Lyme tõve avaldumine jagatakse tinglikult kolme perioodi. Puugihammustuse piirkonnas tekib punetav ala, mis järk-järgult ringikujuliselt suureneb, seda nimetatakse migreeruvaks erüteemiks. Terviseameti andmetel tekib hammustuskohale erüteem 60-80% nakatunutest 1–4 nädala jooksul. Aja möödudes lööve kaob. Teise haigusperioodina tuntakse nakkuse laialdast levikut organismis. Haigel ilmneb palavik, külmavärinad, lihase- ja liigesvalud, kurgu- ja peavalu ning köha. Lisaks võivad olla suurenenud lümfisõlmed ning esineb üldine nõrkus. Kui inimene ei saa õigeaegselt ravi, võib kujuneda haiguse kolmas staadium ehk püsiv põletik. ~15%-l kujunevad närvisüsteemi häired (meningiit, entsefaliit, müeliit või neuriit). ~8%-l tekivad südame rütmihäired (atrioventrikulaarne blokaad), mis avaldub liiga aeglase südametegevusena. Tüüpiliselt esineb ka liigeste valu, mis pidevalt liigub ühest liigesest teise. Väga harva esineb aastaid pärast nakatumist avalduv krooniline närvisüsteemi põletik, mille tõttu tekivad mälu-, une- ja meeleolu häired ning närvivalud. (Inimene.ee)
Vt Puukborrelioosi faasid HILYSENS’i järgi
Sümptomid võivad avalduda ebatüüpilises järjekorras. Haiguse hilisfaas võib avalduda mitmeti ja ka samal inimesel ei ole kõik tema sümptomid üheaegselt. Pikaajalisel borrelioosi põdemisel võib enesetunne kõikuda tõusude ja mõõnadena. Allpool on näiteid erinevatest terviseprobleemidest, mis võivad borrelioosiga kaasneda.
Mida võiks tähele panna*:
Pea, nägu, kael
Peavalu, surve peas
Juuste seletamatu väljalangemine
Ühe näopoole või kogu näo halvatus
Kaela kangus, valu või ragin pea pööramisel
Kurguvalu, suurenenud lümfisõlmed
Suurenenud allergiline tundlikkus
Lihastõmblused või värin näo piirkonnas või mujal
Lõualuu valu või jäikus
Muutunud maitse- või lõhnatundlikkus
Teised organid
Seedehäired, iiveldus, oksendamine
Põie- või neeruprobleemid, voodimärgamine
Seletamatu kaalukaotus või -tõus
Isutus
Kilpnäärme ala- või ületalitlus
Maksapõletik
Hingamisteed, vereringe
Hapnikunälg, hingamisraskus
Öine higistamine või seletamatud külmavärinad
Südame kloppimine, südamerütmi muutus
Vähenenud koormustaluvus
Valu rinnus või roiete piirkonnas
Silmad ja nägemine
Punetavad või sügelevad silmad, konjunktiviit
Nägemishäired, ähmane või “kahekordne” nägemine,
“Uitav” või “laisk” silm
Suurenenud valgustundlikkus
Silmavalu või turse silmade piirkonnas
“Hõljuvad laigud” vaateväljas
Kõrvad / kuulmine
Kuulmislangus või suurenenud helitundlikkus
Helin või sumin kõrvus
Kõrvavalu
Lihased ja luud
Liigeste turse, punetus või jäikus
“Rändav” liigesevalu
Lihasvalu või -krambid
Koordinatsioonihäired
Alanenud refleksid
Vähenenud lihastoonus, lihaste nõrkus
Neuroloogilised nähud
Keha/jäseme tuimus, lihastõmblused, “nõelatorked”, “sipelgate jooksmine”
Kuum / torkiv tunne
Kuuma- või raskustunne jalgades
Jäsemete nõrkus või halvatus
Värinad, seletamatu lihasvärelus
Ebakindel tasakaal, käimisraskus
Reisimisel varasemast kergemini tekkiv iiveldus/merehaigus
Pearinglus, minestus
Õpiedukuse või töötulemuste langus
Raskused mitmeosaliste ülesannete lahendamisel
Organiseerimis- ja planeerimisraskused
Kuuldud info teadvustamise raskus
Õige sõna leidmise või nime meenutamise raskus
Aeglustunud mõtlemine
Krambid
Nahalööve
Erethyma migrans – “puugiring” – punetav laik või 2-värviline (heledama keskosa, tumedamate äärtega) sõõr, mis võib laieneda (sageli haiguse alguses) Vt pilt 1 ; 1A
Multiple erythema migrans – mitmeosaline lööve, võib anda märku haiguse levimisest organismis.
Borrelial lymphocytoma – punetav või lillakas-sinakas moodustis (nt kõrvalestal, rinnanibu lähedal) Vt pilt 2 ja 2 A
Nõgestõbe või allergilist löövet meenutavad laigud, täpid (harvem, ebatüüpiline)
Acrodermatitis chronica atrophicans – lillakas/sinakas laik nahal haiguse hilisemas faasis. Vt pilt 3 ja 3 A
nahanähud võivad puududa või olla vähemärgatavad
Veel borrelioosi nahanähtude pilte: Derm101.com ja Maryland Lyme
Üldine enesetunne
Lastel vähenenud mängulust
Väsimus, kurnatus
Püsiv seletamatu palavik
Gripitaolised sümptomid (sageli haiguse alguses)
Haigusnähud ägenevad ja taanduvad tõusude ja mõõnadena (kergemad ja raskemad perioodid pikaajalisel põdemisel)
Psühhiaatrilised nähud
Meeleolumuutused, ärrituvus
Depressioon, ärevus, rahutus
Isiksuse muutused
Agressiivsus, impulsiivsus
Emotsionaalne “ülereageerimine”, nutlikkus
Unehäired (suurenenud või vähenenud uni, uinumisraskused või katkendlik uni)
Umbusklikkus, paranoia, hulluksminemise tunne, hallutsinatsioonid, enesetapumõtted
Kognitiivsed probleemid
Unustamine, mälu probleemid
Vaimse töö madal tulemuslikkus, ebaefektiivsus, raskused koolis või tööl
Tähelepanuprobleemid, keskendumisraskus
“Peataolek”, segasus
Lugemisraskused, õigekirjaprobleemid
Äraeksimistunne
Naistel
Varasemaga võrreldes tõsisem PMS
Päevadega kaasnev põhjendamatu valu, ebaregulaarne tsükkel
Rindade valulikkus
Reproduktiivprobleemid, libiido langus
Meestel
Valud vaagnaluu või genitaalide piirkonnas
Libiido langus
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 03.01 19:12; 03.01 19:49; 04.01 11:02; 07.01 17:51; 07.01 18:10; 07.01 18:12;