Ma ei saa päris hästi aru, mis tähendab selja vajumine ette.
Üldiselt on isasugune äravajumine ehe näide sellest, et jõutrenni ei ole tehtud ja lihased puuduvad. Sellepärast ei jaksa ka hoida. Ise olen paar aastat sinu emast noorem ja näen, kui oluline on järjepidev jõutrenn ning lisaks lihtsalt õige võimlemine ja venitused.
Tänapäeval ei peeta massaaži eriti efektiivseks ravivõtteks, sest inimene ise on selle juures passiivne. Mõnus on muidugi.
Mainin veel, et kodused tööd ja aiatööd ei ole trenn, need on kehale pigem kahjulikud, sest on palju sundasendeid ja lihaspingeid, mis kisuvad kõveraks.
Ta peaks vaatama spordiklubide, jooga, pilatese ja füsioteraapia poole, mitte süüdistama arste, et need on kitsid kuhugi suunama. Arst ei tee imesid, kui inimene ise midagi ette ei võta. Seepärast nad ei suunagi, et sellest pole kasu.
Väga põhjalik ja õige vastus, kirjutan kõigile siin toodud soovitustele kahe käega alla. Kuulasin kunagi ühe arsti loengut, kes ütles, et ta väga ootaks, et ühiskond oma suhtumist muudaks ja kliimaksisse jõudnud ning vanemate naiste jõusaalis käimine muutuks igapäevaseks ja massiliseks populaarseks tegevuseks. Mõistlik jõusaalitreening aitaks kaitsta end väga paljude riskide eest, mis lihaste kõhetumise tõttu vanemas eas võivad tekkida (halb tasakaal, suur risk kukkuda ja murda reie- või puusaluu jms). Vanus ei ole põhjus loobuda liikumisest ja lihaste treenimisest. Julgustuseks tahaksin öelda, et olen ise 60+ vanuses naine kes käib jõusaalis ja õnneks näen seal alati ka vähemalt paari-kolme eakaaslast. 🙂 Ja ma pole üldse mingi sportlik tüüp, täitsa tavaline kontorirott olen.
Kui kohe jõusaali ei julge minna, siis võiks alustada füsioterapeudist, kes soovitab harjutusi, mida saab kodus üksi salaja teha.
