Palun ausalt, ilma ilustamata, kui palju päevas teie 1-2 klassi laps telefonis või arvutis istub? Kuidas olete seda tegevust püüdnud reguleerida, kas on toiminud või mitte?
Lapsel paistab “kerge” nutisõltuvus juba olema, kuid kahjuks ei oska kohe midagi ette võtta. Kõige radikaalsem oleks telefon ära võtta. Aga telefoni on ju vaja helistamiseks. Arvuti õnneks on tal nii “aeglane”,et sinna ta ei kipu.
koolist koju jõuab laps kahel päeval kella 15 paiku ja kolmel päeval peale trenni, 16.30 paiku. Mina saabun töölt kella 18 ajal. Võin öelda, et laps istub terve see aeg kuni minu saabumiseni telefonis. Siis sunnin teda koolitöid tegema, sööma ja õhtul ilmselt alates 20-22 on ta jälle telefonis kuni magamaminekuni. See teeb argipäevadel keskmiselt juba 3-4h päevas!! Nädalavahetustest ma ei räägigi!!! Mul endal on sellise iseloomuga töö, et pean sageli ka nädalavahetustel kodust ära käima. Kujutan ette, et laps passib siis terve päeva telefonis. Annan küll igasugu ülesandeid, kuidagi saab ta need tehtud ka, aga ilmselt kiiruga, et pääseks… Olen püüdnud teda keelitada ja meelitada, pakkunud igasugu alternatiivtegevusi. Hoovis on batuut, olemas on jalgrattad, rulad ja muud asjad, et lõbusalt aega veeta. Aga kahjuks jagub tähelepanu vaid telefonile.
Kuna see aasta laps käis 1. klassis, võin julgelt öelda, et oleks saanud palju paremini, kui poleks olnud seda telefoni. Tahaks last telefonist võõrutama hakata. Kuidas juba suvevaheajal sellega algust teha ja kuidas seda kontrollida? (olen ju enamik suvest tööl, lapsed üksi kodus).
Teema: Palun ausalt – kui palju 1-2 kl laps telefonis/arvutis istub?
enamik vanemaid räägivad mingitest piirangutest ja äppidest, mille abil saab netiaega piirata. Meil nt Telia Safe tellitud, sellega saab määrata, mis kellast nt õhtul nett kinni läheb. Kuna olen ise kodus töötaja, siis “reguleerin” oma last kaagutamisega, äppe ei kasuta. Kui arvuti on teil väga aeglane, siis võib ta hiljem koolis arvutitunnis hätta jääda, tuleks ikka kasutama õppida.
Kui küsimusele vastata, siis oma laps selles vanuses oli netis 2-2,5 tundi päevas. 3. klass läks juba kergelt käest ära, sest sai uue ja kiirema nutika.
Kas 1. klassi laps läheb magama hiljem kui kell 22?
Meil oli I klassis asi väga halb 🙁 Kool lõppes kell 12, laps oli kodus u. kell 12.30 ja istuski arvutis või telefonis. Hetkel on tal nuputelefon aga arvutis on ikka palju. Suveks läheb maale, seal arvutit pole, seega tuleb võõrutus mingil määral. Järgmine õppeaasta vahetan kodu arvutis paroolid ära. Raske saab olema aga küll saame hakkama.
Minul juba 3 aastat kasutusel Screentime app ning praeguseks, 3. klassis on telefoni ja tahvli aega kokku 2,5 tundi. Mõni päev ei kasuta sedagi aega ära, kuid mina pääsen igal juhul näägutamisest. Poisil on klassivendi, kel pole mingeid piiranguid ja kes õue ei viitsigi tulla, sest mäng nutikas põnevam, kuid parimal sõbral hoopis nupppudega telefon, mistõttu veedab mu laps ka aega vanaviisi mängides.
vaatasin täna ON off poes olevaid nutimobiile ja saab päris soodsalt aga siis mu laps seal ainult istuma hakkabki,siis peab ikka nuppudega ostma esialgu,need olid ka võrreldes tele 2 ja elisa poes müüdavatest tunduvalt soodsamad.
Mind paneb alati imestama kui hilja Eestis lapsed magama lähevad! Selles vanuses peaksid lapsed magama 10h. See selleks.
Minu laps on kuuene ning nädalas mängib minu arvutis max 1h ning teleka ees on ainult hommikuti ehk siis 15 min.
Mul on alati kuidagi kurb vaadata telefonis mängivat last kuna minu arust on tegu samamoodi sõltuvusega kui seda on narkootikum. Mul on õnneks väga terane laps, keda huvitab absoluutselt kõik meie ümber. Olgu selleks siili talvitumine või ahelreaktsioon.
Minu laps loeb vabalt ja seega huvitavad teda ka raamatud. Tegelikult peaksid telefonid koolis keelatud olema. Kui on vaja midagi tähtsat vanematele öelda, siis võiks seda õpetaja teha.
Üsna palju, laps kaheksane. Nutitelefon on, aga netti saab sealt ainult kodusest wifi võrgust, seega telefoniga mängimine pole meil probleem. Peale kooli tormab sõpradega ringi. Seitsme-kaheksa paiku laekub koju, sööb-õpib ja siis tunnike tahvlis. Hommikul on ta rohkem tahvlis, kuna ärkab kell seitse, kooli läheb üheksaks, sel ajal vaatab ta etv2 multikaid ja mängib samal ajal minecrafti. Kehvema ilma puhul on ekraaniaega rohkem. Nädalavahetustel liigume ringi, siis pole aega nutiseadmete jaoks. Koolivaheajad ka nutivabad (suvevaheaeg siiski mitte).
Mis on kergelt probleem, et kui talle sõbrad külla tulevad, sius istuvad diivanil reas ja mängivad telefonidega. Kui seda paar korda märkasin, ütlesin lastele, et kui külla tulevad, siis mängivad omavahel. Selle reegli peale loobus 4 last meie juures käimisest. Teised saavad need paar tundi telefonita ka hakkama.
Nüüd ilusate ilmadega enamustel päevadel ei ole üldse. Möllavad klassiõdede ja naabrilastega õues ja kell 21 saab neid ainult kurjaga tuppa.
Kevadel/sügisel on rohkem, 1-2 h iga päev aga peale kooli tavaliselt on kellelgi külas või kambaga meil ja mängivad tavalisi mänge nii et mul pole selle vastu midagi kui õhtu poole ekraanides on.
Kellel lapsed koolist üksi koju tulevad. Te lapsed ei taha sõpradega olla või ei lubata?
Meil kippus ka nii olema, et kohe, kui laps koju tuli koolist, istus arvuti taha, ning reguleerima sain hakata siis, kui ise koju jõudsin. Korraldasime siis nii, et laps käis iga päev mitmes huviringis ja trennis ja ei jõudnudki palju enne mind koju (mõistagi eeldab see, et laps TAHAB neis käia – sunniviisiliste tegevustega päeva kuni õhtuni ära täita oleks julm). Nutitelefoni ja tahvliga on tal vähem probleeme olnud, aga arvuti on tema kõige kallim pereliige olnud juba aastaid. Võrreldes nutiseadmetega on see lihtsam, sest arvutit ei saa ta vähemalt kaasas kanda ja lapsel on igapäevaselt kogemus, et elu võib olla lõbus ka ilma tehniliste abivahenditeta. Nutiseadmete sõltuvus on minu arvates natuke hullem, sest see käib kaasas koolis, söögilauas ja teki all.
Praegu on poeg teismeline, päris arvutisõltuvust ehk ei ole, aga suur armastus küll. Meil on juba aastaid järgmised piirangud, et olukorda kontrolli all hoida:
– arvutiaeg reguleeritud (aga seda on päris palju, lausa 3h päevas praegu)
– tahvelarvuti saab kätte vaid reisil olles (kaalun üldse e-lugeri vastu välja vahetamist)
– nutitelefonid on olnud üsna kehvakesed – saab mängida, aga mitte kõike, ning arvutiga võrreldes on selle kasutamine ikka vaevaline
– arvutilaua juures ei ole tooli, istub palli peal
– kui kodus on külalised, siis ei lämiseta arvutis, vaid suheldakse külalistega või igavletakse niisama
– arvutiaeg lõppeb hiljemalt kl 21 (õppimine mõistagi toimub enne arvutiaja algust)
Arvutikasutamise oskus on tal “tänu” sellele hea – koolis arvutitundides pole tal teha midagi, inglise keel sai ka selgeks käigu pealt. Raamatuid loeb väga hea meelega – hoolimata sellest, et nutitelefon on kogu aeg olemas olnud, on koolis/bussis ajaveetmiseks kaasas siiani pigem raamatud (mida aasta edasi, seda rohkem teda vahitakse, kui ta kuskil bussipeatuses raamatut loeb). Lihtsalt arvuti on nii palju võimsam asi, et korralik arvutisõber ei viitsi väikse ekraani peal näpuga piksleid taga ajada. 🙂
*Ma vist vastasin teemast mööda, aga kui ma juba nii pika jutu kirjutasin, siis saadan ikka ära. Andke andeks. 🙂
Nüüd ilusate ilmadega enamustel päevadel ei ole üldse. Möllavad klassiõdede ja naabrilastega õues ja kell 21 saab neid ainult kurjaga tuppa.
Kevadel/sügisel on rohkem, 1-2 h iga päev aga peale kooli tavaliselt on kellelgi külas või kambaga meil ja mängivad tavalisi mänge nii et mul pole selle vastu midagi kui õhtu poole ekraanides on.
Kellel lapsed koolist üksi koju tulevad. Te lapsed ei taha sõpradega olla või ei lubata?
Mu lapsel olid sõbrad reeglina vanematest klassidest – kui sõpradel kool lõppes, siis tal trenn algas. Koos käisid trennis. Nädalavahetuseti vedelesid pikemalt üksteisel külas. Kui hiljem mitme km kaugusel asuvasse eramajja kolisime, siis kodus enam sõbrad ei käinud – ma oleks olnud (ja olen siiani) valmis sõpru vajadusel transportima, aga nad ei suuda omavahel kokku leppida nii keerulisi asju ja suhtlevadki interneti teel. Seda enam on raske ära keelata seda neti- ja nutimaailma. 🙂
Mind paneb alati imestama kui hilja Eestis lapsed magama lähevad! Selles vanuses peaksid lapsed magama 10h. See selleks.
Minu laps on kuuene ning nädalas mängib minu arvutis max 1h ning teleka ees on ainult hommikuti ehk siis 15 min.
Mul on alati kuidagi kurb vaadata telefonis mängivat last kuna minu arust on tegu samamoodi sõltuvusega kui seda on narkootikum. Mul on õnneks väga terane laps, keda huvitab absoluutselt kõik meie ümber. Olgu selleks siili talvitumine või ahelreaktsioon.
Minu laps loeb vabalt ja seega huvitavad teda ka raamatud. Tegelikult peaksid telefonid koolis keelatud olema. Kui on vaja midagi tähtsat vanematele öelda, siis võiks seda õpetaja teha.
tead, minu laps oli ka selline, kuni nutika sai, vabalt luges neljaselt. Nüüd on küll ka terane ja teeb netis enamasti muid asju peale mängimise, aga 10-aastast sa enam niimoodi (samade võtetega) eemal ei hoia nagu 6-aastast. Meie kool on paraku selline, kes oma sõnade järgi ei käi telefonide osas, isegi tunni ajal helistavad üksteisele vahel ja saadavad vanemaile sõnumeid. Meie lapse puhul võib ka sellest tulla, et tal tunnis lihtsalt igav.
Koolist jõuab koju umbes kella 15-ks, meie jõuame koju u 17.30-18.00. Kindlasti ei istu kogu aega telefonis. Vaatab telekat (mida tinglikult võiks ju telefoniga võrdsustada), teeb endale süüa, käib õues mängimas, rattaga sõitmas, atv-ga sõitmas jne. Mulle tundub, et telefonis veedetakse maksimaalselt 15-20 minutit korraga, siis tahaks juba vaheldust. 4-aastasega on sama lugu. Tahab ja mängib telefoniga, aga kui palun ära lõpetada, siis erilist probleemi pole.
Liiga palju. Vähemalt talveperioodil oli. Laps 2.klassis.
Nüüd ilusal maikuul muidugi on tahvel ja xbox täitsa unustatud ja tuppa tullakse kell 21, et siis pesus ära käia ja lugeda ja kell 22 on veel viimane piir magamaminekuks. Ma varem kahtlesin, kas nad mängivad õues või on hoopis kellegi teise juures toas tehnikas. Aga lõhkised püksid ja katkised põlved ja käed annavad märku, et vast xboxis minecrafti mängides see ei juhtunud. Enda sõnul mängivad nad päriselt minecrafti ja fortnite’i. Päris inimestega. Talv läbi nad käisid üksteise juures xboxis ja tahvlis/arvutis mängimas ja nüüd nad siis kasutavad saadud ideid õuemängudes.
Telefon on aga nii unustatud, et ma lausa riidlen, sest ei saa teda kuidagi kätte, kuna telefon on koguaeg välja lülitatud või lihtsalt on hääletuna koolikotis.
Eelmisel õppeaastal ja suvel ta ei teadnud midagi xboxist ega tahvlist, siis tahtis vaid telefonis mängida ja multikaid vaadata. Aga siis polnud ka sõpru, kelle juures käia.
Noorem laps läheb sügisel kooli, tal praegu telefoni ega tahvlit pole, aga suurema lapse tahvlis on saanud mängida. Xbox talle ei meeldi aga multikaid vaataks nõrkemiseni.
Lapsel nuputelefon, sellega mängib (ussimängu vm) ehk kord kuus autosõdul. Minu arvutis mängis talve jooksul 5-6 tundi kokku. Telekat ei vaata, vahest tahab youtubest vaadata mingi konkreetse teema kohta, seda vähem kui kord kuus.
Peale kooli käib huviringides, trennides, mängivad sõpradega õues jalgpalli, käivad üksteisel külas. Õhtuti õpib, loeb raamatut, mängib kodus igasugu mänge.
Koolis algklassides nutitelefonid keelatud ja sõpradel pole kellelgi harjumust telefonis või arvutis mängida. Praegu on väga palju muud tegevust ja huvisid, eks näis, mis teismeiga toob.
9-aastane 3. klassi laps: lubatud on 1,5 tundi, reaalselt on kuni kolm (sest lapse ajaarvamine on vahel nihkes ja ta tuleb ise enne meid sageli koju). Arvan samuti, et kerge nutisõltuvus on, aga aega-ajalt teeme eri põhjusel arvutivabasid päevi ja nädalaid ning siiski kontrollin pidevalt mida ja kui kaua ta nutiseadmetes on.
Nutitelefon on, aga ainult kodus kasutamiseks, ilma kaardita. Ei kavatse lähiaastatel talle nutitelefoni telefonina võimaldada ka, pole tarvis.
Ka filme vaatab arvutist, ehk kogu ekraaniaeg mahub selle lubatud 1,5 tunni alla. Eraldi telekat meil kodus pole.
Äpiga piiratud aeg, telefon+tahvel=1h päevas. Eraldi on lubatud pranglida, kasutada robotite programmeerimise äppe (siis ta rohkem ehitab kui vahib ekraanis) jmt.
Screentime on see äpp mida võiks kasutada selliste murede korral.
Seal saab eraldi valida millised äppid lähevad piirangu alla (mängud, youtube) ja millised on alati vabalt saadaval (helistamine, sõnumid, pildistamine) ja milliseid ei saa üldse kasutada (seaded näiteks)
Saab valida palju päevas kokku saab vabalt telefonis olla ja mis ajal ei saa üldse, isegi siis, kui vaba aega muidu veel oleks järel (kooliaeg, magamisaeg)
Lisaks saab lapsevanem oma telefoni või arvuti kaudu vajadusel pidevalt jälgida või hiljem vaadata kokkuvõtet sellest, millega laps telefonis tegeleb.
Minul on praegu pandud lapsel tööpäeviti 1 tund ja nädalavahetustel 1,5 tundi seda vaba mänguaega.
Meil saab arvutis olla vaid esmaspäeviti ja teisipäeviti (laps ise valis päevad) 1h. Telefon on nuppudega, seega ainult helistamiseks kasutusel.
Esimese klassi lapsel telefoni pole, kui mängib, siis kasutab minu oma. Nii 1. kui 4. klassi lapsel on ekraaniaega (telekas/telefon/arvuti) 1 tund päevas. Nädalavahetusel hommikuti rohkem, sest siis saan mina natuke magada. Äppi pole, jälgin neid ise. Vanem just l6petas pikapäevarühmas käimise, nii et sügisest v6ib äkki æppi vaja minema hakata, eks näis. Olen koju j6udmisest (kl 16 koos noorema lapsega) laste päralt, tegutseme palju koos v6i on neil s6brad külas (ka siis on ekraaniaeg piiratud)/ ise külas. Oleme palju 6ues, nädalavahetustel käime matkamas v6i v6tame muid toredaid asju ette, nii et ekraanideks ei jäägi palju aega. Nädala sees on ju koolitööd ja trennid ka veel.
Seda teemat lugedes on kõigil ranged piirangud peal ja talvel ning sügisel teevad ka igasugu muid huvitavaid asju õues ja kodus ka kõigil ülimalt huvitavad tegevused jne. See jutt on lihtsalt üks illusioon, kui kõigi lapsed ainult 1 tunni päevas ekraanide taga istuvad, siis ei oleks ju üldse probleemegi, millegipärast ikka on väga suured probleemid ekraanide sõltuvusega. Enamus siin räägivad, kuidas on piiratud jne, loomulikult, te näete, mid tegelikult teie töölolles toimub või mida täpsemalt tehakse. Huviringid aitavad tõesti, sinna oleme meiegi pannud oma lapsi, aga kõik 5 tööpäeva seal ei käida. Nädalavahetusel saab jah ka jälgida, tegelikkus on siiski see, et väga paljusid poisse need ekraanid siiski hivitavad ja tulla rääkima, kui huvitav neil talvel ja sügisel on, see lihtsalt ei ole usutav. 6 aastasest ei ole siin koolilapse lõigus üldse mõtet rääkida, ta ei ole ju iseseisvalt koduski. Koolilastel on elu siiski teistsugune. 11 aastasel ja 15 aastasel on igatahes väga keeruline neid ekraane keelustada, kui vanemad ka täiskohaga tööl peavad käima. Mängitakse viie, kuuekesi, igaüks oma skypes erinevaid gruppide mänge. See on tegelik reaalsus. Suvel linnalaagritesse ja vanemate puhkuste ajal võimalikult palju muid tegevusi teha, raha peab ka päris palju olema, et saaksid omapead millegi muuga tegeleda.
Seda teemat lugedes on kõigil ranged piirangud peal ja talvel ning sügisel teevad ka igasugu muid huvitavaid asju õues ja kodus ka kõigil ülimalt huvitavad tegevused jne. See jutt on lihtsalt üks illusioon, kui kõigi lapsed ainult 1 tunni päevas ekraanide taga istuvad, siis ei oleks ju üldse probleemegi, millegipärast ikka on väga suured probleemid ekraanide sõltuvusega. Enamus siin räägivad, kuidas on piiratud jne, loomulikult, te näete, mid tegelikult teie töölolles toimub või mida täpsemalt tehakse. Huviringid aitavad tõesti, sinna oleme meiegi pannud oma lapsi, aga kõik 5 tööpäeva seal ei käida. Nädalavahetusel saab jah ka jälgida, tegelikkus on siiski see, et väga paljusid poisse need ekraanid siiski hivitavad ja tulla rääkima, kui huvitav neil talvel ja sügisel on, see lihtsalt ei ole usutav. 6 aastasest ei ole siin koolilapse lõigus üldse mõtet rääkida, ta ei ole ju iseseisvalt koduski. Koolilastel on elu siiski teistsugune. 11 aastasel ja 15 aastasel on igatahes väga keeruline neid ekraane keelustada, kui vanemad ka täiskohaga tööl peavad käima. Mängitakse viie, kuuekesi, igaüks oma skypes erinevaid gruppide mänge. See on tegelik reaalsus. Suvel linnalaagritesse ja vanemate puhkuste ajal võimalikult palju muid tegevusi teha, raha peab ka päris palju olema, et saaksid omapead millegi muuga tegeleda.
illusioon on see muidugi, sest siin vastavad need, kelle peres probleemi ei ole. Kui vastaksid nende laste emad, kes istuvadki 4-5-6 tundi päevas ekraanide ees, siis saaksid nad lihtsalt sõimata ja seda pole ju vaja. Ja ilmselt on 1.-2. klassis neid tõsiseid sõltlasi veel vähe ka.
Mind paneb alati imestama kui hilja Eestis lapsed magama lähevad! Selles vanuses peaksid lapsed magama 10h. See selleks.
Minu laps on kuuene ning nädalas mängib minu arvutis max 1h ning teleka ees on ainult hommikuti ehk siis 15 min.
Mul on alati kuidagi kurb vaadata telefonis mängivat last kuna minu arust on tegu samamoodi sõltuvusega kui seda on narkootikum. Mul on õnneks väga terane laps, keda huvitab absoluutselt kõik meie ümber. Olgu selleks siili talvitumine või ahelreaktsioon.
Minu laps loeb vabalt ja seega huvitavad teda ka raamatud. Tegelikult peaksid telefonid koolis keelatud olema. Kui on vaja midagi tähtsat vanematele öelda, siis võiks seda õpetaja teha.
Väga nõus selle kommentaatoriga! Loen ja imestan – algklassilapsed istuvad üle kolme tunni ekraani ees ja lähevad nii hilja magama! Meie ei ela Eestis ja meie laps sai üldse esimes telefoni (jah, kohe küll siis nutika) alles 3. klassis. Paljudel klassikaaslastel tekkisid samuti alles siis telefonid. Ekraaniaeg oli algklassides meie lapsel väga piiratud, 2 korda nädalas tund korraga, mängis siis enamasti kas X-boxi või tegi üht-teist lauaarvutis või IPadis, telefoni ta mängimiseks ei kasutanudki peaaegu. 20.30 oli algklassides laps voodis, uinus hiljemalt 21.
Praegu on poiss 13, päevane ekraaninorm on tund aega (vahel läheb mõistagi 10-15 min üle, et saaks poolelioleva mängu ära lõpetada). Telefoniga ei mängi, välja arvatud, kui siin mingi aeg see Pokemoni-maania oli. Meil on probleemiks pigem see, kui palju lubada sellele ühele tunnile lisaks kasutada IPadi muul otstarbel – nimelt tegeleb poiss kitarri- ja trummimänguga ning tahab youtube’ist igasuguseid õpetusi vaadata ja harjutada. Seda aega üritame ka siiski mõistuse piires hoida – sõltuvust ja närvilisust see ei tekita, aga silmadele siiski koormus. Nii üle ühe tunni kindlasti ka ekraaniesisele harjutamisele ei kulu. Telefonis mängimas pole teda õieti näinudki, vahel bussis sõites kasutab Snapchat’i. Minu meelest mobiil see kõige hullem ongi, sest lisaks ekraani passimisele on kael kogu aeg kõveras. Ja see, et mobiil keha ligi kogu aeg kiirgab, on veel omaette teema.
Lapse klassis on küll poisse, kes on trennid pooleli jätnud, et saaks vaid rohkem kodus arvutimänge mängida. Olen kindel, et ka meie lapse võiks arvuti üpris kergesti neelata, sest paraku on ekraani võimalused vägagi meeliköitvad, nii et pole sugugi raske kõik muu unustada ja sõltuvusse sattuda. Aga annangi aru, et meie, vanemad, oleme lapse harjumuste eest vastutavad. Olen valmis nii mõnedki vaidlused ja lahkarvamised teemal “Aga teised võivad palju rohkem!” maha pidama ja üle elama ning riskima vajadusel ka enda populaarsuse langemisega torssis tiineka silmis. Pigem see, kui et lasen lapsel zombistuda. Praeguseni on kokkulepped igatahes üsna hästi toiminud.
Ah jaa – kell 10 juba meie poiss magab 🙂
Tõepoolest, kuidas peaks teemaalgatajat aitama need kiidulood siin, kuidas lastel pole sõltuvust ja kuidas vanemad ikka kontrollivad ja rangelt 1-2 tundi ja kohu lugu. Ja sekka vanemad, kes ise kodused ja siis tähtsakt siin teatavad, kuidas piiravad ja kontrollivad. Teemaalgataja ja töötavad vanemad ka kindlasti nädalavahetusel kontrollivad, aga olgem ausad, nädala sees ei saa sa mitte kuidagi kontrollida, kui mõlemad lapsevanemad on tööl ja koju jõutakse umbes 17.00-19.00. Käiakse ka sõprade juures arvutis istumas ka nutiseadmetes mängimas, aga kui huvi on, siis seda kasutamata nüüd küll ei jäeta. Nagu eelnevalt mainisin, siis huviringid ka 5×ndl-s üldjuhul ei ole, seega jääbki kuni vanemate koju tulekuni 3-4 tundi ekraaniaega, see lihtsalt ongi reaalsus. Ma ei oska ka muud soovitada ega öelda, kui investeerida talviti, sügiseti, kevadeti kinosse, suvel linnalaagritesse jne. Aga nagu iga sõltuvusega, siis kergesti sellest jagu ei saa. Töölt ära ka ei saa tulla, et last valvama hakata.
Tõepoolest, kuidas peaks teemaalgatajat aitama need kiidulood siin, kuidas lastel pole sõltuvust ja kuidas vanemad ikka kontrollivad ja rangelt 1-2 tundi ja kohu lugu. Ja sekka vanemad, kes ise kodused ja siis tähtsakt siin teatavad, kuidas piiravad ja kontrollivad. Teemaalgataja ja töötavad vanemad ka kindlasti nädalavahetusel kontrollivad, aga olgem ausad, nädala sees ei saa sa mitte kuidagi kontrollida, kui mõlemad lapsevanemad on tööl ja koju jõutakse umbes 17.00-19.00. Käiakse ka sõprade juures arvutis istumas ka nutiseadmetes mängimas, aga kui huvi on, siis seda kasutamata nüüd küll ei jäeta. Nagu eelnevalt mainisin, siis huviringid ka 5×ndl-s üldjuhul ei ole, seega jääbki kuni vanemate koju tulekuni 3-4 tundi ekraaniaega, see lihtsalt ongi reaalsus. Ma ei oska ka muud soovitada ega öelda, kui investeerida talviti, sügiseti, kevadeti kinosse, suvel linnalaagritesse jne. Aga nagu iga sõltuvusega, siis kergesti sellest jagu ei saa. Töölt ära ka ei saa tulla, et last valvama hakata.
No aga see info annab teemaalgatajale märku, et ei ole kõigil nii, nagu temal. Nutisõltuvus ei ole mingi naljaasi, millesse minnalaskvalt suhtuda. Ma ei lubaks iial oma esimese klassi lapsel tundide viisi ekraanis passida, kui poleks tegu just mingi väga erandliku olukorraga. Kasutaksin kindlalt mingit piiravat äppi või kui laps jätkuvalt mingist kindlast omavahel kokku lepitud ajalimiidist kinni ei peaks, avhetaksin telefoni (ajutiselt) nupuka vastu.
Minu 8-aastane kasutab ekraanimeediavahendit (ise valib/kombineerib telefoni, tahvlit, arvutit) õhtul (kindlal ajal) 45 minutit. Lisaks vaatab valikuliselt ETV2 multikaid ja mõnikord (max paar korda nädalas, aga mitte iga nädal) mängib sõpradega telekamängu vms 30-60 minutit. Minu meelest on seda ka kokku üsna palju, õnneks suvel telekat peaaegu ei vaatagi, samuti sõpradega ollakse üha rohkem ratastega õues ilusate ilmadega.
Magama hakkab sättima 20.30 ja kell 21.00 norskab, see on vältimatult vajalik, sest ta ei jaksa muidu 7.30 ärgata ja on pahur. Nädalavahetustel on vabam graafik, aga netiaega vähem, sest käime ringi.
Tundub, nagu ei julgeks/tahaks teemaalgataja lapse harjumust lõpetada – muidugi laps ärritub, kui teda äkki suvalistel hetkedel telefonist minema pekstakse, selleks olekski minu meelest mõistlik KOOS LAPSEGA kokku leppida kindel telefoni/tahvli/arvuti aeg, näiteks iga päev peale kooli siis, kui on kodused tööd jm ülesanded tehtud, tund aega vms, ja sellest kinnipidamist esialgu ka kontrollida. Muul ajal lihtsalt EI VÕTAGI seda telefoni riiulist, see harjumus tuleb lihtsalt välja juurida, et nii kui igav hakkab, võtab oma nutivahendi.
Esimese klassi laps ja väga ei ole telefonis. Telefoni sai alles kooli minnes. Enda telefonis ta palju ei toimeta, armastab minu oma, sest mul on suure ekraaniga. Seda ta vahest ikka saab, aga lühikeseks ajaks. Tal on ka enda arvuti, kuid ka seal ta väga ei tegele, vaid mõned veebilehed ja mängud, mida õpetaja on andnud. Enamasti mängib teiste lastega. Üsna palju joonistab ja värvib kodus. Magama läheb hiljemalt kell 9.
Milleks algklassilapsele nutitelefon?
Tõepoolest, kuidas peaks teemaalgatajat aitama need kiidulood siin, kuidas lastel pole sõltuvust ja kuidas vanemad ikka kontrollivad ja rangelt 1-2 tundi ja kohu lugu. Ja sekka vanemad, kes ise kodused ja siis tähtsakt siin teatavad, kuidas piiravad ja kontrollivad. Teemaalgataja ja töötavad vanemad ka kindlasti nädalavahetusel kontrollivad, aga olgem ausad, nädala sees ei saa sa mitte kuidagi kontrollida, kui mõlemad lapsevanemad on tööl ja koju jõutakse umbes 17.00-19.00. Käiakse ka sõprade juures arvutis istumas ka nutiseadmetes mängimas, aga kui huvi on, siis seda kasutamata nüüd küll ei jäeta. Nagu eelnevalt mainisin, siis huviringid ka 5×ndl-s üldjuhul ei ole, seega jääbki kuni vanemate koju tulekuni 3-4 tundi ekraaniaega, see lihtsalt ongi reaalsus. Ma ei oska ka muud soovitada ega öelda, kui investeerida talviti, sügiseti, kevadeti kinosse, suvel linnalaagritesse jne. Aga nagu iga sõltuvusega, siis kergesti sellest jagu ei saa. Töölt ära ka ei saa tulla, et last valvama hakata.
Teemaalgataja küsis ju, kui palju teiste lapsed telefoniekraani ees istuvad. Ma ei lugenud kuskilt välja, et vastata võivad vaid need, kel on oma kogemusest takka kiita, et jah, nende lapsed istuvad ka üle mõistuse kaua ekraanide ees. Toomegi võrdluseks oma näiteid, kus lastel on ekraanipiirang, ja kinnitame, et on võimalik ka teisiti.
Üldiselt näeb häirivalt palju sellist pilti, kus titt istub istekärus ja tallegi on telefon või IPad ette topitud, et ta vaid vait püsiks. Muidugi on lihtsam lapsele multikas ette visata, selle asemel et talle ümbrust näidata, temaga suhelda ja tema küsimustele vastata, aga siis pole ka midagi imestada, kui algklassieaks on juba sõltlane valmis. Ja absurdne on õigustada oma saamatust sellega, et vanemad on pikad päevad tööl ega saa kontrollida, mida laps teeb. On palju võimalusi arvutisse/telefoni piirangud panna, rääkimata sellest, et lapsega tuleb maast madalast kokkuleppeid sõlmida ja õpetada, kui oluline on usaldus ja milleni selle kuritarvitamine viia võib.
Minul poisid, 9 ja 14. Niipea kui natuke saavad netti, upuvad sinna ära. Lihtsalt näen, kuidas helendav ekraan neelab lapsed alla. Muutuvad tujukateks, enam ei käida õues, ammugi ei loeta enam raamatut. Oleme erinevaid variante proovinud. On olnud piiramatu internet telefonis. See tähendas siis seda, et mõlemad istusid alalõpmata youtube-s ja vahtisid videosid kaelad kõveras. Minul viskas üle, said nuppudega telefonid. See tähendas suuremat vingu ja hala. Seejärel andsime iPhone-d tagasi ja panime peale jälgimissüsteemi Screentime. See kukkus kiirelt läbi, sest poisid said aru, kuidas sellega lollitada saab vanemaid 🙂
Lõpuks aga käisime Telias ja palusime nendele uut paketti. Uus pakett maksab ca 3 eur ja sellega saab helistada ja sõnumeid saata, aga internetimaht on üli-ülipisike. Sisuliselt tähendab see seda, et väiksem poiss kasutab telefoni vaid helistamiseks ja sõnumiteks. Suurem ütleb, et sellest väikesest internetimahust piisab ka messengeri jaoks, aga youtube-i välja ei vea. Mulle sobib, sest teismeline messengeris sõpradega ikkagi soovib vahel suhelda. Mulle sobib just see, et ei toimu telefonis mängimist ega youtube-s istumist. Poistele on ka selgeks tehtud, et telefonisse mänge ei lae wifi alas ja kui me leiame mänge, siis on pahandus. Loomulikult ei saa ma 100% kontrollida, mida nad kodust väljas peale tunde teevad. Loomulikult saavad nad wifis istuda, kui soovivad, aga neil on piisavalt tihe trenni ja huviringide graafik, et selleks wifis istumiseks jääb nädala jooksu väga vähe aega. Vähemalt kodus minu silma all enam telefonis ei istuta, käiakse õues ja loetakse raamatuid. Väga siiras oli mu rõõm, kui 9 aastane poiss hakkas ise tooma raamatukogust raamatuid, et näe, mis ma sain, ma olen juba täna mitu lehte ära ka lugenud.
Kodus meil wifit ega püsiühendust ei ole. Kui õhtuti on kellelgi vaja koolitöö jaoks internetti, siis jagame mehega emb-kumb oma telefonist.
Lisan veel, et meil ei ole kodus ka telekat 🙂 Meil oli varasemalt Starman, aga meil mehega mõlemal sai kõrini sellest, kuidas pidevalt Käsnakallet või Simpsoneid vaadati. Ja mitu korda päevas. Juba see Simpsonite laul hakkas okserefleksi tekitama. Otsustasime Starmani välja võtta ja oleme väga väga rahul. Ise nagunii telekat ei vaata.
Tõepoolest, kuidas peaks teemaalgatajat aitama need kiidulood siin, kuidas lastel pole sõltuvust ja kuidas vanemad ikka kontrollivad ja rangelt 1-2 tundi ja kohu lugu. Ja sekka vanemad, kes ise kodused ja siis tähtsakt siin teatavad, kuidas piiravad ja kontrollivad. Teemaalgataja ja töötavad vanemad ka kindlasti nädalavahetusel kontrollivad, aga olgem ausad, nädala sees ei saa sa mitte kuidagi kontrollida, kui mõlemad lapsevanemad on tööl ja koju jõutakse umbes 17.00-19.00. Käiakse ka sõprade juures arvutis istumas ka nutiseadmetes mängimas, aga kui huvi on, siis seda kasutamata nüüd küll ei jäeta. Nagu eelnevalt mainisin, siis huviringid ka 5×ndl-s üldjuhul ei ole, seega jääbki kuni vanemate koju tulekuni 3-4 tundi ekraaniaega, see lihtsalt ongi reaalsus. Ma ei oska ka muud soovitada ega öelda, kui investeerida talviti, sügiseti, kevadeti kinosse, suvel linnalaagritesse jne. Aga nagu iga sõltuvusega, siis kergesti sellest jagu ei saa. Töölt ära ka ei saa tulla, et last valvama hakata.
Kuidas vanemad ees, nii laps järgi. Meil on telekas kinni ja mobiili ma ei näpi, kui oleme töölt-koolist koju tulnud. Vanem laps sai telefoni 3. klassis, nuppudega. Sama klassi kevadel ostis vanaema talle meie tahtmise vastaselt nutika, kuna “k6igil on”. Sel ajal olid vaid v6ibolla pooltel uldse klassis telefonid (me ei ela Eestis). Kooli territooriumil on range telefonikeeld, kui midagi vaja vanematele teatada, teeb seda kool. Noorem laps käib pikapäevarühmas, vanem just l6petas selle (4. klass). Koju tulime k6ik nii kl. 16 paiku. Töötan täiskohaga, aga sätin oma tööasjad nii, et 6htupoolik oleks mul laste päralt. Kui nad pole trennis v6i s6prade juures/ s6brad meil, siis mängimegi palju lauamänge, vanem poiss armastab igasugu asju “leiutada”/ ehitada, talvel kui lund on, siis kelgutame ja nädalavahetusel suusatame (meil pole lumi just igapäevane nähtus, nii et tuleb maksimaalselt ära kasutada). Kui päike paistab (samuti haruldane külaline), oleme kindlalt 6ues. Viimased kuu aega olemegi peaaegu 6ues elanud peale tööd/ kooli, sest ilm on nii fantastiline olnud. Suüa tegime ka tihti 6ues grillil/ priimusel kuni kehtestati tohutu kuivuse t6ttu igasuguse tule süütamise keeld. V6imalusi on ju palju, tuleb lihtsalt ennast kokku v6tta ja viitsida koos tegutseda. Kui s6brad külas, siis on ka ekraanipiirang, samuti s6prade juures vanemad jälgivad seda asja.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
