Esileht Erivajadustega laps Palun aidake mõista last

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 30 )

Teema: Palun aidake mõista last

Postitas:
Kägu

Tere,
Mure siis järgmine, kolisime ca 1,5 aastat tagasi uude koju Tallinna äärelinnas. Lastele super koht, palju noori peresid läheduses ja lapsi kellega mängida. Endal lapsed 12 ja 8 aastased. Naabritega saame hästi läbi ja kõik oli hästi, üks naabrilaps küll tundus teistmoodi veidi, aga ei pööranud tähelepanu (ei vaata kunagi otsa, st puudub silmside, kiigub nt alati ühe kindla kiigu peal, külas käies selgus, et ei tahtvat vanematega eritimingit füüsilist lähedust ega kontakti (kallistamine jne), ei lähe koos teiste lastega sauna ilma püksteta, vanemad polevat teda aastaid juba alasti näinud, sest laps sattuvat hüsteeriasse kui keegi nt riiete vahetamise
ajal tuppa tulevat, ei mängi kunagi koos teistega nö organiseeritud mänge jne). Tihti olid ka juhtumid kus pahatahtlikult teeb haiget, nt lööb koera jalaga, astub kellelegi peale maas istudes, lükkab trepist alla jne. Rääkisin siis lapse emaga, et milles asi. Tema ütles, et kõik korras ja tegi suured silmad, et miks kõik kogu aeg räägivad, et tema laps kõikides jamades süüdi, et nagunii kõik koos teevad teistega. No olin suht nõutu, küsisin ka teiselt naabrilt, kes seal varem elanud ja lapsed koos mänginud…..et päris palju probleeme varem juba olnud, aga et nüüd juba parem ja üldiselt saavad lapsed hästi koos mängitud, aga et jah selle lapse vanemad eitavad igasuguseid probleeme. See poiss siis 10 aastane, koolis pidi enam-vähem hästi hakkama saama tema ema jutu järgi. Siiani arvasin lihtsalt, et hüperaktiivne laps, kes kogu aeg jama keerab (lõhub naabril basseini, lükkab kedagi vette, viskab kiviga autosid, tere ja head aega kellelegi ei ütle jne)….kuniks mu lapse sünnipäeval oli meie sugulane, kes on kooliõpetaja ning tema küsis peale pidu, et mis diagnoos sellel naabri poisil on?!? On kellelgi sarnaseid kogemusi, et kuidas ja mil moel sellisele lapsele läheneda ja mida teha…kokku puutume ju tihti ning lapsed ka….et kui selline olek ja käitimine tõesti viitab mingile diagnoosile, siis ma oskaks ennast harida selles osas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks pead talle lähenema või temaga tegelema?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Suhtu nagu tavalapsesse. Mõttetu urgitsemine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Postitas:
Kägu

nii uudishimulik naabrinaine 🙂 juba mitme inimesega lapse elu-olu arutanud, isegi sauna- ja kallistamisharjumused teada.

lapsega suhtle nii, nagu seda teevad tema õed-vennad. kui lapsel õdesid-vendi pole, siis suhtle, nagu teised lapsed temaga suhtlevad. lapsed on terased ja empaatilised ning oskavad valida õige käitumisviisi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tundub veidi autistlikuna. Nad ei jagagi paljusid asju ise lahti ja neile tuleb reegleid ja piire rohkem ja põhjalikumalt selgitada. Autistlikel lastel on sotsiaalne pool kehval tasemel, kellel rohkem, kellel vähem. Koolis saavad nad sageli hakkama normi piires. Suhtu temasse nii, nagu teistessegi lastesse ning arvesta samas, et tal võib vahel veidi rohkem mõistmist ja vähem hukka mõistmist vaja minna.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, mis see sinu asi on?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lõhkumine ja kiusamine on kasvatamatus mitte mingi diagnoos.
Muud asjad viitavad autistlikkusele. Autistliku lapse emana sooviks et mu last koheldakse kui tavalist last. Ta peaks käituma samade reeglite järgi nagu teisedki lapsed.Nagunii peab ta meie ühiskonnas hakkama saama. Sekkuda võiks kui teda kiusatakse või tema käitumine häirib teisi suurel määral. Ei ole tõesti mõistlik pealt vaadata kui ta midagi lõhub või kellelegi haiget teeb.
Minu laps võib tahtmatult midagi lõhkuda või teisele haiget teha kui teda miski ärritab. Tihti ka lapsed kompavad piire ja ärritavad teda meelega.et vaadata mis juhtub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on sama probleem ja asi ei ole selles, et oleks uudishimulik naabrinaine, vaid selle lapse käitumise tõttu saavad kannatada ka minu lapsed ja koer (laps lööb koera jalaga). Võibolla on tegemist kasvatamatusega, aga ka samamoodi lapsel puudub igasugune arusaam sellest, et teisel lapsel võib olla valus, kui ta lööb või viskab kiviga. Et kehitvad reeglid ja ka tema suhtes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitan lugemiseks Kaarel Veskise uut raamatut “Autsmi olemus”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on sama probleem ja asi ei ole selles, et oleks uudishimulik naabrinaine, vaid selle lapse käitumise tõttu saavad kannatada ka minu lapsed ja koer (laps lööb koera jalaga). Võibolla on tegemist kasvatamatusega, aga ka samamoodi lapsel puudub igasugune arusaam sellest, et teisel lapsel võib olla valus, kui ta lööb või viskab kiviga. Et kehitvad reeglid ja ka tema suhtes.

Milleks see miinustamine ja soovitamine “mitte urgitseda”? Mina saan ka aru sellest mitte kui haiglasest uudishimust, aga soovist teada, kas selle lapsega võib samamoodi pahandada kui ta kellelegi haiget teeb või tuleb sellele teistmoodi läheneda. Kui laps ei tee lihtsalt pahandust, vaid tal on ka muud “kiiksud”, siis mina uuriks ka natuke täpsemalt kuidas käituda. Kõik ei ole diagnoosiga lastega kokku puutunud, ma ei tahaks ka last ära hirmutada kui peaks olema vajadus talle peale käratada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei saa ka aru, et mis mõttes mõttetu urgitsemine? Või kuidas tekib küsimus, et miks sul on vaja selle lapsega tegeleda. Kas te siis teemaalgatust üldse ei lugenud? Lapsed mängivad koos. Kas teil ei tekiks küsimusi, kui teie enda laps viibib sellise lapse seltskonnas, kes võib ettearvamatult ja vägivaldselt käituda?

Selge see, et teemaalgatuses kirjeldatud laps on autist või vähemalt tugevate autistlike joontega. Natukene imestan, et teemaalgataja ise seda ära ei tunne. Selliseid lapsi on tänapäeval ju nii palju. Ja teemast ka räägitakse ja kirjutatakse väga palju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks pead talle lähenema või temaga tegelema?

Kas sa muidu oma lapsega tegeled? Kui jah, siis soovitan sul tegeleda ka selle poolega, mis puudutab lapse mängukaaslasi. Ehk viitsid tähele panna, kellega su laps mängib? Kui tema mängukaaslaste seas on üks teistmoodi (mõnikord vägivaldselt käituv) laps, siis võiksid sina emana vaevuda märkama, kui midagi on laste omavahelistes suhetes või mängudes valesti. Ei ole sinu asi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kividega võõraste autode pildumine ja inimeste pildumine on ju tõsine probleem ometi. Teistele meelega pealeastumine samuti. Ma küll pahandaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga miks peaksid vanemad 10-aastast last alasti nägema? Hiljemalt koolieaks (enamasti paar aastat varem), saab laps suurepäraselt ise riietumise ja oma hügieeni eest hoolitsemisega hakkama ning mingit põhjust teda alasti näha pärast seda enam ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kividega võõraste autode pildumine ja inimeste pildumine on ju tõsine probleem ometi. Teistele meelega pealeastumine samuti. Ma küll pahandaks.

See on probleem absoluutselt sõltumata sellest, kas lapsel on diagnoos või mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma ei tahaks ka last ära hirmutada kui peaks olema vajadus talle peale käratada.

Käratamine ei tööta autisti puhul. Ta ei saa aru, miks sa käratad ja tugev müra ning agressiivne hoiak lülitab ta lihtsalt välja.
Sa pead rahulikult, aga mitte ninnunännutades keelama, resoluutselt ja selgelt. Kui vaja, koerast eemale tõstma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga miks peaksid vanemad 10-aastast last alasti nägema? Hiljemalt koolieaks (enamasti paar aastat varem), saab laps suurepäraselt ise riietumise ja oma hügieeni eest hoolitsemisega hakkama ning mingit põhjust teda alasti näha pärast seda enam ei ole.

Minu mees näiteks käib meie 14-aastase pojaga koos saunas. Seega, miks ei võiks olla olukordi, kus lapsevanem näeb oma teismelist last alasti?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kust te võtate, et selle ülinapi teabe järgi saab anda võõrale lapsele diagnoosi?

Diagnoose ei pane sünnipäevalaualised ega liiga ninatargad naabrinaised, vaid kolmepäevase uuringu tagajärjel artside kolleegium.

Mis puutub löömistesse, antisotsiaalsesse käitumisesse (kivide loopimine) ja tagumistesse ja häbenemistesse, siis seda teevad paraku ka täiesti tavalised lapsed, erti kui nad on murdeea lävel ja grupis.

Siin ei pea mitte mingisugust diagnoosi olema. Ja – tasuks ka enda lapsukesed ette võtta, kes kõik neid viskamisi, lõhkumisi ja löömisi nii imehästi teavad – sest eks nemad ole ju su peainfo allikad, vaevalt sa ise binokliga poissi jälgid. Seles vanuses on tavaline, et pahateod üritatakse kellegi teise peale veeretada, et aga oma emme-issi silmis puhtaks jääks.
Sa kujuta nüüd ette, mida see poiss oma emale SINU lastest räägib.

Autistliku lapse ema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kust te võtate, et selle ülinapi teabe järgi saab anda võõrale lapsele diagnoosi?

Diagnoose ei pane sünnipäevalaualised ega liiga ninatargad naabrinaised, vaid kolmepäevase uuringu tagajärjel artside kolleegium.

Mis puutub löömistesse, antisotsiaalsesse käitumisesse (kivide loopimine) ja tagumistesse ja häbenemistesse, siis seda teevad paraku ka täiesti tavalised lapsed, erti kui nad on murdeea lävel ja grupis.

Siin ei pea mitte mingisugust diagnoosi olema. Ja – tasuks ka enda lapsukesed ette võtta, kes kõik neid viskamisi, lõhkumisi ja löömisi nii imehästi teavad – sest eks nemad ole ju su peainfo allikad, vaevalt sa ise binokliga poissi jälgid. Seles vanuses on tavaline, et pahateod üritatakse kellegi teise peale veeretada, et aga oma emme-issi silmis puhtaks jääks.

Sa kujuta nüüd ette, mida see poiss oma emale SINU lastest räägib.

Autistliku lapse ema.

Olen kahe autistliku lapse ema. Diagnoosi panime abikaasaga mõlemale ise ammu enne seda kui mõni arst vaevus meie muresse tõsiselt suhtuma. 3-aastane laps nt ei rääkinud ühtki sõna, peksis pea koguaeg veriseks, ei vaadanud silma. Hakkasime rääkima arstidele seda juba siis kui laps oli vaevu kaks, et midagi on valesti. Tegu polnud meie esimese lapsega, aga oli esimene puudega laps. LÕPUKS vaimse tervise keskusesse saades oli lapsel nelja tunniga diagnoos käes. Selleks oli vaja vaid psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttu (mõlemad olid samal ajal ruumis), EEG-d ja neuroloogi. Teisel lapsel polnud need visiidid ühe päeva sees ja lisaks oli logopeed. Mingit kolme päeva pole neil enam aega raisata. Konveier.

Please wait...
Postitas:
nyah nyah

Minu meelest on probleemi juurikas just vanemates. Koera jalaga löömine, kellegi trepist alla lykkamine, autode kividega loopimine ometigi ei ole okei & ‘kõik lapsed teevad’. Yx mu lastest on aspie & ma ise pole ka suurem asi silmavaataja ega kallistaja, aga selle noore täiskasvanu telefonikõned mulle algavad alati: tere, emme, kas Sul on aega rääkida?

Kui yxki mu lastest olex tulnud mõttele kedagi trepist alla lykata või midagi kividega loopida, olex Väga Vastik Vestlus järgnenud joonelt. Olgu peale, lastel juhtub vahel asju, ma ise suutsin nooruses rahvastepalli mängides saata selle õnnetu palli kenasti kooli direktori aknasse, aga kogemata kaklema minna ei ole ometi võimalik. & peres, kus palun, tänan, tere, head aega, vabandust on igapäevaselt kasutuses, hakkab neid automaatselt kasutama iga kõnevõimeline laps. Nii et ikka vanemaid vaata . . .

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu autistist poeg on maailma empaatiliseim inimene, kes tunneb igale elusolendile kaasa, kel valus.

Kord nägi pealt, kuidas ühed poisid koera läbi tara jalaga peksid. Noh, koer iseenesest ju pihta ei saanud, aga laps sai ikkagi šoki. Ta hakkas hüüdma, et ei tohi ja jooksis nuttes vahele, olles ise neist kaks korda väiksem. Õnneks olin läheduses. Mind nähes poisid põgenesid, täiesti ehmunult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on probleemi juurikas just vanemates. Koera jalaga löömine, kellegi trepist alla lykkamine, autode kividega loopimine ometigi ei ole okei & ‘kõik lapsed teevad’. Yx mu lastest on aspie & ma ise pole ka suurem asi silmavaataja ega kallistaja, aga selle noore täiskasvanu telefonikõned mulle algavad alati: tere, emme, kas Sul on aega rääkida?

Kui yxki mu lastest olex tulnud mõttele kedagi trepist alla lykata või midagi kividega loopida, olex Väga Vastik Vestlus järgnenud joonelt. Olgu peale, lastel juhtub vahel asju, ma ise suutsin nooruses rahvastepalli mängides saata selle õnnetu palli kenasti kooli direktori aknasse, aga kogemata kaklema minna ei ole ometi võimalik. & peres, kus palun, tänan, tere, head aega, vabandust on igapäevaselt kasutuses, hakkab neid automaatselt kasutama iga kõnevõimeline laps. Nii et ikka vanemaid vaata . . .

Minu naabrilaps on ilma igasuguse diagnoosita selline – kuhu käe külge paneb, on pahandus majas. Koer hakkab teda nähes kaugelt urisema ja on ka hammustanud – eks oli vaja koera jalagal lüüa. Vanemad on lapse meeletult ära hellitanud ja ogaruseni vaimustunud oma lapsest, siis mida tahta – laps arvabki, et võib kõike teha – murda õunapuu oksi, sodida värviga teiste aedu, võtta ära väiksemalt asju ja mitte tagasi anda, lisa juurde veel rusikatega vehkmine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Suhtu rahulikult.
Mu laps on ka kergelt autistlike joontega. Üldiselt viisakas, teretab, empaatiline. Kipub “rumalusi” tegema, sest ei näe oma tegude tagajärgi. Või kui midagi pähe võtab, siis võin rääkida kasvõi pea peal, aga ta ikka teeb seda, mida tema tahab. Kogu aeg peab õpetama ja paluma. Meie majas ka inimesed vahivad teda ja arutavad. Teised lapsed muidugi tegid talle teatavaks, et “kõik vihkavad teda selles majas”. Nokkis üht-teist paigast ära, jne.
Tegelikult on ta heasüdamlik laps.
Keelama ikka peab, kui laps teeb midagi valesti. Isegi kui on spektrihäirega laps, siis kasvatusel on ikka suur roll. Päris nii ei ole, et need lapsed teevad, mis tahavad. Lihtsalt lähenema peab vaikselt ja tasakaalukalt. Kuule, ole hea, ära tee, keegi võib haiget saada vmt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga miks peaksid vanemad 10-aastast last alasti nägema? Hiljemalt koolieaks (enamasti paar aastat varem), saab laps suurepäraselt ise riietumise ja oma hügieeni eest hoolitsemisega hakkama ning mingit põhjust teda alasti näha pärast seda enam ei ole.

Minu mees näiteks käib meie 14-aastase pojaga koos saunas. Seega, miks ei võiks olla olukordi, kus lapsevanem näeb oma teismelist last alasti?

Loomulikult võib olla olukordi, kus vanem näeb oma lapsi alasti, kui näiteks koos saunas käiakse. Aga kui peres ei ole saunas käimise harjumust, siis peseb iga pereliige omaette vannitoas ning tõepoolest on sel juhul normaalne, et lapsed vanemaid ja vanemad lapsi alasti ei näegi. Nii et midagi imestamisväärset ma selles küll ei näe, kui vanem kümneaastast last alasti ei näe. Tõenäoliselt saunas koos käimise kommet ei ole ning niisama üksteise ees alasti ringi jalutada tõepoolest ei ole ses vanuses enam vaja.

Minu imestamine oli ikka selle pihta, et miks see alasti nägemine nii normaalne on, et seda lausa peab tegema ning teemalgataja imestab, et ei näe alasti vanemad (muideks mitmuses, st mõlemast soost vanemad kohe kindlasti peaksid last alasti nägema). Ma ei imestanud, et koos saunas käiakse ning koos saunas käimise korral üksteist ka alasti nähakse.

Mina nt sauna ei armasta ja saunas ei käi, pesen ennast vannitoas, mitte saunas. Seega oma ema ega tütreid alasti ei näe. Miks peaksin? Poegi ja isa ammugi mitte, miks peaksin? Miks teemaalgataja toodud pere mõlemad vanemad lausa peavad oma kümneaastast alasti nägema, et mittenägemine kohe diagnoosima paneb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga miks peaksid vanemad 10-aastast last alasti nägema? Hiljemalt koolieaks (enamasti paar aastat varem), saab laps suurepäraselt ise riietumise ja oma hügieeni eest hoolitsemisega hakkama ning mingit põhjust teda alasti näha pärast seda enam ei ole.

Minu mees näiteks käib meie 14-aastase pojaga koos saunas. Seega, miks ei võiks olla olukordi, kus lapsevanem näeb oma teismelist last alasti?

Loomulikult võib olla olukordi, kus vanem näeb oma lapsi alasti, kui näiteks koos saunas käiakse. Aga kui peres ei ole saunas käimise harjumust, siis peseb iga pereliige omaette vannitoas ning tõepoolest on sel juhul normaalne, et lapsed vanemaid ja vanemad lapsi alasti ei näegi. Nii et midagi imestamisväärset ma selles küll ei näe, kui vanem kümneaastast last alasti ei näe. Tõenäoliselt saunas koos käimise kommet ei ole ning niisama üksteise ees alasti ringi jalutada tõepoolest ei ole ses vanuses enam vaja.

Minu imestamine oli ikka selle pihta, et miks see alasti nägemine nii normaalne on, et seda lausa peab tegema ning teemalgataja imestab, et ei näe alasti vanemad (muideks mitmuses, st mõlemast soost vanemad kohe kindlasti peaksid last alasti nägema). Ma ei imestanud, et koos saunas käiakse ning koos saunas käimise korral üksteist ka alasti nähakse.

Mina nt sauna ei armasta ja saunas ei käi, pesen ennast vannitoas, mitte saunas. Seega oma ema ega tütreid alasti ei näe. Miks peaksin? Poegi ja isa ammugi mitte, miks peaksin? Miks teemaalgataja toodud pere mõlemad vanemad lausa peavad oma kümneaastast alasti nägema, et mittenägemine kohe diagnoosima paneb?

Ei saa aru, miks miinustatakse.
Umbes nelja-aastaselt hakkab laps alastust häbenema, vähemalt teatud kontekstis. Rannas iga nelja-aastane enam suvalt palja peega olla ei taha.
Minul pole mingit diagnoosi, aga üsna privaatne ja häbelik oma keha suhtes olen küll.
Ei ole mulle kunagi meeldinud kogu perega saunas käia ja oleksin ka kindlasti kisama pistnud, kui keegi oleks tahtnud mu riiete vahetamise ajal minu tuppa tungida.
Saan aru, et mõne arvates jube ‘loomulik’ ja mis iganes oma pere ees alasti ringi lasta, aga mu meelest pole see mingi inimõigus oma lapsi alasti näha, miks peaks, täitsa veider on oma alasti keha varjamist mingi diagnoosiga seostada.
Olgu öeldud, et mulle ei meeldi ka liiga privaatsete teemade arutamine teatud publikuga, a la suures sünnipäevaseltskonnas mingist tissitamisest vms aru anda. Lihtsalt minu keha on minu privaatsfäär, kuhu igaühel asja pole. Ega ma suurem asi kallistaja ka pole, isegi oma vanematega pole see eriti meeldinud. Meeldib kallistada oma meest ja lapsi, kes seda veel naudivad. Kui ühel hetkel lapsed enam kallistada ei taha, on see minu meelest täiesti ok.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kust te võtate, et selle ülinapi teabe järgi saab anda võõrale lapsele diagnoosi?

Diagnoose ei pane sünnipäevalaualised ega liiga ninatargad naabrinaised, vaid kolmepäevase uuringu tagajärjel artside kolleegium.

Mis puutub löömistesse, antisotsiaalsesse käitumisesse (kivide loopimine) ja tagumistesse ja häbenemistesse, siis seda teevad paraku ka täiesti tavalised lapsed, erti kui nad on murdeea lävel ja grupis.

Siin ei pea mitte mingisugust diagnoosi olema. Ja – tasuks ka enda lapsukesed ette võtta, kes kõik neid viskamisi, lõhkumisi ja löömisi nii imehästi teavad – sest eks nemad ole ju su peainfo allikad, vaevalt sa ise binokliga poissi jälgid. Seles vanuses on tavaline, et pahateod üritatakse kellegi teise peale veeretada, et aga oma emme-issi silmis puhtaks jääks.

Sa kujuta nüüd ette, mida see poiss oma emale SINU lastest räägib.

Autistliku lapse ema.

Kas sinu jaoks on tõend tõesti vaid arstipaber?

Ise oled autistliku lapse vanem, ja ütled, et ei suuda ära tunda “teistmoodi” last?

Mismõttes? Minu arust on väga selgelt aru saada, kas laps on diagnoosiga või on lihtsalt natukene ulakas. Lausa imestan, et nö kogemusega lapsevanem seab siin midagi kahtluse alla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mismõttes? Minu arust on väga selgelt aru saada, kas laps on diagnoosiga või on lihtsalt natukene ulakas. Lausa imestan, et nö kogemusega lapsevanem seab siin midagi kahtluse alla.

Sinu pädevus nendest asjadest aru saada on väga tugevalt kahtluse all, kui sa arvad, et autistid loobivad loomi kividega. Ei loobi.
Mine ja uuri asja natuke, enne nii rumalaid üldistusi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

tasuks ka enda lapsukesed ette võtta, kes kõik neid viskamisi, lõhkumisi ja löömisi nii imehästi teavad – sest eks nemad ole ju su peainfo allikad, vaevalt sa ise binokliga poissi jälgid. Seles vanuses on tavaline, et pahateod üritatakse kellegi teise peale veeretada, et aga oma emme-issi silmis puhtaks jääks.

Kahjuks see nii on, et kuna nii autistlikud kui hüperaktiivsed lapsed on sotsiaalsetes olukordades väga kohmakad, siis on liigagi lihtne teiste tehtud pahandusi nende kaela ajada.
On ka väga “lõbus” minna ülitundlikku last solvama ja õrritama, kuni ta lõpuks tõesti õrritajale virutab. Et sellele eelnes pikk psühhoterror, seda ei nähta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mismõttes? Minu arust on väga selgelt aru saada, kas laps on diagnoosiga või on lihtsalt natukene ulakas. Lausa imestan, et nö kogemusega lapsevanem seab siin midagi kahtluse alla.

Sinu pädevus nendest asjadest aru saada on väga tugevalt kahtluse all, kui sa arvad, et autistid loobivad loomi kividega. Ei loobi.

Mine ja uuri asja natuke, enne nii rumalaid üldistusi.

Kas sa teemaalgatust ka lugesid? Kividega loopimine oli vaid üks näide paljudest, kuidas see laps käitub. Kui kogu kirjeldus kokku võtta, siis võib päris kindlalt öeda, et täiesti terve 10-aastane laps niimoodi ei käitu.

Kahte ühesugust autisti ei ole olemas. Otseloomulikult võib mõni autistlik laps loomadele haiget teha. Kust sa võtad, et ei või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 30 )


Esileht Erivajadustega laps Palun aidake mõista last