Teema: Palun nõu unekooli kohta

Ärge tehke lapsele unekooli. Minu arvates tundub unekool jõhker, sest lapsele tähendab see alati nutmist. Parem valida \”Nututa uni\” ja püüda ilma nututa asi ära lahendada. Märksa lapsesõbralikum ju. Tõsi, see on küll täiesti minu isiklik ja subjektiivne arvamus, aga see unekool ei kõlba kuskile. Sry.

Täpselt, nõus eelmise vastajaga, ei ole vaja seda unekooli teha, olge oma lapse jaoks olemas sel hetkel kui ta magusasti uinub, magab ka rahulikult ja näeb rahulikku und. ja varsti ongi ta juba nii suur, et saab jutust ja asjadest paremini aru. See unekool on ……julm kool-mittevajalik.

Lapsed on erinevad – ühed emad räägivad, et näe, lasin 2-3 päeva natuke joriseda ning nüüd läheb ise magama ja magab täisööd nagu karuott.
Mina proovisin ise magamajäämist hiljem õpetada, oli vist 1a 9kuud vana – 1 kuu proovisin, 2 tundi vahelduvad eduga oli korralikku lahingut, mõned üksikud korrad jäi isegi magama, siis lõpuks loobusin. Need kahetunnised nutmised ja jauramised meil küll lühemaks 1 kuuga ei läinud, seega ära loodan, et kolm päeva jaurab ja siis on kõik. Jätsime 2 a-lt päevauned üldse ära ja siis hakkas öösiti nagu naksti hästi magama.
II lapsega ka ei ole suutnud unekooli teha, see tundub ikka õudsalt julm. Võtan lapse kaissu ja jääb magama. Öösel ärkab ka palju, nii, et olen ka aastaid magamata, aga unekooli mu süda ei luba teha. II laps esimesest erinev, proovisin nädal aega nii, et lõunaund ei tee (on 2,5 a-ne), aga ööuni sellest ei parane, ikka öösel ei maga.
Lapsed erinevad, otsusta oma südametunnistuse järgi.

Mina tean nt, et mu lapsel on unefaas 45 min. St siis on tal õrna une moment. Et ta saaks edasi magada, olen sageli sel ajal valmis tema juures olema. Vajadusel saab tissi.

Ise uinumise kohta on minu praktika näidanud, et hea variant on õue magama panemine või siis õueminek vankris ja siis sel ajal jääb magama. (Seda eeldusel, et laps on nõus vanrkis magama. Minu esimene laps näiteks ei olnud.)

Minu esimene laps saab kohe-kohe 3-aastaseks ja alles nüüd viimasel ajal on ta hakanud ise uinuma. Minu sõbrannade lapsed on osad ka vaerm ja osad väga väiksena juba osanud ise magama jääda. Aga lapsed on erinevad!

Mul on kõik unekooli ja iseuinumise raamatud olemas, aga seda nutmisega varianti ei suutnud proovida. Kaks korda vist üritasin. Üks oli \”päästke meie uni\” järgi ja teine \”Sleepsense\” järgi.
Õnneks leidsin normaalsema raamatu \”Nututa uni\” ja sealsed lahendused sobisid mulle paremini. Magasin ka laps kaisus ja 2,2 aastaselt läks alles oma tuppa.

\”Nututa uni\” raamat soovitab sellest esimesest unefaasist ülesaamiseks olla lapse juures ja teha samu asju, millega ta magama jäi. Näiteks, kui unne jäädes patsutasite või paitasite teda, siis teha seda sama enne kui ta ärkab oma 30 min või 45 min unest. Meil magas laps lutiga ja kui lutt õigel ajal tagasi torgata, siis magas edasi.

Kolm tuttavat tegid kõik seda unekooli ja lühiajaline mõju oli olemas, aga nii kui laps haigeks jäi, siis tuli otsast peale alata ja üks neist tegi lausa neli korda unekooli.

Lohutuseks, ma olen ka mitu aastat magamata!

Aga ma arvan, et kaks tundi on kaua joriseda lasta.
Minu arvates oli 45 min see aeg, et kui ei ole jäänud, siis võtta laps välja ja proovida mingi aja pärast uuesti.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]jah, ma juba lõpetasingi. täiesti mõttetu piinlemine oli.[/tsitaat]

Kahju, et sa sellest varem ja ise aru ei saanud.

Milline ema suudab kannatada 2h, kuidas tema haige laps nutab teises toas? Kohutav lihtsalt. See on psühhoterror, mida sa oma lapsele teed, mitte unekool. Või ongi eesmärk murda tema vaim ja lõhkuda tema usk sellesse, et emme on see inimene, kellelt ta alati abi ja toetust võib loota?

Minumeelest põhjendus \”olen magamata ja väsinud\” ei kõlba küll haige lapse piinamiseks. Või noh, ma ei teeks (ja ei ole ka teinud) tervele lapsele unekooli.

Kui vana see unekoolitatav üldse on?

Meie proovisime nii \”Päästke meie uni\” kui \”Nututa uni\” järgi. Lõpuks aga saime lahenduse hoopis mingist ajaleheartiklist.
Põhimõtteliselt oli selle unekooli moodi, aga harjutasime õrnalt – reageerisin iga päev lapse nutule vähe hiljem. Samas hakkasin aru saama, millel oli nutt lihtsalt hõige emale ja millal oli tõepoolest hädakisa. Regeerimise venitamine 5 minuti kaupa käis nii õhtuse magamapanekuga, kõigi öiste ärkamistega kui hommikul üles võtmisega.

Lõpuks mõistis laps, et ema tuleb vaatamata sellele, et ei tule kohe esimese hõike peale. Ja nii venitades õppiski lõpuks ise hakkama saama. Nii õppis ta magama ka kogu öö ühte jutti, ilma rinnata, ilma lohutuseta ja täitsa üksi omas toas.
Laps oli siis 7.-8. kuune. Enne seda ajas mind üles pea iga tunni tagant öösiti.

Uskumatu on seda unekooli teemat üldse lugedagi. Siin kõik kiitlevad, kuidas nemad näpuotsaga oma lastele liiga ei tee. Aga pane enda mugavuse nimel lapse psüühikat lõhkuma, siis küll. Tead teemaalgataja, beebile harjutatakse sisse kindel päevakava. Seda järgitakse järjepidevalt ja laps uinubki lõpuks iseenesest. Nii-et alusta algusest.