 10 eurot kord kolme peale. Ja siis kuu lõpus imestasin, et kuidas raha sel kuul nii otsas on… 10 eurot 2 korda nädalas on 80 eurot kuus – 400-eurose kuu toidurahaga arvestades tähendab see tervelt viiendikku lisaks, ei saa minu meelest küll öelda, et selle arvestamata jätmine pilti ei moonuta.

ei-ei, sa said valesti aru. 10€ on see raha, mis ma väljas söömise arvelt nö säästan oma kodutoidu arvepidamises, see on raha, mis ma muidu oleks kodus toidu valmistamisele kulutanud. 10-eurosed väljas söömised, mis on tehtud kõhu täis saamise eesmärgil, tuleks kindlasti toidukuludesse arvestada. jutt oli restoraniarvetest, mis on oluliselt suuremad ja on tehtud meelelahutuse eesmärgil.

Kägu kirjutas:

Olen 31.10 kl 12:10 vastaja ning mina pere toidukulusid arvestades arvestasin sisse küll tööajal söögikohas söödud toidu kulu, aga nt perega nädalavahetusel väljas söömise kulu on pigem minu jaoks meelelahutuse kulu. Vahe on selles, et tööpäeval lõuna söömine on vältimatu, aga nt laupäeval restorani sööma minek ei ole vältimatu, see on pige´m lõbustus. Kui mingil põhjusel peaks olema rahaliselt kitsam aeg, siis sellised restoranikülastused võib vabalt ära jätta ja sellest mitte midagi ei juhtu, või siis valida väljasöömiseks odavama hinnaklassiga nt mõne kohviku. Samas lõunasööki ära jätta ei saa (saab vaid otsida tasukohasemaid alternatiive). Mõni teine pere võib hoopis teisiti jälle arvestada, aga see oli lihtsalt minu lähenemine, et kuidas meie pere jooksvateks kuludeks 400-450 sain. Kuna seal sees on ka hügieenitabed, siis laias laastus ehk puhtalt toidule läheb nii 350-400 eurot kuus.

Ma ei tea, mu meelest ajab see pildi kuidagi segaseks. Võimalik, et ma olen liiga must-valge inimene, aga kui ma tahan teada, kui palju mul konkreetselt TOIDU peale kulub, siis ma tahan, et selles arvestuses poleks hambapastat ja vetsupaberit. Niimoodi olen ma ka siiani oma arvepidamist teinud. Ma ei tee igakuiselt, vaid kord aastas või harvemgi. Nüüd, tänasest hakkasin ka ja teen seda kuu aja jooksul. Kogun kõik tšekid aknalauale ja siis kui mingi päev on viitsimist võtan esmatarbekaubad arvetelt maha. Minu jaoks see pole keeruline, sest tavaliselt ostan esmatarbekaupu alati hulgi ja soodustustega. Ja sellepärast mul päris igapäevastel poetšekkidel neid kulusid polegi.
Lisaks läheb kindlasti eraldi kassitoit ja alkohol.

Restoraniskäik võib ju meelelahutus olla, aga nagu eelnevalt ütlesin, siis see meelelahutus läheb ju ikka suust sisse ja täidab kõhtu. Kodus jääb siis üks või kaks toidukorda ilmselt söömata ja sellevõrra mingi summa kulutamata. Kui restoranis söömine oleks üks-kaks korda aastas ettetulev sündmus, siis ehk tõesti võiks selle välja jätta, kui tahta saada keskmist pilti, keskmisest toidukulust. Aga, kui käia restoranis nagunii teatava regulaarsusega, siis pigem võiks see ikka sisse arvestatud olla.

Mina ei suuda arvet pidada. Ühe korra elus olen proovinud ja vist 2 kuud pidasin vastu.
Aga kui mees arvab, et kulub liiga palju, siis tasub ju vähemalt üks kuu arvet pidada ja analüüsida. Teine asi, et mingeid suuremaid asju, nt liitrist oliiviõli, päris iga kuu ei osta. Mõned ostavad sügisel keldrisse koti kartuleid ja kasti juurvilja. No see selleks. Las mees vaatab kuu lõpus ostude nimekirja ja ütleb, mida sealt oleks võinud ostmata jätta või odavama variandiga asendada. Kui probleem on rahas, tõesti ei tule palgaga välja, siis saab alati odavamalt kombineerida. Näiteks tatrapudru asemel tanguputru süüa (tõsi, kruupide keetmise energiakulu vist teeb tooraine hinna tasa, kui teil just ahikütet pole) – või oliiviõli asemel rapsiõli. Vähem valmistooteid osta, rohkem ise valmistada. Aga kui tegelikult rahamuret ei ole, kas siis on mõtet põdeda – äkki tahad aega teisiti kulutada kui kokkamisele või milleks keelata endale vahel ka delikatesse.
Peaasi kui te toitu sageli ära ei viska! Kui iga päev kipub mingi söök prügikastis lõpetama, tuleb küll oma harjumused üle vaadata.

Teengi hetkel pere kulu – tulude ülevaadet. Ja otseloomulikult läheb toidu sisse väljassöömised ja tööl söömine. Poeskäigu tsekilt nopin välja olme (majapidamistarbed, hügieenitooted), ka kinkideks minevad asjad (nt kohv, sokolaad), ajakirjad.

Mu arust iga pere peab ise otsustama, kui palju on paras söögile kulutada ja kui palju palju. Mitte et üldse 3-liikmelisel perel 400 eurot palju on – võib ehk öelda, et kui pere sissetulek on nii-ja-nii suur, siis on 400 eurot palju, saaks ka odavamalt. Tegelikult on igas tavalises toidupoes saada sellise kilohinnaga ekstravagantseid tooteid, et mina sinnapoole teist korda ei vaatagi. Aga väga võimalik, et nende hulgas on väga maitsvaid asju. Kui selliseid tooteid sageli osta, kujuneb ühe kuu toidukulu kindlasti ikka palju suuremaks. Aga ma põrmugi ei kadesta neid, kes kalleid tooteid ostavad – elavdavad sellega ju meie majandust!

Isegi Postimehes oli neil päevil vastavateemaline artikkel: https://sobranna.postimees.ee/4298541/margid-et-sa-raiskad-toidule-liiga-palju-raha?_ga=2.80798046.890856055.1510039044-1714596832.1510039041.

Ma vaataks korra neid punkte.
1. Sul läheb sageli toit külmikus roiskuma. – Jah, see on minu silmis väga suur argument. Toidu raiskamine on väga ebaeetiline. Veel hullem, kui visatakse ära tegelikult veel kõlblik, nt ainult üks päev üle tähtaja läinud toiduaine.
2. Alati tundub, et midagi pole süüa. – Sellest punktist ma ei saa hästi aru. Juhtub vist väga eluvõõrastel inimestel.
3. Sa ei tea, kui palju toiduained maksma peaks. – Kui palk võimaldab, pole ju vajagi.
4. Sa ei vaata poearvet. – Samad sõnad.
5. Poes käimine tähendab alati suurt kulu. – Samad sõnad. Need kolm punkti võiks vabalt üheks kokku panna.
6. Sul on kelder/sahver/köögikapid täis toitu, mida sa ei puutu. – Vaata esimest punkti.
7. Sa ostad tükeldatud ja ettevalmistatud toiduaineid. – Kui rahakott kannatab, miks mitte. Ainult et nii mõnelgi juhul saab ise värskelt tehes maitsvama toidu.
8. Sa ei oska sõpradega kokku saades muud teha kui söömas käia. – See on mõnedes kultuurides tavapärane, et kohtutakse õhtusöögil. Aga kui ikka raha pole, siis inimene nagunii ju ei lähe kallitesse söögikohtadesse.
9. Sa käid kallis poes, sest seal on mõnusam atmosfäär. – Ilmselt inimene siis teab, mille eest ta maksab.
10. Sa ostad toitu selleks, et tuju tõsta. – Ilmselt kehtib mis tahes šoppamise kohta.
11. Sa ei kasuta ostunimekirja. – Minu jaoks oli see uus mõte, et ostunimekiri aitab ka liiga palju ostmise vastu. Minul aitab ta ostmata unustamise ja teist korda poodi minekule aja raiskamise vastu.
12. Sa viskad toidujäägid minema. – Vaata esimest punkti.
13. Sa käid poes tühja kõhuga. – See on vist tõesti õige.
14. Sa ei võta tööle oma toitu kaasa. – No sõltub töökohast. Mõnel pool ilmselt pole see võimalik. Aga ise ma küll olen pärast kodulõunatele üleminekut oluliselt kokku hoidnud.

Kokkuvõtteks: raiskamisele viitavad selles nimekirjas ainult mõned punktid. Kui inimesel raha jätkub, miks mitte seda kasutada kallites poodides ja restoranides. Me ei heida ju miljonärile ette, et ta “raiskas” õhtusöögi peale mitusada eurot! Tippkokad jääks ju tööta, kui ta seda ei teeks!

Kägu kirjutas:

Teema: palju teie perel toidupoes kulub?

Vastan ainult pealkirjale, ilma teisi vastuseid lugemata.

Elame mehega kahekesi ja iganädalaselt kulub toidupoes 70-80 eurot.

Kägu kirjutas:

miks neid kasse ja koeri siia kirja vaja panna?
meil 2 täiskasvanut, lapsed 18,14,13,6.
augustis toit ja majap.vahendid 682.-, septembris 671.-, oktoobris 643.-
koer ja kass söövad loomatoitu. iga paari kuu tagant ostan neile 12kg ja 15kg koti. kassi oma maksab 55.- ja koera oma 36.-

Nii nagu erinevad inimeste kulutused söögile, on ka loomadega. Nt mul on kaks suurt koera kehakaaluga 40 kg ja nende päevane toiduraha on kahe peale 6.- päevas (sisaldab kvaliteetset kuivtoitu, keefiri ja lihakraami / koolitusmaiuseid). See teeb ca 180 eurot kuus ehk 90 eurot koera kohta. Minu meelest on see suur summa, aga ma ei näe kusagilt ka võimalust kokkuhoiuks.

Peres 3 lasteaialast ja 2 täiskasvanut.
Tavaliselt arvestan, et 2 Selveri ca 40.- tellimust nädalas ja mees käib ka vahepeal poes, arvestada max 200.- ( u nii, et mina ostan leivad ja muu hädavajalikuma, mees käib ostab “midagi head” juurde, mis on ka kallim), seega kuu toidu- ja esmatarbekaupade raha on 500-600. Ei hoia kokku ja ei larista ka hullult, aga ostan kõike mis vaja. Teatud lisakulu on eritoitumine (GVKV gluteeni ja piimavaba, saiapäts on ca 4.- ja jahu ka sinnakanti tavalise 70 sendi asemel).
Võtsin huvi pärast välja novembri, e-selveri arve oli 440.- (sh 2 sünnipäeva toidud).

Pere 3 liikmeline:mina, suure söömaga mees ja kohe 2 aastaseks saav(sama suure isuga kui mina) laps. Lisaks suur koer. Toiduraha eelmine ja üleeelmine kuu 230 ja 250. Mähkmed, hambapasta, pesugeelid jms eraldi arvestuses. Eelistan suures osas mahetoitu…no u 50% ostetud kraamist. Juurikad kõik ämmalt, marjad-moosid-siirupid-jms hoidised enda korjatud-valmistatud. Lapsega oleme kodused. Kuna emapalk läbi, siis natuke jälgin mida ja kui palju ostan. Kuna olen alles nö värske kodune perenaine ja pole seni vajadust olnud väga tõsiselt kokata, siis paremate kokkamisoskustega saaks veel ehk summat vähendada. Võiks vähem poolfabrikaate olla????.

Eelmine kuu toidu ja esmatarvete peale 598€. Peres ema, isa ja laps, koer ja jänes ka. Olen teinud iga kuu tabelit kuhu läheb poes kulutatud ja väljas söömas käidud raha. Eraldi on näiteks kino, lapse trenn, lapse kindlustus, elekter, kodulaen jne. Üritan vaadata kuhu läheb minu raha. Tegelikult on päris huvitav, juba üle aasta olen sellist arvutust tavalises exeli tabelis pidanud.
Proovisin ka sööki eraldi arvutada aga see kiskus jaburaks. Nimelt tahtsin näha mida, palju ja kui kallilt me sööme. Tegin tabeli kus olid kuluartiklid kirjas nt piim, sink, kartul jne igapäevane arvestus.