Istun esimest päeva haiglas, kuna hommikul algasid valulikud regulaarsed toonused. Sünnitust püütakse edasi lükata kuni teise kopse ettevalmistava süstini homme hommikul. Kuid mul on hirm 🙁 Liiga vara on ju veel lastel sündida!
Palun kirjutage oma lugusid kaksikute sünnist –
Millal sündisid? Mis kaal neil sünnihetkel oli?
Millal koju saite? Ja kuidas nad nüüdseks arenenud on?
http://www.hot.ee/s/synnitus/synnitus/synnituslood/le_lugu.html
Koju saime 4.päeval.
Tublid 11a tütred on nüüdseks 😉
Mina olin oma toonustega kolm päeva haiglas, enne kui poisid sündisid. Kuna poisid olid ka veel üks tuharseisus ja teine jalgseisus, siis oldi ka keisriks iga moment valmis. Minul sündisid nad ikkagi loomulikul teel. Nädalaid oli siis 34 Esimene kaalus 2450 ja oli 51cm pikk. Teine 2350 ja 50cm pikk. Haiglas olime pärast veel 6 päeva.
Nüüdseks mõlemad tublid ja terved pubekad.
Palju jõudu ja edu. Ehk ikka õnnestub veel seda sünnitust edasi lükata. Lastele oleks see parim.
Mul oli plaaniline keiser, kuid siiski see plaaniline keiser juhtus nädala võrra varem, kui alguses planeeriti. Läksin viimasele arsti visiidile, et panna paika kuupäeva, arst saatis mind KTGsse ja kuna ühe lapse südamelöögid olid harvad ning minu seisund oli ka mitte kõige parem, maksa suur koormus, otsustas arst, et jään haiglasse kohe. Keisri tehti kahe päeva hiljem. Sündisid siis 37+2, I – 1950 gr ja 44 cm, II – 2880 gr ja 48 cm. Koju saime kolme nädala pärast. Mees nägi meie lapsed alles 10. päeval, sest oli välismaa kommandeeringus. Olin lastega üksinda haiglas. Lastel oli pikk gaaside periood, mis kestis pool aastat, istuma hakkasid hilja, 8kuuselt (võib olla isegi hiljem) ning käima hakkasid 1a3kuuselt, rääkima hakkasid ka hilja. Ja edaspidine areng oli normis.
Lapsed sündisid erakorralise keisriga 28+0 ja olid umbes kilosed. Said enne õnneks kopse ettevalmistavad süstid. Sellest hoolimata oli igasuguseid probleeme ja muresid. Neist lihtsamad näiteks refluks ja sõltuvus hapnikust. Haiglas olid nad ligi kolm kuud. Praegu on poisid natuke üle aasta ja igati tublid. Arstid tavaliselt ei usu, et tegemist on samade lastega:) Sul on õnneks nädalaid juba palju rohkem. Aga muidugi, mida päev edasi, seda parem.
Samal ajal olid haiglas ka lapsed, kes sündisid 31+3 ja see 3 ekstra nädalat tegi ikka tohutu vahe sisse. Haiglas ei olnud nad kuudki.
Minul hetkel suht vastupidine olukord. Varakult hirmutati, et kaksikutega peab valmis olema, et suure tõenäosusega tulevad enneaegselt. Nüüd mul siis 2*37+5 ja ülehomme saatekiri esilekutsumisele, sest üle 38 nädala kanda ei lubata. Esimene rasedus ja hirme on igasuguseid, aga loodan et kõik läheb ikka hästi.
Sulle soovin ka, et kõik hästi läheks. 33+5 on tegelikult juba iseenesest päris hea, mulle arst ütles et 32 on kaksikutega juba ok.
Meie poisid sündisid 34+ kahjuks vaid 14 tundi pärast kopse ettevalmistavat süsti, mistõttu ühe poisi üks kops osaliselt kohe ei avanenud. Pool päeva pärast sündi sõitis tema lastehaigla intensiivi. Üks osa süüd ehk oli ka asjaolul, et see laps sündis keisrilõikega täisnarkoosis. Esimene sündis ise ja tema vajas vaid paar päeva päevitamist billirubiini tõttu. Kaalusid sündides mõlemad 2,2 kg (enne sündi UH näitas 1,9kg). Haiglates olime kokku vist 2,5 või 3 nädalat. Tänaseks on poisid 8 kuused – keisripoiss on pisut nõrgema tervisega – kipub kergemini suuremate laste kojutoodud viirustesse jääma, aga põeb kergelt.
Arenguga on kõik korras olnud – oleme LH juures järelevalve all – mingeid ujumisi või massaazhi vmt pole vaja olnud.
Kui sul veel aega, siis võid mõelda, kuidas kavatsed neid toitma hakata. Imemisrefleks kujuneb välja ca 34 rasedusnädalal ja isegi kui suudavad juba ise pudelist imeda, on nad alguses ikkagi liiga nõrgad ise rinnast sööma (see oli ka meie pika haiglasoleku põhjus, kui oleks pudeli peale läinud, oleks 1,5 nädalat varem välja saanud). Elektriline rinnapump oli mulle algul asendamatu, samas alates teisest elukuust pole seda vaja olnud. Mina ostsin, aga targem vist olnuks laenutada…
sündisid 34+4 loomulikul teel. tekkis tunne,et veed tilguvad, läksin haiglasse ja oli juba avanemine 2cm. enam polnud muudkui sünnitada. valutasin mõned tunnid kergelt ja 1h peale esimest korralikku valu olid mõlemad lapsed käes.Kaalud olid 1830g ja 2350g, poisil oli hingamisel kaks päeva abi vaja, tüdruk hingas ise juba järgmisel päeval.haiglas kaks nädalat ja koju minnes võtsid mõlemad kenasti rinda.
algul oli areng muidugi ajalistest lastest veidi maas, aga füsiterapeudi juures käisime lihtsalt kontrollis, ei olnud ekstra võimlemist tarvis. praeguseks 2a.6k täiesti normaalselt arenenud \”röövlid\”.
poisi kopse küll enneaegsus mõjutas, saab praegu veel astmaravimit(astmat ei diagnoositud, lihtsalt kopsud nõrgad), aga lootus on, et juba kevadel vabaneme sellest.
Jõudu sellel põnevel teel:)
Putukas13, kuidas see väljendub, et tal nõrgad kopsud on? On seda kuidagi igapäevases elus silmaga näha?
nüüdseks enam igapäevaselt aru ei saa, et kopsudel midagi viga oleks.
Algul oli pidevalt köhas ja hingamisteedes pidevalt kuuldavad \”krõbinad\”. 1a.6k. oli ka üks kopsupõletik.
Astmaravim võttis ajapikku hingamise puhtaks ja kergeks ja see talv möödunud juba eriliste köhadeta.
39 6p keiser. 1 2978g45 pikk 36 pea ja hinne 9
2 2768g 47 pikk 35pea hinne 9.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
