6a tüdruk, normkaalu ülemisel piiril ja tal on ülesöömise probleem, kust abi saada, perearstilt, kas kellelgi kogemusi? Hommikust õhtuni muud juttu ei ole, kui millal saab süüa ja kas juba saab süüa. Olen üritanud kindlad söögiajad kirja panna ja neid järgida, aga olukord paremaks ei lähe. Laps koguaeg loeb teiste suutäisi ja nõuab sama palju toitu nagu söön mina(imetan) või mees. Esiteks proovisin kindlaid kellaaegu, hommikusöök, 2 korralikku lihaga põhitoidukorda ja 3 oodet, lubasin toidukorra ajal süüa nii palju kui ta tahab, sõigi siis nii, et peale söömist ägises diivanil, aga 30min hiljem nõudis uuesti süüa, muutsin siis asja, tegin lahjemaid toite, lubasin süüa siis kui tahab, koguaeg oli laual värske näksimiseks(kapsas, porgand, kurk) ja nendel päevadel tal sisuliselt terve päeva suu matsus, otsustasin, et see ei ole ka normaalne ja nüüd ei teagi mis teha, tundub, et see pidev dieet mõjutab vaid teiste pereliikmete kaalunumbrit, lisaks kardan, et see pidev söögijutuga ja just minu pidev keelamine tekitab lisaks neid toitumisprobleeme.
Probleem ei ole hiljutine, laps on terve elu olnud suure isuga ja pontsakas, siiski varem huvitus ta ka muust kui toidust, mängis, oli nõus õues käima jne, nüüd käib pidev vingumine toidu teemal ka väljaspool kodu, kus toit isegi käeulatuses ei ole, lisaks sellele on käitumine drastiliselt muutunud, sööb on heatujuline, veidi peale sööki väga väsinud ja ülejäänud aja väga halvas tujus. Lugesin ka diabeedi kohta, aga siis peaks ta kaalu pigem kaotama kui juurde võtma, seega ei teagi mis teha ja palun abi või kogemusi.
Teema: Palun abi lapse söömise teemal
Kõlab mu arust haiglaslikult. Konsulteeriks arstiga, laseks analüüsid teha. Vb mingi aine puudus? Kilpnäärmega miskit korrast ära?
Söömine kindlatel aegadel, vahepealset näksimist ei ole. See on halb ka hammastele kui pidevalt sööb ja joob. Süsivesikud päeva esimesel poolel, enne lõunat. Kõige suurem toidukord olgu hommikusöök. Janujoogiks puhas vesi (mitte karboniseeritud). Mahla lahjendad veega 1:4. 1 osa mahla 4 osa vett. Magusat piirad, teed nt 1 kommipäeva nädalas. Paar tundi enne magamaminekut ei anna süüa, ootab hommikuni. Kui tahab näksida, annad viilu õuna, viilu porgandit, viilu kapsast. Mitte ei pane tervet taldrikut lauale, et võtku aga ise. Samuti ei luba tal võtta juurde toitu. Kui võttis taldrikutäie lõunasööki, siis juurde ei tõsta. Piirad.
Suunad õue jalutama, mõõdukalt ka jooksma. Liikuma lähed temaga nii, et 2 h oleks toidukorrast möödas, siis liikumisel põleb rasv ja tekib lihas, mis omakorda põletab rasva ka puhkeajal, näiteks magades. Ainult jalutamine rasva ei põleta, seega tuleb vaheldumisi ka joosta. Mänguväljakule vast mitte, aga oma õue või parki või kus te käitegi. Kasvõi mitu korda päevas, kui niigi oled beebiga kodune, pole see ka probleem. Sellest on võimalik jagu saada.
Tead, esmalt, kes lapsel on piisavalt tegevust kodus? Kas ta üldse oskab üksi mängida? Paljud lapsed söövad igavusest.
Teiseks. mida te siis teete, kui ta juurde küsib? Kui lapsel on kaaluprobleem, miks lubate tal süüa nii palju kui soovib “korralikku lihaga toidukorda” mitu korda päevas. Miks peab mitu lihaga toidukorda olema ja miks lasta lapsel end ägisemiseni süüa?
Laste ülekaal tihti on ikka vanemates kinni. Just selles, et ei osata öelda ei. Et süüakse söögi ajal. Kui laps tahab sagedamini süüa, siis see ei tähenda, et näksimine, isegi kui see on värske, peab olema kogu aeg käeulatuses. Eriti kui laps ei oska end pidurdada. Asi ei ole alati selles, mida ta sööb, vaid et ta õpiks, et kogu aeg ei pea sööma. Sa võid talle vahepalasid pakkuda, aga kindlatel aegadel.
Sa ju näed ise toidukoguse järgi, et tal ei saa olla kõht tühi. Pigem on asi, kas psühholoogiline (igavuse peletamine) või ongi ainepuudus (liiga palju liha, liiga vähe muud?).
Näiteks ma ei saa aru, miks peab 6-aastane laps sööma 6 korda päevas? Miks 3 oodet, mis ooted?
See, kas lapsel on terviseprobleem, näed sa tema muust käitumisest. Kui laps on muidu energiline, rõõmus, jaksab joosta jne, sisi ilmselt tal ei ole terviseprobleemi. Tal on igav.
Lahendus on ikka kindlad toidukorrad ja piisavalt und. 6 toidukorda on selgelt liiga palju, kui just megapikk päev ei ole. Aga oote mõte on ju see, kui põhitoidukordade vahe on liiga pikk (üle 4 h), sh ööoodet pole üldse vaja. Ja oode võik solla pigem midagi väga kerget.
Aga esmalt peavad ikka vanemad ennast distsiplineerima. Suutma keelata lapsel ülesöömist, mitte laskma koguaeg süüa (kindlad toidukorrad on alati võti, igasugune, söön siis kui tahan on tee ülekaalulisusele + ka psühholoogid soovitavad perel koos süüa). Söögi ajal ei tohiks kindlasti ükski ekraan töötada. Mitte mingit magustoitu, va puuviljad või siis vahel harva (max 1x nädalas ja pigem siis planeeridagi lahjem toidukord).
See ei olegi mingi dieeditamine, kui normaalselt süüa, sh ka vanemad näitavad eeskuju sellega, et ei tõsta topeltportse, ei käi näksimas, ja lepivad, et toidus võib olla vähem liha ja rohkem köögivilju jne.
Palju lihtsam on tegeleda lapsega, kes tahab kõike süüa ja lihtsalt piirata tema söömist vanema enesedistsipliiniga, kui tegeleda pirtsaka lapsega, et ta ometi midagi sööks (kusjuures viimasel juhul käib ka kaasa vanema enesedistsipliin, kuna lapsel on päriselt kõht tühi ja käib samamoodi näksimist nurumas, aga ei saa lasta lapsel koguaeg a la juustu näksida, kui korralikku toitu ei söö)
Kes need miinustajad nüüd on?
Kes need miinustajad nüüd on?
Hahahaa, need on normaalse mõtlemisega inimesed. Sul on kohe keeruline ette kujutada, et sellised ka olemas on?
Mulle tundub selline söömine pigem igavussöömisena. Kas laps muidu on tegus ja mõtleb endale ise tegevusi ja mänge välja ning mängib suuremas osas iseseisvalt oma fantaasiat kasutades? Või pigem käib suurema osa ajast täiskasvanute sabas, et igav on ja teeme midagi…. Kui pigem viimane, siis kahtlustaks küll seda, et söömine on lihtsalt eelkõige ajaviide lapse jaoks.
No selliste koguste söömise peale lööks mul kohe häirekella helisema ja laseksin lapse veresuhkru taset mõõta. Pole üldse normaalne, et 30min peale kurguauguni täis söömist nõutakse uuesti süüa. See on juba haiguslik. Kas ta on koguaeg nii palju sööinud või see algas alles mingi aeg tagasi?
Kes need miinustajad nüüd on?
Sa pead ikka silmas, et mille eest miinused?
Targutad liigselt. Ja enamust sinu soovitusi on teemaalgataja juba proovinud.
Kes need miinustajad nüüd on?
Hahahaa, need on normaalse mõtlemisega inimesed. Sul on kohe keeruline ette kujutada, et sellised ka olemas on?
Ei, need on ülekaalulised inimesed, kes arvavad, et perearst kirjutab teemaalgataja lapsele välja mingi tableti, mis lahendab kõik probleemid. Reaalsus on aga see, et perearst soovitab esimese asjana pidada AUSALT toitumispäevikut ja teha kõik seda, mida eespool soovitatud – piirata lapse söömist, regulaarsed toidukorrad ja otsida lapsele piisavalt tegevust. Teemaalgataja pole mitte midagi proovinud – see, et ühe korra proovis regulaarseid toiduaegasid ja siis laps vingus ja kohe lõi käega – näitab, et probleem on ikka vanema distsipliinis, mitte lapses.
Saage aru, suurem osa laste probleeme ei ole asi lastes, vaid probleem on vanemates, kes ei oska ennast distsiplineerida.
Kes need miinustajad nüüd on?
Hahahaa, need on normaalse mõtlemisega inimesed. Sul on kohe keeruline ette kujutada, et sellised ka olemas on?
Ei, need on ülekaalulised inimesed, kes arvavad, et perearst kirjutab teemaalgataja lapsele välja mingi tableti, mis lahendab kõik probleemid. Reaalsus on aga see, et perearst soovitab esimese asjana pidada AUSALT toitumispäevikut ja teha kõik seda, mida eespool soovitatud – piirata lapse söömist, regulaarsed toidukorrad ja otsida lapsele piisavalt tegevust. Teemaalgataja pole mitte midagi proovinud – see, et ühe korra proovis regulaarseid toiduaegasid ja siis laps vingus ja kohe lõi käega – näitab, et probleem on ikka vanema distsipliinis, mitte lapses.
Saage aru, suurem osa laste probleeme ei ole asi lastes, vaid probleem on vanemates, kes ei oska ennast distsiplineerida.
Normaalne perearst uurib esmalt, millal on analüüsid tehtud. Kui liiga ammu, siis määrab uued ja mida sealt otsida. Et välistada võimalikud terviseprobleemid. Samm 2 on toitumispäevik.
Mina mittemeedikuna, kuid diabeediga kokku puutununa, arvan, et suured meeleolukõikumised toidukordade järgi (mida kirjaldab ka teemaalgataja) võib olla ohu märk.
Mul on 3 last. 2 last, mees ja ma ise oleme normaalkaalus – seega pere toitumisega ei saa asjad väga paigast olla. Üks laps aga on sünnist saati väga hea isuga ja ülekaalus. Muidu terve ja tubli.
Ütlen ausalt, et ei ole probleemiga võitlemiseks head lahendust leidnud. Kuigi olen proovinud, rääkinud, selgitanud jne.
Nüüd on laps juba teismeline ja tegeleb ise vaikselt teemaga. On loobunud magusast, mahladest ja enamusest rämpsust. Loeb samme ja püüab end rohkem liigutada. Loodan, et asi muutub vaikselt paremuse poole.
See laps on mulle õpetanud, et inimeste ainevahetus jms on erinev. Tema tundub olevat seda sorti, kes peab eluaeg oma kaalu kontrolli all hoidmiseks vaeva nägema. Seda teemat ei mõista inimesed, kelle lapsed on kehva söögiisuga. Või siis sellise ainevahetusega, et söö palju tahad, kaalu juurde ei tule.
See rauapuudus võibki olla põhjus liigsöömiseks. Keha vajab aineid ja üritab puudujääki kompenseerida. Mul on see situatsioon täiskasvanuna üle elatud, pikaajalistest verejooksudest põhjustatud. Mul on tavaliselt olnud head rauavarud ja polnud tükk aega õrna aimugi, et äkki puudus on. Isu läks normi kui hakkasin arsti käsul retaferi võtma.
Aag miks on ühel lapsel rauapuudus on, seda pead küll uurima.
Ma loodan, et TA saab nüüd arstiga nõu pidades joone peale ja leiab abi. 6-aastane ärkab 5-6 üles hommikul, kell 21 magama ja 1 tund päevaund – no kuidas ta ometi suudab?! Minu samavana tüdruk ärkab 10-11 praegu, õhtul muidugi magamaminek kipub venima, aga päevaunest ei ole ta tahtnud kolmeaastasest peale midagi kuulda. Paistab nii, et TA lapsel on ikka tõsisem mure, magab liiga vähe, värskes õhus liikuda ei jaksa, pidev nälg – jah, siin on tõesti vajalik korralik arstikontroll.
Rauapuudus on üks vastik asi, eriti lastel. Kui sellega jama on, kulub pikalt aega, enne kui arsti soovitusel igasugused rauapreparaadid proovitud saavad, et näha, milline aitab, ja samal ajal tuleb siis võidelda kõrvalnähtudega (kellel kõht lahti, kellel kinni), ja hea, kui arst enne ei kuluta poolt aastat sellele, et käsib muudkui lapsele sisse sööta kord ühte liha, kord teist ja siis jälle peterselli ja peeti ja spinatit jne jne jne.
Olen teemaalgataja. Kõigile hetkel vastata ei jõua, aga veidi meie käekäigust.
Esimese asjana panin aja arstile ja lähme uuel nädalal vereproovi andma.
Teiseks lõin rutiini, et sööb 3 põhikorda, 3 oodet ja vahepealsel ajal veedame väga palju aega õues, et saaks liikuda ja ei oleks võimalust süüa, läheb üpris raskelt, laps on äärmiselt tujukas ja jõuetu, ükspäev lihtsalt vajus õues tekile magama.
Nii, miks ma luban 3 oodet ja miks me sööme liha, esiteks ma ei suuda lubada talle vähem, sest päev on pikk ärkab 5-6, magama läheb 21 ja päeval magab 1 tunni lõunaund, teiseks on lapsel koguaeg rauapuudus(jah, arstiga on räägitud ja last uuritud), seega sööme kõike rauarikast sh köögivilju, seda ei maksa karta, et värsket me ei tarbi, tarbime rohkelt ning kõik toidud teen toorainest ise.
Olen täiesti nõus, et lapse toitumisprobleem on pere probleem ja kõik peame oma toitumisharjumusi muutma.
Pakun, et teema on liba.
Või siis sellise ainevahetusega, et söö palju tahad, kaalu juurde ei tule.
Selline asi ei ole võimalik. Elementaarne viienda klassi füüsika.
Või siis sellise ainevahetusega, et söö palju tahad, kaalu juurde ei tule.
Selline asi ei ole võimalik. Elementaarne viienda klassi füüsika.
Muidugi on – lihtsalt ei taha palju süüa. Sorry, täiesti offtopic.
Pigem on probleem ikka söömise sagedus kuivõrd koguses. Saledad söövad korraga ära suurema koguse, ka magusat ja seejärel midagi ei taha. Paksud pugivad iga paari tunni tagant. Pidevalt süües suureneb ka magu. Kui normaalkaalus inimese magu on rusikasuurune, siis ülekaalus inimese oma on välja veninud ja peabki pidevalt näksima, et näljatunnet vältida. 3 toidukorda pluss 3 oodet on selgelt liiga palju.
Kuidas laps lasteaias hakkama saab?
3 “suurt korralikku” toidukorda + 3 oodet (mis see on? õunalõik või võileib ja klaas mahla?) tundub ikka palju.
KAs lapsel on kontrollitud kilpnääret ja muid hormoone (greliini-leptiini ainevahetust jne), äkki oleks sealtpoolt mõttekam probleemi lahendust harutama hakata, et püüda välja selgitada füsioloogiline põhipõhjus. Kui peres on kõik normaalkaalulised, ei sööda rämpsu vaid kodutoitu ja ikka on lapsel nälg, samas jõuetus ja pidev rauapuudus jne.
Või siis sellise ainevahetusega, et söö palju tahad, kaalu juurde ei tule.
Selline asi ei ole võimalik. Elementaarne viienda klassi füüsika.
Ma olen füüsik, aga ometigi ei ole ma nii naiivne, et taandada kõik energavahetusele. Inimene on palju keerulisem süsteem.
https://novaator.err.ee/904652/saledus-ei-soltu-ainult-toitumisest-vaid-ka-dna-st
Siin väidetakse, et saledus (mitte paksus) on geneetiliselt määratud ja saledus võib olla pärilik,
Saledus on vähem süüa ja kõik. Geneetiliselt määratud? Kindlasti mitte. Saledus Ei ole pärilik.
Saledus on vähem süüa ja kõik. Geneetiliselt määratud? Kindlasti mitte. Saledus Ei ole pärilik.
Oled ikka ajast väga maha jäänud oma arusaamadega.
Sa oled õigel teel ja loodan, et leiate lahenduse. Praegu mängib ilmselt rolli ka see, et olete kogu päeva kodus ja toidule on ligipääs. Vaevalt, et ta lasteaias päev läbi kasvatajalt toitu nuiab. Ehk läheb lihtsamaks, kui normaalne rutiin taastub. Nii väikse lapse puhul kasuta julgemini oma autoriteeti – lauale tõstad valmis portsud ja juurde ei saa. Nagu koduloomaga. Ära lase tal end nii täis süüa, et pärast ägiseb. Ütled talle, et praegu juurde ei saa, saad kahe tunni pärast. Veel torkas pähe, et kui sa serveerid päevas nii palju eineid, siis on toid teil kodus ju kogu päeva nö pildil. Kogu aeg sa oled köögis ja toimetad söögiga. Juba see võib tekitada temas refleksi, et tahaks midagi süüa.
Olukord on tuttav, meil ka neljast lapsest üks on pontsakas (siiski normaalkaalus) ja tahab pidevalt näksida.
Pigem on probleem ikka söömise sagedus kuivõrd koguses. Saledad söövad korraga ära suurema koguse, ka magusat ja seejärel midagi ei taha. Paksud pugivad iga paari tunni tagant. Pidevalt süües suureneb ka magu. Kui normaalkaalus inimese magu on rusikasuurune, siis ülekaalus inimese oma on välja veninud ja peabki pidevalt näksima, et näljatunnet vältida. 3 toidukorda pluss 3 oodet on selgelt liiga palju.
Ma ei tea, minu meelest on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning sinna vahele õun, pirn ja porgand täiesti normaalne kogus. Mida ja kui palju süüa on olulisema tähtsusega. Pasta, kartul, sealiha, magus jogurt, jäätis, viiner jne annab ilmselt rohkem kaloreid kui köögivili, kanaliha jne. Minu väga sale laps nt sööb korraga vähe (ei mahu nagu ta ütleb), aga sageli. Aga sööb ikkagi seetõttu, et kõht on tühi, mitte, et söömine talle erilist naudingut pakuks. Kehv on see eeskätt hammastele õnneks seni pole auke olnud…Minu hea isuga pisut pontsakam laps armastab süüa palju ja igal võimalusel ja sööb eeskätt seetõttu, et maitseb :). Tema puhul pean koguseid ja sagedust jälgima ja piirama, et normis püsiks kaal+ liikumist soodustama.
Teemaalgataja lapse puhul oleks oluline esmalt kindlaks teha ega lapsel tervisehäda ei ole. Ja kui see korras, siis hoolega jälgima. Aga lapse puhul pöörduksin kaalu langetamise eesmärgil toitumisnõustaja poole. Ise võib vigu teha. Magusast muidugi võib loobuda ka ilma nõustaja abita.
Kuna imetad, siis on teil kodus beebi. Kas võib olla üks põhjustest see, et laps tunneb end kõrvalejäetuna ja toidu küsimine on tähelepanu saamiseks ning söömine kompenseerib tähelepanupuudust?
