Teema: palk

#4055819:

Kui võlg on tagasi makstud, siis pole ju tegu vargaga. Põhjendamatult kõrgete intresside ja viiviste orjuses elavad väga palju võlglased, hiljuti on sellest ju palju juttu olnud.

EI ole ju võlg tagasi makstud.

Mis intressidesse ja viivistesse puutub, siis laenu võttes sa ju näed, mis intressiga sa laenu võtad. Samuti pead olema teadlik, et hilinemisel arvestatakse viivist. Kuidas see kõik saab nüüd siis järsku üllatusena tulla?

Ei saa ju arvata, et kui võtan laenu 10 000 eurot, siis peangi tagasi maksma vaid 10 000 eurot. Ja et intresside võtmine selle eest on ebaseaduslik.

#4055819:

ah, muuhulgas on tegur ka rumalus – aga vigadest ju õpitakse (loodetavasti).

Tavaliselt sellised inimesed ei õpi.

#4055903:

21.09 õhtul ju kirjutab “Sain võlgnevused makstud aga võlgnevusel oli kogunenud ka viivised ja need olid umbes sama palju juurde, kui võlgnevus. Siis olingi samas seisus tagasi.”

viivised ei saa olla mitte kuidagi sama suured kui võlgnevus.

#4055903:

Kui sul on väga vaja raha, siis võtadki kõrge intressiga ka. Pealegi võivad olud muutuda – laenu võtmise hetkel oli töökoht, kuu pärast enam ei olnud.

Kui sul on väga vaja raha, siis sa võtad ju laenu ikka sealt, kus on kõige soodsam intress. Kui sulle soodsast kohast (pangast) raha ei anta, siis on sel oma kindel põhjus (loe: märk sellest, et sa ei ole reaalselt võimeline laenu teenindama. Miks siis maksejõuetu inimene peaks võtma/saama laenu? Ja ära hakka siin jälle jorutama, et tal on lapsed ja lastele on vaja süüa osta. Kiirlaenu eest ostab süüa vaid tõsiselt nupust nikastanud inimene.

Neid kiirlaene võtavad ja elavad üle oma võimete ikka need inimesed, kes soetavad laenuraha eest omale viimase versiooni iphonesid jmt.

#4055827:

Põhjendamatult kõrgete intresside ja viiviste orjuses elavad väga palju võlglased, hiljuti on sellest ju palju juttu olnud.

Põhjendamatult kõrge tundub see kõrvaltvaatajale. Laenu tahtjal on ainus mõte – peaasi, et antakse. Tingimused? Noh, küll kuidagi ikka saab. On ju?
Kui nende tingimuste täitmise aeg on käes, siis korraga on seesama hetkeolukorras aidanud laenaja röövel, liigkasuvõtja ja põhjendamatult kallis.
Pahandatakse, et miks need laenukontorid üldse tegutsevad ja kuidas nii võib.

Jah, igasuguseid olukordi võib elus ette tulla, aga siis ongi abiküsimiseks kov sotsosakond. Raha jaoks pank. Mõni palub tuttavatelt, kuigi ka mina isiklikult ei laena raha kasumiprotsendita. Mul puudub igasugune huvi panna näiteks aastaks kinni oma raha, mis ei teeni ja mida tilgutatakse järelmaksuna tagasi. Ei! Kui võeti x summa ja taheti seda korraga, siis tahan ka mina selle korraga tagasi saada + %. Viimane ei ole arutu, pigem märgiline, aga need võtjad, kes minu käest on laenu palunud, on selle ka kenasti ära maksnud.
Ok, see selleks.

Tahan öelda, et kätt, kis sind toidab, üldjuhul ei hammustata.

#4056456:

Põhjendamatult kõrge tundub see kõrvaltvaatajale. Laenu tahtjal on ainus mõte – peaasi, et antakse. Tingimused? Noh, küll kuidagi ikka saab. On ju?

Laenu tingimustes ilmselgelt ei ole sees ei inkassofirmade tasusid ega kohtukulusid, eks. Seega ei nõustu laenuvõtja nendega midagi laenu saamise hetkel. Tal ehk pole aimugi, mis suurusjärgus need on. Ja on ikka küll põhjendamatult kõrge juba näiteks parkimistrahvile otsa keevitatav inkassofirma 40€ sissenõudmiskulusid, no ärge ajage naerma, ühe dokumendi läbi vaatamine ja e-maili kirjutamine registrist võetavale aadressile ei ole küll 40€ kulu. See võtab 10 minutit madalapalgalise töötaja aega ning natuke arvutikulusid.

#4056511:

Laenu tingimustes ilmselgelt ei ole sees ei inkassofirmade tasusid ega kohtukulusid, eks. Seega ei nõustu laenuvõtja nendega midagi laenu saamise hetkel.

On ikka küll! Ehkki, mitte otsesõnu. Iga laenulepingu lõpus on, et erimeelsused sh võlgu jäämised lahendatakse vajadusel kohtus.

Kinnisvara tagatisel laenude puhul käiakse notaris ja seal öeldakse selge sõnaga: kui sa ei maksa, on laenuandjal õigus su vara müüa võlgnevuste katteks.

Seega, inimene, kes laenu võtab, teab suurepäraselt, et kui ta ei maksa, jääb võlgu, siis läheb asi kohtusse, kohtutäituritele, inkassosse. Ja see on ka kõige rumalamale teada, et need instantsid ei tööta tasuta.

#4056514:

Su jutust jääbki mulje, millest eelnevalt kirjutasin – kuradi laenufirma, miks ta üldse olemas on ja laenu annab?

No selge. Eks see on su enda teha, mis muljet sa soovid saada. Minu jutt on siiski täiesti ratsionaalne ja proovib sulle selgitada, et laenu võtmise hetkel ei ole meist kellelgi teadmist, milliseks meie kulud võivad kasvada näiteks 5 aasta pärast, kui me äkki enam laenu tagastada ei suuda.

#4056521:

laenu võtmise hetkel ei ole meist kellelgi teadmist, milliseks meie kulud võivad kasvada näiteks 5 aasta pärast, kui me äkki enam laenu tagastada ei suuda.

No huvitav, mismoodi? Ainus, mis mõjutab su laenu tagasimakse suurust on kõikuv euribor. Mitte miski muu ei tohiks küll kuidagi üllatusena tulla.

Mis suutmisesse puutub, siis sellepärast tehaksegi eelnevalt põhjalik kontroll, analüüsimaks, kas sa oled võimelin laenu tagasi maksma. Siinkohal võetakse arvesse vanust, haridust, ametit, sissetulekut jne.

Tervisega ja töö kaotusega seotud ootamatusi võib igal inimesel ette tulla, aga selleks on loodud vastavad kindlustused.

Ja alati jääb inimesel võimalus ISE oma kinnisvara maha müüa ja laen tagastada. Selle asemel, et lasta asi kohtutäiturini jõuda.

Ja kiirlaene ning teisi väikeseid laene ei peaks inimene, eriti veel nõrga ja ebastabiilse finantsvõimekusega inimene,  üleüldse võtma. Sellised kulud kaetakse isiklikest säästudest, mitte kiirlaenude abil.

#4056530:

No huvitav, mismoodi? Ainus, mis mõjutab su laenu tagasimakse suurust on kõikuv euribor. Mitte miski muu ei tohiks küll kuidagi üllatusena tulla.

Ma rääkisin ju lisanduvatest kuludest võla sissenõudmisel.

#4056537:

Laenuga on sama asi – viie aasta sündmusi ette ei ennusta, aga sa pead kindel olema, et suudad laenu tagastada. Muidugi kui just ei laena põhimõttel, et ei kavatsegi tagasi maksta. Ka niisuguseid inimesi on.

Loomulikult on see õige jutt, aga läheme nüüd tagasi selle juurde, millest me rääkisime – et ei ole põhjust siiski nimetada vargaks inimest, kes on võlasumma tagasi maksnud ning maadleb nüüd viiviste, kohtutäiturite tasude jms taolisega. Ei ole vaja targutada lõputult selle ümber, mida inimene pidi teadma ja pidi tegema.

#4056571:

Loomulikult on see õige jutt, aga läheme nüüd tagasi selle juurde, millest me rääkisime – et ei ole põhjust siiski nimetada vargaks inimest, kes on võlasumma tagasi maksnud ning maadleb nüüd viiviste, kohtutäiturite tasude jms taolisega. Ei ole vaja targutada lõputult selle ümber, mida inimene pidi teadma ja pidi tegema.

Ilmselgelt räägitakse siin juba muust kui teemaalgataja juhtumist. Inimesed lihtsalt kirjutavad, mida arvavad ja/või teavad kiirlaenudest. Sa ei pea teemaalgatsjat nii kirglikult kaitsma, seda enam, et ilmselt ka sina ei tea asja kõiki nüansse ja põhjuseid. Kena muidugi, et oled kaitsval positsioonil, aga las inimesed arutlevad teema ümber, mis on muutunud üleüldiseks.

#4056571:

ei ole põhjust siiski nimetada vargaks inimest, kes on võlasumma tagasi maksnud ning maadleb nüüd viiviste, kohtutäiturite tasude jms taolisega.

Ta ei peaks ju nende kohtutäituritega ja viivistega maadlema, kui oleks ettenähtud ajal oma laenu tagasi maksnud. Aga, kui tädi on mõtteviisiga – ma ei mõtlegi maksta! (nagu 95% võlglastest), siis polegi muud, kui süüdistada iseennast. Ja haletsema ning kaasa tundma ei peaks sellistele ammugi mitte. Veel vähem aitama inimesel leida lahendusi, kuidas maksmisest jätkuvalt kõrvale viilida.

#4056579:

Inkassost rääkisin, mitte täiturist. Vahet teed? Inkassole annavad parkimisfirmad oma maksmata trahvid üle praktiliselt kohe peale tähtaja saabumist. Paljugi miks inimestel midagi maksmata jääb. Mõni unustab, mõnel pole hetkel raha, mõni ei saa aru, miks trahvi sai (ja pole üldse harvad juhud, kus saigi ilmaasjata – kes siis parkimisfirmale küll 40€ arve ülbuse eest peaks esitama ja kas nad maksaks selle ära?). Ja eriti hull on ettevõtetel – töötaja sõidab, saab trahvikviitungi akna vahele, töötaja viskab trahvi minema – ja järgmine teade ettevõttele tuleb alles inkasso käest, kus on juba mitu kulu juurde keevitatud. No ei ole see asi päris tasakaalus, kui parkimistrahv on 30€ ja inkasso lisab sellele 40€ enda “kohutava” vaeva eest.

On näha, et sul on isiklik kogemus. Ja nii põhjaliku kirjelduse peale saab järeldada, et sul on vastava teemaga regulaarselt kokkupuude.

Õpi elama väheke seaduskuulekamalt, siis ei teki selliseid probleeme.

#4056688:

Ja eriti tore oli nende parkimistrahvidega, mis nüüd mitu aastat tagantjärele kevadel saadeti. Töötajad ammu lahkunud töölt. Ettevõte plekib muidugi.

Kulla “suurfirma raamatupidaja”, kas teil personaliga tegelevad inimesed ei kontrolli inineste tausta, kellele ettevõte auto antakse või kas te muidu sellist riski ette ei oska näha?
Kuidas see firma küll “suureks” sai, kui elementaarsete riskiallikatega ei osata arvestada?

#4056579:

Inkassole annavad parkimisfirmad oma maksmata trahvid üle praktiliselt kohe peale tähtaja saabumist.

Oleks siis nii, et annaksid kohe! Saime esimese teate 2 aastat ja 10 kuud peale väidetavat valesti parkimist. Palusime tõestust, aga ei saanud ühtegi pilti autost, millel oleks trahvikviitung kojamehe vahel ja kuupäev näha. No mida ma firma raamatupidajana enam otsin, kes nii ammu sõitis? Võibolla mõni omanik või juhatuse liige, võibolla müügimehed, võibolla sekretär. Auto oli pidevalt kasutuses, mõni töötaja on ka vahetunud. Lisatasu inkasso poolt on tõesti ebanormaalselt suur ühe meili saatmise eest. Ja ikka väga nõme seadus, mis ütleb, et parkimisfirma ei peagi enne ise ühtki meeldetuletust saatma. Kui oleks saanud selle kohe pärast maksetähtaja kukkumist (paari nädala jooksul), oleks kohe ka selgeks teinud, kes süüdlane oli ja ära maksnud.

#4055903:

Ära targuta. Kõik teevad vigu ja suurem osa siiski õpib neist. Vigu ei tee ainult need, kes midagi ei tee.

Loe Eesti Ekspressi võlateemalist artiklisarja. Seal nõustaja kirjutab, et võlgnik võttis pensionifondi välja, tasus võlad ära ja poole aasta pärast on uuesti samas seisus: võlad inkassos. Sest ta laenas uuesti põhjendusega, “et oleks vaba raha taskus”. Tagasi maksta muidugi ei jõudnud.

#4056771:

Oleks siis nii, et annaksid kohe! Saime esimese teate 2 aastat ja 10 kuud peale väidetavat valesti parkimist.

See oli vist ühekordne juhtum – inkassofirma ostis Ühisteenustelt (ja võib olla veel kelleltki) aegumas parkimistrahve kokku ning asus neid sisse nõudma.