Ise pakkusin enda lapsele tund enne magamaminekut putru, voodisse läks piimapudeliga.
Ja kuna te hambaid pesite?
Anna lapsele enne magaminekut süüa mitte väga vara, aga ka mitte vahetult enne und, soovi korral ka piima (tassist või rinda, kui sa ei kavatse täieslikult võõrutada), pesete hambad ja magama. Öösel annad (pigem tassist, varsti kaheaastane ei pea enam lutipudelit lutsutama, või siis nokatass) vett. Päeval räägid lapsega läbi, et peale hammaste pesu enam ei söö õhtul ja öösel suured lapsed ja suured inimesed ei söö ja öösiti tissitavad ainult hästi väiksed titad. Eriti kuna ta titana ju magas öösiti, siis see söömine on lihtsalt harjumus, mitte nälg.
See “lasen 3 tundi röökida ja siis annan piima” on küll ääretult halb käitumine ja õpetab lapsele, et ikka saab, kui ainult küllalt pikalt karjuda. Kehtib kõikide keelamiste kohta. Endal pärast raskem, sa saadad ju lapsele segaseid signaale ja sillutad teed jonnimaratonidele- “küll emme varsti alla annab, kui ma veel jonnin, siis saan, mis tahan”. Sa kas keelad ja jääd kindlaks või lubad siis juba kohe.
Lapsele võib tõesti vastu anda erinevaid hüvesid, see on hea mõte, siduda loobumine hoopis meeldivaga- ilus “suure lapse” voodipesukomplekt, ilus öötass jne, et tal oleks hea meel, et ta ikka juba nii tubli on.