Tere! Kui on vaja maja kiiresti puhastada aastakümnete jooksul kogunenud kultuurikihist ja ära visata korraga palju asju, siis kuidas on kõige lihtsam ja kiirem korraldada prügivedu? Tellida segajäätmete konteiner? Kuskohast? Millega peab arvestama?
Korralikud asjad viime uuskasutuskeskusesse, aga palju on asju, mida enam kellelgi vaja ei lähe…
Oleneb.
Kui rahaga väga ei pigista, mina telliksin firma. Alles sügisel pidime tühjendama linnadest kaugel 6-toalise majaosa, kus enne elas nooremapoolne inimene, kes ei viitsinud 10 aastat põrandat pesta ega prügigi välja viia. Hoarderi tüüpi. Korter oli rinnuni pakendeid ja topsikuid täis. Me tassiksime seda tühjaks kindlasti senini ja oleksime ka poole peal. Kohale ja veel eriti jäätmejaama vahet sõitmine oleks omaette kulu. See firma tegi 6-7 päevaga puhtaks. Kuigi tegu polnud surmaga, leiad vastavad suurt tühjenduskoristust tegevad ettevõtted ka näiteks otsinguga “surmajärgne koristus”. Enne käi muidugi silmaga üle, mida soovid alles jätta, kui need asjad sulle kuuluvad ja nt sildista need esemed. Väiksemad, nt albumid, kunst, väärtuslikumad raamatud katsu ära vedada, neid on paha sildistada. Kui kultuurikiht laseb sul üldse seal ülevaadet saada. Meil oli küll selline laga seal, et…
See 140 ja rohkem ruutu poolteise meetri sügavust kultuurikihti, kaasa arvatud vana gaasipliit – lihtsalt ääreni täis mingit jälkust, räme külmik, tualettpott, vann jne ära vedada maksis 1800 eurot. Usaldus tasus ennast ära, dokumendid, paar kuldehet, mõned lahtised eurod ja rahakott, kus oli nii sularaha, pangakaart kui ka selle PIN, anti kenasti endisele elanikule tagantjärele üle. Tõsi, koristusfirma sa ka need mitu-mitu (kümmend)tuhat pandipakendit, aga see kõik oli seda hinda väärt. Ilmselt said vannist metalli müües ja mõnest esemest ka mingit raha. Pole kahju. Nad pesid isegi laelambid ära. Meie tõime endale mõned raamatud, mida muidugi peab enne majja laskmist tuulutama ja mis iganes.
endal kogemus kahe pärandiks saadud elamisega. arvestades et vanad inimesed hoiavad oma asju väga x kohtades, siis alustaks sellest, et enne mingi koristusfirma tellimist sorteeriks kõik asjad üksipulki läbi. see võib võtta küll mitu nädalavahetust, aga on asja väärt.
nt me oleme seni leidnud vanaema korterist kokku juba mitme tuhande väärtuses eurosid (kahjuks ka eesti kroone (neid saab eesti pangas eurodeks vahetada) ja ENSV aegseid rublasid). osa raha oli erinevates rahakottides (eri toad, erinevad kapid), aga oleme leidnud ka kaks pakki juubelikaartide/rahaümbrikutega (kingiti, sünnipäevalaps suras kuhugi sahtlisse kiiruga ja nii jäi aastateks). kuldsõrmuseid on välja tulnud sealt kus pidi (testamendi juurest, aga ka lihtsalt maniküürtarvete karbist ja lauanõude tagant. kasutamata karusnahkne krae pesukapist. perekonnapiiblid termoste tagant. Kõige olulisem (spetsiaalselt otsisime mitu kuud) – autovõtmed, eriti tagavaravõtmed. Garaažis mitu autoromu reas, osadel kollektsioneeride hulgas huvilistest ostjaid, aga kõigi võtmepaaride leidmisega oli tohutu tegu (žiguli tagavaravõtmed tulid lõpuks välja köögilaua pudi-padi sahtlist). Eriline leid oli maakodu aluse maa EV aegsed omandidokumendid, samuti selle maa tagastamise dokumendid (teatavasti saab tagastatud kinnistu müüa pärijana tulumaksuvabalt). Huvitavaid mitmesajaastaseid perekonnadokumente ja rellikviaid oleme leidnud teisigi
Osa asju viisime uuskasutuskeskusse, osa müüsime osta.ee s maha, päris võõraid sinna asju sorteerima ei tahaks lasta.
Teemaalgatajal soovitaks võtta asja rahulikult ja algul ikka ise oma pärand üle sorteerida, pärast võid muidu kahetseda, kui kiirustad.
Oi kui palju väärtuslikku visatakse teadmatusest ja laiskusest (ei viitsi asjadega tegeleda) minema. Võiks otsida mõne tavalise kollektsionääri ja las vaatab asjad üle.
Tere!
Võid minu postitust vaadata, äkki kõnetab sind 🙂
Tere! Kui on vaja maja kiiresti puhastada aastakümnete jooksul kogunenud kultuurikihist ja ära visata korraga palju asju, siis kuidas on kõige lihtsam ja kiirem korraldada prügivedu? Tellida segajäätmete konteiner? Kuskohast? Millega peab arvestama?
Korralikud asjad viime uuskasutuskeskusesse, aga palju on asju, mida enam kellelgi vaja ei lähe…
Ole õnnelik, mul oli palju hullem variant, ehk et oli majatäis korralikke ja väärtuslikke asju. Tõeline peavalu, kuhu need asjad panna ja ladustada.
Prügilasse viimiseks mina tegin kotid valmis, sildid peale, mis taaskasutusse, mis utiliseerimisele, mis vanapaber. Kutsusin mehed kaubikuga, töö kiire, korralik ja kliendile vägagi taskukohane. Kõik viisid korraga ära. Leidsin nad FB-st, palusin oma linnaosa grupis soovitusi ja neid soovitati.
Saab tellida ainult konteineri ja selle äraveo (ise peab konteinerit täitma) või ka inimesed, kes maja tühjaks kannavad.
Tegin esimest, kahetsen. Oleneb pindalast ja asjade kogusest. Mina isiklikult samal ajal tööd tehes, oleksin rohkem teeniud kui neid üksikuid väärtuslikke asjakesi otsides ja müües üldise laga seest. Kui inimene on samas kohas terve elu elanud ja asju ladustanud, pole see mingi paari nädalavahetuse töö. Kasutasin oma puhkust.
Konteinerit tellides peab arvestama, et see ei tohi olla kuhjaga, peab olema ligipääs koneineri toomiseks-viimiseks, oleneb maja asukohast on hinnad erinevad. Linnades odavam, maal kallim. pab täis saama kindla ajahulgaga. Näiteks kui tellid konteineri reedest esmaspäevani ja nädalavahahetusega täis eis aa, maksad ikka sama palju. Tavaliselt läheb mitu konteinerit.
Tegelikult on nii, et sa päris kõike ei saa olemprügi konteineriga lahendada. Prügi tuleb korralikult liikide kaupa sorteerida. Võta kasvõi mõne keskkonnajaama lehekülg lahti ja vaata natuke.
Meie kolisime maja vist lõpusk tühjaks 3 aastat. Ma arvan, et viisime ära umbes 100 autokärutäit prügi + ca 10 konteinerit. Aga meil ei olnud kiire, võtsime seda kui hobiprojekti. Ja sortisime korralikult ära — metall ja vanad raamatud läksid kokkuostu, osa kraami müüsime eraisikutele (FB kaudu enamasti), õlid-masuudid-kütused andsime linna eriloaga tasuta ja kaablid tasu eest epler-lorenzisse, hoidised ja vilja kompostisime, ülekasvanud võsa multšisime, kõik mis sai läks tasuta keskkonnajaama (tehnika, vana mööbel, patareid, luminofoorlambid, vanad värvid, kogused olid a la 5 külmikut, 15 telekat jne), riideid võeti ka vahepeal tasuta vastu. klaas, paber, pakend läks vastavasse tasuta konteinerisse, relvad politseisse. viisakas puit läks kütteks. klaasi ja eterniidi viisim,e tasu eest keskkonnajaama, ülejäänud suurem sodi läks eraldi (nii on tunduvalt odavam) kas puidukonteinerisse või ehitusprahi konteinerisse, 20 tonni kivisöe veo tellisime veel eraldi. tavalist segaprügi tuli lõpuks võibolla ainult 2-3 konteinerit (viisime eraldi autokärutäie kaupa seda enamasti).
selle kõige selgeks õppimine võttis päris palju aega. aga tänu korralikule sortimisele, jäime lõpuks omadega tasa või isegi plussi. muidugi see ka, mida keegi eelpool mainis — kui sa tellid mehed, siis jääd suure tõenäosusega headest asjadest ka ilma — meie leidsime perekonnadokumentide ja muu väärtusliku seas ka näiteks esimese täistrükis piibli — 300 aastat vana 🙂
Sellise tegevuse jaoks oleks igatahes jah hea aega võtta. Mitte venitada kevadeni või mitu aastat, aga alustada kohe ja tegelikult ka sorteerida. Kui see on veel sugulaste oma, siis peaks olema ka huvitav, et mis seal olla üldse võib. Kui vanad asjad, fotod ja suguvõsa lugu ei huvita, kui nõuka aegsed asjad ei huvita ega vana mööbel ega pudi padi ega üldse miski, siis kindlasti on neid tuttavate seas, keda huvitab. Aga seda ei tea enne, mida seal olla võib, kui sorteeritud on.
Kunagi mingi 8 a tagasi üks tuttav töötas päris prügimäel ja mida ja kui palju seal nn õues käest läbi käis ja silme eest, seda ma ei tea, aga segaprügi koormate toomise juures ta oli. Ja ma küsisin, et kas midagi huvitavat ka leidnud oled. Ta ütles, et pidevalt, isegi kuldehteid, rääkimata ilusatest nõudest ja erinevatest mingitest kogudest, mida inimesed on elus kogunud, margialbumid, nahast karbid ehetega ja nõukaagse kraamiga, mida tahaksid isegi kollektsionäärid ja muuseumid, kristalli ja raamatuid jne. Ühesõnaga kõike. Rahast ei rääkinud. Aga olen ise ostnud kasutatud raamatu, kus oli raha vahel, eurod. Ilmselt sünnipäevakink, kuna kaardi vahel.
On uskumatu, kuidas inimesed käivad asjadega ümber ja lihtsalt visatakse koormate viisi sorteerimata asju ära. Minu tuttav ostis 10+ a tagasi vana talumaja. Ütles, et leidis peidukohtadest isegi päris palju raha, just eurod olid tulnud, leidis kroone palju. Lisaks kõrvalhoonest soga seest ilusa serviisi kastist ja lakapealselt vanu raamatuid ja perelbumeid.
Oleneb, mis on sulle tahtsam, kas aeg voi raha st. lootus leida vaartuslikke asju?
Olen teinud kolme aasta jooksul tyhjaks kolm korterit, kolmetoalise ja kaks yhetoalist. Vaatasin kiirelt yle, korjasin kokku raha, malestuseks moned ehted, serviisi, raamatud ja fotod. Koik muu lasin spetsiaalsel firmal tyhjaks teha s.h. kallid asjad, omblusmasinad, tooriistad, kallid raamatud. Milleks mulle koik see, mu elamine pole kummist? Eestis nende myymine vaevalt sisse toob, inimestel pole nii palju raha. Kymme aastat myyksin seda kopikate eest. Seega, kui on soov maja myyki panna, vaata kiirelt yle, mida endale soovid, ja telli spetsiaalne firma. Ise oled neil korval ja kui kaevavad valja midagi huvitavat, paned endale korvale. Aega laheb neil alla nadalat, ja hind 500 kuni 2000.
Oleneb, mis on sulle tahtsam, kas aeg voi raha st. lootus leida vaartuslikke asju?
Olen teinud kolme aasta jooksul tyhjaks kolm korterit, kolmetoalise ja kaks yhetoalist. Vaatasin kiirelt yle, korjasin kokku raha, malestuseks moned ehted, serviisi, raamatud ja fotod. Koik muu lasin spetsiaalsel firmal tyhjaks teha s.h. kallid asjad, omblusmasinad, tooriistad, kallid raamatud. Milleks mulle koik see, mu elamine pole kummist? Eestis nende myymine vaevalt sisse toob, inimestel pole nii palju raha. Kymme aastat myyksin seda kopikate eest. Seega, kui on soov maja myyki panna, vaata kiirelt yle, mida endale soovid, ja telli spetsiaalne firma. Ise oled neil korval ja kui kaevavad valja midagi huvitavat, paned endale korvale. Aega laheb neil alla nadalat, ja hind 500 kuni 2000.
Need kallid raamatud, hinnalised masinad jms, on siiski väärtusega kraam, ja kui seda omale ei soovi, siis võib seda soovida mõni tuttav või muu sugulane.
Ise oled neil korval ja kui kaevavad valja midagi huvitavat, paned endale korvale.
Mis sellest sortijate palkamisest siis kasu on, kui ise kogu aeg kõrval passid.
Oleneb ikka ka emotsioonist. Ma ei suudaks elus süüa taldrikult, mille kuskilt kahe surnud hiire, ammu paakunud okse, aastal 2015 plahvatanud sprotipasteedikarbi kõrvalt ja meeter kõrge soga seest leidnud oleks. Seal oli üks kena maal, selline üle keskmise kaunis taluvaade. Kärbsesitakihi saaks spets maja võtta, aga…. Jeee ma panen selle koju seinale, mulle meenuks iga kord see “kultuurikiht”, tunneks selle lõhna. Olgu nii ilus kui tahab see maal. Oli selge, et peale dokumentide, albumite, väärtesemete ja raha eelmisel omanikul muud huvi ei olnud. Meie peale mõne raamatu, mis praegu on “karantiinis” ja omandavad normaalset lõhna, midagi ei soovinud. Ainult tore, kui puhastusfirma leidis serviisi, mida nemad suudavad koos oma nõudega nt masinas pesta või kangaid, mida oma riietega riidepesumasinas uhada ja siis müüki panna. Loodan, et nad said palju raha. Kahjuks siiski vaevalt.
Mul puuduks igasugune tahe nädalaid ja kuid sorteerida, edasi kuude kaupa küürida, desinfitseerida, tuulutada, loputada, kloppida, restaureerida, puhastada, hoiustada mingeid asju, mida siis pean aastaid sugulastele pakkuma, ÄKKI tahab keegi. See oleks eluviis. Aga mitte meile. Selge see, et enamus, kui mitte kõik need suur- ja surmajärgse koristusega tegelevad firmad ei loobi kõike suvalt konteinerisse. Vähemalt mitte see, mis meil oli. Südamest loodan, et nad said palju asju müügiks või “sugulastele ja sõpradele” sealt laga seest. Sealt tuleb neile ju teinekord hea raha, see on nende töö ja eluviis. See ongi osa nende sissetulekust ja edu!
Vot sellised inimesed viskavadki kõik asjad koos ühte suurde konteinerisse ja kõik. Sellepärast soovitangi, et kui ise ei taha sorteerimisega tegeleda otsige keegi, kes tahab. Ärge visake kohe kõike ära. Suurepärased vanad serviisid ja muu selline loobitakse kildudeks konteinerisse, kui keegi oleks neist vägagi rõõmu saanud või isegi müües palju raha. Kui ise ei taha, otsige keegi, kes tahab.
Vot sellised inimesed viskavadki kõik asjad koos ühte suurde konteinerisse ja kõik. Sellepärast soovitangi, et kui ise ei taha sorteerimisega tegeleda otsige keegi, kes tahab. Ärge visake kohe kõike ära. Suurepärased vanad serviisid ja muu selline loobitakse kildudeks konteinerisse, kui keegi oleks neist vägagi rõõmu saanud või isegi müües palju raha. Kui ise ei taha, otsige keegi, kes tahab.
Jah, muidugi. Nõus. Minu teada ka kõik need “koristame teie päranduseks saadud/ostetud kola täis eluaseme ära” nii toimivadki. Puhastavad väärtuslikud asjad, sorteerivad, kingivad, müüvad neile, kes ei oma emotsionaalset teavet ega sidet sellega, kustkohast ja mis oludest see ese on. Või kes oli selle nõu eelmine omanik ning kas ta suri, pea samas kaunis antiikses supitaldrikus või kasutas seda ööpotina. Julm nali, aga see pole nali.
See on osa nende ärist, selle töö üks etapp. Hea toon on siiski neil leitud väärtesemed, fotod, kirjad, albumid, dokumendid ja raha anda töö tellijale. Nii me aru neist saime. Nii nad ka toimisid – meie ei osanud näiteks poolte asjade peale mõeldagi.
Sooviksin ka muidugi korraks taas meenutada teema pealkirja. Me siin teiega tegeleme teemaga, kuidas koristada majatäis PRÜGI.
Mis ühele prügi, see teisele võib olla väärtusega. Ok, jalgade alla tallatud vetsupaberitükid ja aastavanused ajalehed on prügi, pluss mädanevad riided jms. Ja see pole usutav, et kõik koristusfirmad ise oskuslikult sorteerivad päris prügi asjust, mis võib olla veel kellelegi vajalik, olgu või kollektsiooni mõistes. Kõik seda kindlasti ei tee. Neil ka kiirus peal. Ja nad erinevad.
Eks ma pakkusingi tuttavatele ja sugulastele, samuti ei visanud maja tyhjendaja koike ara, vaid osa asju vottis endale, osa oma tuttavatele. Vaartuslikke asju ei visanud keegi ara.
Aga milleks just mulle 5 serviisi, omblusmasin, kui ma ei oska ommelda, kaks kohvimasinat, jne, jne? Kui oleks suur père, siis saan aru, aga siiski ei ole kellegi elamine kummist. Okset ega muud ekstreemi polnud, aga siiski.
Oleneb ikka ka emotsioonist. Ma ei suudaks elus süüa taldrikult, mille kuskilt kahe surnud hiire, ammu paakunud okse, aastal 2015 plahvatanud sprotipasteedikarbi kõrvalt ja meeter kõrge soga seest leidnud oleks. Seal oli üks kena maal, selline üle keskmise kaunis taluvaade. Kärbsesitakihi saaks spets maja võtta, aga…. Jeee ma panen selle koju seinale, mulle meenuks iga kord see “kultuurikiht”, tunneks selle lõhna. Olgu nii ilus kui tahab see maal. Oli selge, et peale dokumentide, albumite, väärtesemete ja raha eelmisel omanikul muud huvi ei olnud. Meie peale mõne raamatu, mis praegu on “karantiinis” ja omandavad normaalset lõhna, midagi ei soovinud. Ainult tore, kui puhastusfirma leidis serviisi, mida nemad suudavad koos oma nõudega nt masinas pesta või kangaid, mida oma riietega riidepesumasinas uhada ja siis müüki panna. Loodan, et nad said palju raha. Kahjuks siiski vaevalt.
Mul puuduks igasugune tahe nädalaid ja kuid sorteerida, edasi kuude kaupa küürida, desinfitseerida, tuulutada, loputada, kloppida, restaureerida, puhastada, hoiustada mingeid asju, mida siis pean aastaid sugulastele pakkuma, ÄKKI tahab keegi. See oleks eluviis. Aga mitte meile. Selge see, et enamus, kui mitte kõik need suur- ja surmajärgse koristusega tegelevad firmad ei loobi kõike suvalt konteinerisse. Vähemalt mitte see, mis meil oli. Südamest loodan, et nad said palju asju müügiks või “sugulastele ja sõpradele” sealt laga seest. Sealt tuleb neile ju teinekord hea raha, see on nende töö ja eluviis. See ongi osa nende sissetulekust ja edu!
Mina see, kes ise ära sortis ja siis mehed ära viima kutsus kaubikuga. Vaata, pärandatud kinnisvarad on erinevad ja neis on erineva väärtusega varad. Mina ei räägi üleolevalt mingist talumaalist nagu sina teed, aga kui sulle satuvad sortides ette Viiralti, Mägi ja Leisi tööd, originaalid, siis ma müüsin nad ikka küll ise kuuekohalise summa eest galeriile, mitte ei lasknud kolijatel kõike prügikotti toppida.
Mina ei räägi üleolevalt mingist talumaalist nagu sina teed, aga kui sulle satuvad sortides ette Viiralti, Mägi ja Leisi tööd, originaalid, siis ma müüsin nad ikka küll ise kuuekohalise summa eest galeriile, mitte ei lasknud kolijatel kõike prügikotti toppida.
Tore. Tubli. Väga tubli. Muidugi on kinnisvarad erinevad, siin räägitakse neist, mis on täis PRÜGI. Nagu minagi soovitasin, sildista, vaata, võta. Aga ma meenutan igaks juhuks kohe veel, et teema on kinnisvaraobjektidest, mis on täis PRÜGI 🙂 Mitte päranduseks saadud majadest, kus on tolm võtmata, hunnik ajalehti laual, köögis kaks pesemata taldrikut ning külalistetoas nootide ja raamatute vahel natuke Viiraltit. Ma võin saata sulle meilile pildi selle väiksemast mõnest ruumist, siis ütle, kas sa tahaks sealt Malle Leisi otsida. PS see polnud talumaja, see oli täiesti korralik umbes aastal 2007 ehitatud maja. Talumajades pole üldiselt ka nii suuri majaosasid. Need on 2000 aastate tohutud majalahmakad kuskil Lollidekülas umbes nii, et trepp ulatub merre ja vannitoas on vannil jalad lõvikäpakujulised.
Mulle meeldib selline teema. Ja eriti sõna prügi. Ei ole ju olemas ainult kaht tüüpi. Uhked päranduseks saadud majad, mille sisuks on eesti kunst ja antiikmööbel ning salajased väärtesemad ja muu selline ning teine valik oleks pehkinud vana maja või väike paneelikas maa-asulas, kus elas keegi tränikoguja, kes ladustas jama ja kus pole mitte midagi sellist, mis võiks mõnele huvi pakkuda.
Arvan, et kõige rohkem on elamisi seal nende kahe keskel ju. Sellised tavalisemad, mitte ekstreemsemad.
Näiteks vanad nääriehted – ühe jaoks selge prügi, teised tahavad väga. Või vanad kasutamata voodipesud ja kangad on minu arust väga väärtuslikud, aga tean palju, kes viskavad need lihtsalt minema ja peavadki seda prügiks. Üldse nõukaaegne kraam ei ole ka minu arust prügi. Kelle arust mis on?
Galerii lõpus väike näide tagasihoidlikumat sorti varakogumisest: https://www.varakeskus.ee/suvilad-no-vald-tartu-maakond-meeri-vkt-8-uus-hind
Galerii lõpus väike näide tagasihoidlikumat sorti varakogumisest: https://www.varakeskus.ee/suvilad-no-vald-tartu-maakond-meeri-vkt-8-uus-hind
Jah, see siin on tõesti väga väiksemat sorti segadus ja annaks peaaegu ese-esemelt üle vaadata. Ka põrand lausa paistab.
Galerii lõpus väike näide tagasihoidlikumat sorti varakogumisest: https://www.varakeskus.ee/suvilad-no-vald-tartu-maakond-meeri-vkt-8-uus-hind
Jah, see siin on tõesti väga väiksemat sorti segadus ja annaks peaaegu ese-esemelt üle vaadata. Ka põrand lausa paistab.
Paistab jah. Kuna üldvaates paistab suuremas kastidega kogusestes olevat riided, siis viimase 25 aastaga on need kogunenud tavaliselt nn humanitaarabi algusaegadest alguse saanud asjadest, kuni kasutatud asjade poodidest kojutassimiseni välja. Lisaks see, mida talle teised on kokku toonud ja tema võtab vastu. Aga ei paista, et elamises oleks kõik ainult seda liiki asju täis. Banaanikasitäis teise ringi riideid ei oma tõesti muud väärtust, kui h ja m poodi viia vms kohta. Kuid isegi vanad vinüülid ja piimamannergud või vana tsingitud saunakuass aga seda ei ole.
Kuid isegi vanad vinüülid ja piimamannergud või vana tsingitud saunakuass aga seda ei ole.
🙂
Vahepeal oli moes mõlkis piimamannergutesse terrassil lilli istutada. Linnas, ma mõtlen. Poole miljoni eest autosid, kahe torniga kivimaja ja siis plänik võõrasemadega terrassil. Enam ei tea, ei käi enam nii palju rikkaid piirkondi mööda ringi.
Vanu nõukogudeaegseid vinüüle, kui need korras on, ostetakse mingi 1-15 eurot tükk, ma ei taha hetkel otsida seda lehte, täiesti eestikeelne leht ja ametlik ost. Jubedalt moes on tänapäeval omandada vinüülimängija.
Kuid isegi vanad vinüülid ja piimamannergud või vana tsingitud saunakuass aga seda ei ole.
Muidu nõus jah, aga ära räägi
Vahepeal oli moes mõlkis piimamannergutesse terrassil lilli istutada. Linnas, ma mõtlen. Poole miljoni eest autosid, kahe torniga kivimaja ja siis plänik võõrasemadega terrassil. Enam ei tea, ei käi enam nii palju rikkaid piirkondi mööda ringi.
Vanu nõukogudeaegseid vinüüle, kui need korras on, ostetakse mingi 1-15 eurot tükk, ma ei taha hetkel otsida seda lehte, täiesti eestikeelne leht ja ametlik ost. Jubedalt moes on tänapäeval omandada vinüülimängija.
Palju on ka neid ,kes ei huvitu nendest asjadest ka moe pärast, (näiteks trendikas lillede istutamise paik vana regi või astja), aga päriselt soovivad neid säilitada või kasutada otsterbekohaselt. Et panedki vana tööpingi garaazi, mitte õue vihma kätte ja kasutadki vana emailkaussi majapidamises, mitte mullaga õues, kus ta varsti kaob.
Selles segaduses majast on esimene asi vaadata üle raamatud. Sealt võib nii mõndagi leida. Vana-aegne kell seinal on päris huvitav. Aga need riidekotid on muidugi puhta prügi ja vaja lihtsalt konteinerisse visata.
Selles segaduses majast on esimene asi vaadata üle raamatud. Sealt võib nii mõndagi leida. Vana-aegne kell seinal on päris huvitav. Aga need riidekotid on muidugi puhta prügi ja vaja lihtsalt konteinerisse visata.
Aga mitte tavalisse konteinerisse. Riideid saab ju anda kindlatesse kohtadesse, ümbertöötlemiseks.
Minul on kahe 1-toalise korteri koristamise kogemus. Mõlemas elas kogumishuviline hoarderi-kalduvusega vanainimene, mõlemad surid sinnasamasse, mistõttu korteris olnud esemed omandasid spetsiifilise lõhna… Kumbki ei soovinud eriti prügi välja viia ja leidis sellele korteris koha.
Mõlemal juhul läks pea kuu aega. Ise tegime, kahe-kolmekesi. Aga tööd oli kordades rohkem, kui arvasime. Ruumi vähe, kõik nurgad ja urkad asju täis topitud, nende sorteerimine vajas ruumi, mida seal polnud…. Aga raha leidsime ka pea igast ümbrikust ja raamatute vahelt, vanade ärakäidud kotade ninadest tulid välja hõberahad, kuldehted olid vanasse konservikarpi topitud…. arvan, et me viskasime kogemata ikka väärtuslikke asju ära ka, kuigi püüdsime ikka kõik läbi vaadata.
Osa kola (näiteks tonnide kaupa vanu ajalehti ja ajakirju) viisime jäätmejaama, raamatud õnnestus ära anda, väga palju läks kohalikku olmeprügi konteinerisse, teist samapalju viisime maale lõkkesse ja lõpuks sai tellitud 15m3 konteiner, kuhu siis kõik ülejäänu õnneks ära mahtus. Konteineriga oli ka häda, seda Õismäe paneelmajade vahele mahutada, kuhu ei mahu autodki… mingi mutt sõimas meid kõik see aeg, kui me seda täitsime.
Niipalju oli sellest kogemusest kasu, et enda elamises katsun väga minimalistlikku joont hoida ja ei säilita asju, mida pole vaja.
Galerii lõpus väike näide tagasihoidlikumat sorti varakogumisest: https://www.varakeskus.ee/suvilad-no-vald-tartu-maakond-meeri-vkt-8-uus-hind
No see on ikka päris elu hammasrataste vahele jäänud inimeste elamine…
Oleneb asukohast ka, kui kaugel on näiteks lähim prügila, kuhu ise saab viia. Nii ilmselt kõige soodsam. Me tühjendasime ostetud maja, toppisime suurtesse kottidesse kogu rämpsu ja viisime ise järelkäruga prügilasse. Ja seal tõesti oli rämps, isegi mitte uuskasutuskeskuse kraam, katkiseid vanu kummikuid ja kalosse, arusaamatut hallitanud riideträni jne. Täpselt ei mäletagi enam, mis prügilaarve oli, aga ei midagi üle mõistuse. Hiljem oleme ka ise järelkäruga otse prügilasse viinud ehitus- ja segajäätmeid, ei ole kunagi isegi üle 50 euro arve olnud.
