Esileht Tööelu, raha ja seadused. Palun abi kohtule kulude tõendamisel

Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )

Teema: Palun abi kohtule kulude tõendamisel

Postitas:

Küsimus puudutab hagi elatise nõudes. Hageja on täisealine ning õpib koolis. Seaduse järgi on täisealine õppiv laps 21-aastaseks saamiseni õigustatud saama ülalpidamist.
Kostja ei ole hagile vastu vaielnud, aga on saanud info kätte.

Saime kohtult napi vastamistähtajaga kirja, kus öeldakse, vaidlus on hetkel selles, kas kostja on hagejat vajalikul määral ülal pidanud ja kas hageja nõue elatise väljamõistmiseks on põhjendatud.

Et kostjalt ei ole isegi mitte lootust saada mingitki elatisabi, siis sai hagiavalduses märgitud hageja igakuisteks kulutusteks 500 millegagi eurot, aga taotlus oli ½ kuupalga alammäärast, ehk siis 2019. aastal 270 eurot kuus (väidetavalt alla selle ei tohtivat küsida). Täisealise ülalpidamisel oleva noore puhul ei aga kehti see alammäär, mis tähendab, et igakuiseid vajadusi ja kulusid tuleb põhjendada. Aga avalduses on summad lahknevad.

Ja selgituskohustus oli nii nipikalt kirjas, et mõistus ei võta:
„Arvestades Riigikohtu selgitusi ja kohalduvat õigust kohustab kohus hagejat selgitama oma nõuet, märkides konkreetse summa, milles taotleb elatise väljamõistmist, ning tõendama oma igakuiseid kulusid.“

Minu probleem ongi selles, et kas tuleb esitada vajaduste-kulutuste tõendid 500 millegagi summa ulatuses või tahetakse meile öelda, et märgitud on 270 eurot ja et täpsustage konkreetselt, mida nõuate… Kas oleme teinud vea, et kirjutasime avalduses kuludena suurema summa, aga küsime vähem?

Selline segadust tekitav lause oli ka eelnevalt.
„Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole (tsiviilkohtumenetluse seadustik). Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.“

Kas keegi oskab palun nõu anda?

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 15:47; 12.04 01:46; 13.04 17:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No esitage siis kulude kohta arved jne.

Eluasemekulud, toidukulude arvestus (või 1k toidupoetsekid), sõiduarvestus(kuukaart v piletid) jne

Saategi u 500/kuus kindlasti tõestatud, mis on üsna mõistlik(endal õppiv tütar Tartus ja proovib 540/kuus hakkama saada).

Samuti peab elatise nõudja igaks juhuks tõestama, kas ja kui ei siis miks ta ei suuda ise lisa teenida et end üleval pidada, kas või osaliselt.
Ja II vanem(kes vabatahtlikult toetab) olgu valmis tõestama, kui palju ta saab anda nii, et ise nälga/paljaks/kodutuks ei jääks st miks tema seda 500 täiesti ei kata.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võtad ja teed kena Exceli:
1) eluasemekulud (kommunaalkulud siia, laene ja autoliisinguid ära siia arvesta) 200, hageja osa 1/4 (sest näiteks hageja elab edasi oma ema, tema uue mehe ja õega) ehk siis 50 eurot;
2) toidukulud 500, hageja osa 1/4 ehk siis 125 eurot;
3) internet taas 1/4 ehk näiteks 10, telefoniarve terves ulatuses (nt. 10);
4) riietus ja jalatsid ütleme 50 kuus;
5) kodukeemia osa 1/4 ehk nt. 20;
6) ravimid ja vitamiinid 10;
7) trenn 50;
8) vaba aeg, sünnipäevad, kooliüritused 40;
9) mööbel, kodutehnika ja muu nt. aastane kulu kodus on 300/4=75 ehk siis 6,25 kuus jne
Kindlasti on mõni kulu siit välja jäänud, kuid kui vaadata ja reaalselt hinnata, siis ongi lapse reaalkulud olulised väiksemad kui miinimumelatises ette nähtud. Antud juhul 371 eurot, kuid ümardame 400. Arvestage, et ühiskulude osas võtke arvesse kõikvõimalikud mehed ja muud lapsed, kes lapsega koos elavad.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja II vanem(kes vabatahtlikult toetab) olgu valmis tõestama, kui palju ta saab anda nii, et ise nälga/paljaks/kodutuks ei jääks st miks tema seda 500 täiesti ei kata.

Ot miks peaks II vanem vabatahtlikult katma täies ulatuses, kui vanemaid on kaks?

+14
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

sai hagiavalduses märgitud hageja igakuisteks kulutusteks 500 millegagi eurot, aga taotlus oli ½ kuupalga alammäärast, ehk siis 2019. aastal 270 eurot kuus (väidetavalt alla selle ei tohtivat küsida).

Mina ka ei saa aru, mis see nõue siis konkreetselt on. Ütled, et said kulud 500 millegagi aga palud välja mõista ½ kuupalga alammäärast. Jääb selgusetuks, kuidas see kuupalga alammäär üldse asjasse puutub, see ka ilmselt põhjus, mis kohus ei ole kindel, mida konkreetselt soovitakse.

Selgitada ja tõendada tähendab seda, et tood välja, millest kõik kulud (500 millegagi) koosnevad ja lisad juurde tõendid, mis näitavad, et neid kulusid ka tegelikult kantakse.

Kohus peab aru saama, mis summat kostjalt nõutakse. Ja see summa peaks antud juhul olema 500 millegagi/2.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Emme kribas alaealist last silmas pidades midagi kokku ja nüüd ei saa aru, et täisealisel on pisut teisesed temaatikad? Kooli!

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kohtule tuleb koostada tabel reaalkuludega, nagu kirjutas 17:06 kägu ehk laps peab ära näitama kõik oma igakuised kulud (see 500 mis te kokku kirjutasite).

500 eurost POOLT saab nõuda ühelt ja poolt saab nõuda teiselt vanemalt. Täisealisele miinimumi üldjuhul niikuinii välja ei mõisteta, vaid alla selle, kuna tal endal võimalus mingil määral elatist teenida kasvõi osakoormusega.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

üks (vist esimene) riigikohtu otsus täisealise elatise nõudmise kohta https://juura.wordpress.com/tag/elatis-taisealisele/

täisealisele võidakse elatis üldse välja mõistmata jätta, kui kostja tõendab ära, et ta ei saa seda maksta (alaealised lapsed, endalgi miinimumpalk vms). või mõistetakse 50-100 eurot kuus.

teed tabeli, kus on välja toodud täpsed kulud, esitad nende kohta tšekid. vajadusel pead olema võimeline ära tõendama kõik kulud, mille kirja paned.

täisealine võib kooli kõrvalt osaajaga tööle minna ja ise endale osaliselt elatist teenida, väga paljud seda ka teevad, töötades nt kauplustes kassapidajate või kauba väljapanijatena, söögikohtades koristajana jne + siis need, kel on juba mingid erioskused, et tõsisemat tööd teha (programmeerivad, tõlgivad, on oma (õpilas)firma loonud vms).

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 20:27; 12.04 15:45; 12.04 22:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis seal nipikat on, siis eelpool ju selgitati – teed tabeli näiteks nii:
1 – eluasemekulud…eurot (vt. lisa 1 – milleks on siis korteri üürileping, KÜ arve, elektriarve, kui elate kahekesi/kolmekesi – jagad selle kolmeks
2 – telefon …eurot-vt- lisa 2 – telefoni arve
3 – söögikulud – 8 eurot päev 240 eurot kuus vt. lisa 3 – paned peoga poe tsekke
4- huviring …eurit – lisa 4 – arve, leping vms
jne

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänan kõiki vastajaid peale ühe. Minu küsimus ei olnud tõesti seotud üllatusega, et peab kulutusi tõendama, see ei olnud probleem ja lahendamata mõistatus, vaid segadust tekitasid summad, mida juba esitatud hagiavalduses kohtule uuesti selgitada või tõendada. Viisaka inimesena ja teise vanema oletatatava majandusliku kehva seisundi tõttu sai kirjutatud hagiavaldusse elatisnõudena 2019. aastal kehtiv miinimumelatis “1/2 EV kehtivast…” jm see jutt. 2019. aastal on see 270 eurot, aga tegelikud kulud on märksa suuremad, mis olid hagiavalduses ka kirjas – 500 ja rohkem millegagi. Nende ridade täitmine on hagi avaldamisel eraldi kirjas ja nõutud.

Nüüd tean, et see miinimumnõue ei kehti täiskasvanud õppivate noorte puhul ja üldse mitte väga ammu. Vist aastast 2015. Kui iga päev teemaga ei tegele, siis tõesti ei tea ja ei peagi.

Juhtumisi helistasin enne kogu seda hagi sotsiaalministeeriumisse, kust tuli väga eksitav vastus (kirjutage kiirmenetlus avaldus jms), siis edasi ja edasi ja edasi… Enamik ametnikke vastas tagantjärele mõeldes valesti. Ja guugeldades ei jõua sel teemal ka eriti kaugele.

20:27 postitanud Kägu link on eriti tänaväärne ja aitas palju edasi, soovitan teistele ka, kes tulevikus sel teemal abi otsivad:
https://juura.wordpress.com/tag/elatis-taisealisele/

Ja lisan enda poolt ühe, mis on hädavajalik teadmine, et mõistus ikka joonel hoida. 😉
http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/12/06/lapse-elamispinna-osa-arvestamine-elatise-noudmise-hagis/

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 15:47; 12.04 01:46; 13.04 17:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elatis ja hagid ei kuulu sotsiaalministeerimi valdkonda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänan kõiki vastajaid peale ühe. Minu küsimus ei olnud tõesti seotud üllatusega, et peab kulutusi tõendama, see ei olnud probleem ja lahendamata mõistatus, vaid segadust tekitasid summad, mida juba esitatud hagiavalduses kohtule uuesti selgitada või tõendada. Viisaka inimesena ja teise vanema oletatatava majandusliku kehva seisundi tõttu sai kirjutatud hagiavaldusse elatisnõudena 2019. aastal kehtiv miinimumelatis “1/2 EV kehtivast…” jm see jutt. 2019. aastal on see 270 eurot, aga tegelikud kulud on märksa suuremad, mis olid hagiavalduses ka kirjas – 500 ja rohkem millegagi. Nende ridade täitmine on hagi avaldamisel eraldi kirjas ja nõutud.

Nüüd tean, et see miinimumnõue ei kehti täiskasvanud õppivate noorte puhul ja üldse mitte väga ammu. Vist aastast 2015. Kui iga päev teemaga ei tegele, siis tõesti ei tea ja ei peagi.

Juhtumisi helistasin enne kogu seda hagi sotsiaalministeeriumisse, kust tuli väga eksitav vastus (kirjutage kiirmenetlus avaldus jms), siis edasi ja edasi ja edasi… Enamik ametnikke vastas tagantjärele mõeldes valesti. Ja guugeldades ei jõua sel teemal ka eriti kaugele.

20:27 postitanud Kägu link on eriti tänaväärne ja aitas palju edasi, soovitan teistele ka, kes tulevikus sel teemal abi otsivad:

https://juura.wordpress.com/tag/elatis-taisealisele/

Ja lisan enda poolt ühe, mis on hädavajalik teadmine, et mõistus ikka joonel hoida. ????

http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/12/06/lapse-elamispinna-osa-arvestamine-elatise-noudmise-hagis/

Ega isa üksi ei pea täiskasvanud õppurit üleval pidama. See oli selle kohta, et tegelikud kulud on 500 ja rohkem.

Aga pange kõik kulud kirja, mis on, eks siis kohtud jahvatavad asja edasi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viisaka inimesena ja teise vanema oletatatava majandusliku kehva seisundi tõttu sai kirjutatud hagiavaldusse elatisnõudena 2019. aastal kehtiv miinimumelatis “1/2 EV kehtivast…” jm see jutt. 2019. aastal on see 270 eurot, aga tegelikud kulud on märksa suuremad, mis olid hagiavalduses ka kirjas – 500 ja rohkem millegagi. Nende ridade täitmine on hagi avaldamisel eraldi kirjas ja nõutud.

Nüüd tean, et see miinimumnõue ei kehti täiskasvanud õppivate noorte puhul ja üldse mitte väga ammu. Vist aastast 2015. Kui iga päev teemaga ei tegele, siis tõesti ei tea ja ei peagi.

vanem peab kinni maksma kuni pooled lapse kulud, seega min elatis 270 mõlemalt vanemalt teeb kokku vähemalt 540 eurot, seega mingist “viisakusest 500 ja rohkem millegagi” ongi ju see summa, mille sa hagisse kirjutasid.
pool min palka on alati olnud vaid alaealisele, lihtsalt neid täisealiste asju jõuab kohtusse väga vähe ning see oli vist esimene, mis jõudis riigikohtuni välja.
kui täisealine õpib gümnaasiumis, siis on selleks ajaks tõenäolisem saada suurem summa. ülikool on täiesti vabatahtlik ning selles käimiseks ei mõista enamasti kohus poolt min palka või ka pooli “lapse” reaalseid kulusid, sest täisealiselt oodatakse, et ta ka ise panustab enda ülalpidamisse ülikooli kõrvalt.
samas kui isal on veel alaealisi lapsi, siis nemad koos mehe endaga on nüüd täisealisest lapsest eespool, st kohus peab arvestama, et mehe palgast jaguks eelkõige alaealistele lastele 270 eurot lapse kohta, mehele endale jääks elamisraha ja alles siis, kui sellest üle jääb, saab täisealine laps.
kui mehel on min palk, siis on reaalne, et täisealisele mõistetakse 50-100 eurot kuus või jäetakse üldse välja mõistmata ka siis, kui sa tsekkidega kulud ära tõendad.
täisealisel on võimalus ka omaette pisike üürikas leida ning taotleda siis toimetulekutoetust ning sellest elada

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 20:27; 12.04 15:45; 12.04 22:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viisaka inimesena ja teise vanema oletatatava majandusliku kehva seisundi tõttu sai kirjutatud hagiavaldusse elatisnõudena 2019. aastal kehtiv miinimumelatis “1/2 EV kehtivast…” jm see jutt. 2019. aastal on see 270 eurot, aga tegelikud kulud on märksa suuremad, mis olid hagiavalduses ka kirjas – 500 ja rohkem millegagi. Nende ridade täitmine on hagi avaldamisel eraldi kirjas ja nõutud.

Nüüd tean, et see miinimumnõue ei kehti täiskasvanud õppivate noorte puhul ja üldse mitte väga ammu. Vist aastast 2015. Kui iga päev teemaga ei tegele, siis tõesti ei tea ja ei peagi.

vanem peab kinni maksma kuni pooled lapse kulud, seega min elatis 270 mõlemalt vanemalt teeb kokku vähemalt 540 eurot, seega mingist “viisakusest 500 ja rohkem millegagi” ongi ju see summa, mille sa hagisse kirjutasid.

pool min palka on alati olnud vaid alaealisele, lihtsalt neid täisealiste asju jõuab kohtusse väga vähe ning see oli vist esimene, mis jõudis riigikohtuni välja.

kui täisealine õpib gümnaasiumis, siis on selleks ajaks tõenäolisem saada suurem summa. ülikool on täiesti vabatahtlik ning selles käimiseks ei mõista enamasti kohus poolt min palka või ka pooli “lapse” reaalseid kulusid, sest täisealiselt oodatakse, et ta ka ise panustab enda ülalpidamisse ülikooli kõrvalt.

samas kui isal on veel alaealisi lapsi, siis nemad koos mehe endaga on nüüd täisealisest lapsest eespool, st kohus peab arvestama, et mehe palgast jaguks eelkõige alaealistele lastele 270 eurot lapse kohta, mehele endale jääks elamisraha ja alles siis, kui sellest üle jääb, saab täisealine laps.

kui mehel on min palk, siis on reaalne, et täisealisele mõistetakse 50-100 eurot kuus või jäetakse üldse välja mõistmata ka siis, kui sa tsekkidega kulud ära tõendad.

täisealisel on võimalus ka omaette pisike üürikas leida ning taotleda siis toimetulekutoetust ning sellest elada

jah, ja kuni 24a tudeng loetakse MÕLEMA vanemaga ühte leibkonda ja nende sissetulekuid arvestatakse toetuste maksmisel. Mingeid nõmedaid konkse oli seal veel, et kas 24a loeti vanemate ühte leibkonda ja 18a teist last siis ei loetud ehk kuigi ülalpidamise kohustus oleks jutkui 2 lapse kohta siis vanemate (ja tudengi enda) sissetulek jagati kolmega ehk tegelikult justkui summa muutus suuremaks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

loen ja… imestan.
mul ka 21a tudengist laps kodus. alates 1.sept peale on ise ostnud kõik riided, ostab ise oma autole bensiini, maksab kinni vajadusel auto remondi, ostab ülikoolis lõuna ajal omale süüa, maksab oma mobiili jne. isegi osadest kodukuludest maksab kolmandiku ning korra kuus on tema kord hulgilaost sügavkülm täis osta.

saab stipendiumi + lisaks ülikooli kõrvalt ka väike tööots, kokku on lapse enda sissetulek natuke suurem kui miinimumpalk. ja seda siis teemaalgatajaga täpselt sama vanal “õppival lapsel”, kellele kohtu kaudu vanematelt raha välja pressima hakatakse.

ma arvan, et kui see teemaalgataja täisealine võsuke ei suuda ise toime tulla, siis tõenäoliselt tuleks hoopis vanemal endal peeglisse vaadata. vähemalt erialastippi peaks ta ju ikka saama, kui vähegi normaalselt õpib.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma arvan, et kui see teemaalgataja täisealine võsuke ei suuda ise toime tulla, siis tõenäoliselt tuleks hoopis vanemal endal peeglisse vaadata. vähemalt erialastippi peaks ta ju ikka saama, kui vähegi normaalselt õpib.

Annaks tagasihoidlikult teada, et erialastippi ei maksta kaugeltki mitte igal erialal, järgmisel õppeaastal vähendatakse neid veelgi. Ja stippi saavad osadel erialadel 50 protsenti ja osadel 30 protsenti üliõpilastest. Nii et ega see nii iseenesestmõistetav asi ei olegi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

loen ja… imestan.

mul ka 21a tudengist laps kodus. alates 1.sept peale on ise ostnud kõik riided, ostab ise oma autole bensiini, maksab kinni vajadusel auto remondi, ostab ülikoolis lõuna ajal omale süüa, maksab oma mobiili jne. isegi osadest kodukuludest maksab kolmandiku ning korra kuus on tema kord hulgilaost sügavkülm täis osta.

saab stipendiumi + lisaks ülikooli kõrvalt ka väike tööots, kokku on lapse enda sissetulek natuke suurem kui miinimumpalk. ja seda siis teemaalgatajaga täpselt sama vanal “õppival lapsel”, kellele kohtu kaudu vanematelt raha välja pressima hakatakse.

ma arvan, et kui see teemaalgataja täisealine võsuke ei suuda ise toime tulla, siis tõenäoliselt tuleks hoopis vanemal endal peeglisse vaadata. vähemalt erialastippi peaks ta ju ikka saama, kui vähegi normaalselt õpib.

teemaalgataja laps või olla ka 18aastane gümnaasiumõpilane, mitte 21aastane tudeng

minu 18aastane ka töötab ja teenib omale kooli kõrvalt raha, kuigi vajadust selleks pole. tema enda mõte, leidis ise endale töökoha juba veidi enne 18seks saamist. samamoodi töötavad enamik ta sõpru. tahavad olla iseseisvad, osta omale ise riideid jms, koguvad reisimiseks jne.
peale gümnaasiumi peaks olema piinlik kohtu kaudu hakata vanemalt raha nõudma, et edasi õppida. suur osa inimesi õpib ja töötab samal ajal

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 20:27; 12.04 15:45; 12.04 22:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täisealise õppiva lapse puhul ei lähtuta miinimumist, vaid reaalsetest kuludest, elatis kantakse otse lapse kontole ja mõlemad vanemad peavad võrdselt panustama. Õppetöövälisel perioodil (suvevaheaeg nt.) ei ole vanematel kohutust elatist maksta, kuna täisealine saab end sel ajal tööle minnes ise ülal pidada.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.04 13:04; 13.04 19:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teema algataja kirjutab… Elu on märksa kirjum, kui oskame mõelda. Tean oma tutvusringkonnast üht vähemalt minu jaoks väga vägevat naist, kes 20-30ndate aastate vahel andis ise kohtusse hagi teemal isadus.

Tema isa oli kogu elu rõvedate väljenduste saatel kõigile häälekalt tõendanud, et tema ei ole isa, kuigi ka välisel vaatlusel oli ilmselge, et on. Kohtus jätkas sama juttu. “Loomulikult” ei olnud ta last ega ema kunagi toetanud, kuigi nad oleksid vajanud seda.

Kohtulood on pikad ja rasked, isa eitas jätkuvalt oma mitteisadust, kõiki detaile ma ei tea (DNA-analüüse, kui nendeni jõutigi), aga poole juhtumi pealt muutis hageja oma nõuet, milleks sai isadusest loobumise teema. Nii ka asi lõpuks lahenes, isa ütles lahti oma tegelikust lapsest.

See noor naine ei teadnud tol hetkel, et abiellub tulevikus väga rikka inimesega ja saab ka ise vägagi tegijaks, aga nii see juhtus.

Kui selle loo põhjal edasi mõelda, siis nüüd ta on vähemalt vaba põduraks ja ehk kunagi abi vajava isa hooldamisest.

Kahjurõõmu siin loos ei ole, aga hoian südames kõiki neid naisi ja mehi, kes üksinda last/lapsi kasvatavad ja läbi igasuguse jama sellega lõpuks toime tulevad.

Mu oma lõpetab kohe gümnaasiumi, küll saame hakkama.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 15:47; 12.04 01:46; 13.04 17:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaata http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/1.html seda lehekülge ka. Aja jooksul on keegi ilmselt samal teemal küsinud.
Elatisnõue tehke, aga parim oleks, kui ta maksma ei hakkaks. Siis on võimalus, et su laps tulevikus pääseb inimese, kes tema vastu huvi ei tunne, ülalpidamiskohustusest.
Küll hakkama saate, usun sama.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.04 13:04; 13.04 19:45;
To report this post you need to login first.
Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Palun abi kohtule kulude tõendamisel

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.