Esileht Pereelu ja suhted Palun nõuandeid – tunnen ennast ohustatult kodus :S

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: Palun nõuandeid – tunnen ennast ohustatult kodus :S

Postitas:

Olen 29a. naine ja pereinimene. Olen eluaeg argpüks olnud ja kartnud teiste arvates naeruväärt asju (peamiselt võõraid inimesi ja vaime jne). Hetkel on mul tunne, et mu närvid ei pea enam vastu ja tahaks paigaldada koju ühe paanikanupu, mida vajutades tuleks kohale korralik brigaad politseinikke.
Ostsime hiljuti maja Harjumaale. Maja on linnas, kus on eramajade rajoon ja palju noori peresid. Linn peaks väidetavalt olema turvaline ja kartmiseks pole siiani põhjust olnud tõesti. Majad asuvad väga lähestikku ca 30 meetri raadiuses. Meil on korralik pere (2 last). Muidu ma ei karda kodus olla, kuid kui abikaasa läheb öösel tööle, siis lülitub mu kehas mingi kaitserefleks sisse. Ma ei tea, mis minuga toimuma hakkab, aga ma lähen seesmiselt ärevaks ja kuulatan igat krdima krõpsu, naginat, välist kobinat, automürinat jne. Ja otseloomulikult seostan ma teadlikult ja automaatselt seda kui välisohutegurit – ehk et kindlasti täna öösel tahab keegi majja sissetungida ja mu peret tappa :(. Ma tunnistan, et olen juba sellises staadiumis, et ma ei julge magama minna, ilma et ma poleks kaasa võtnud mingit kaitsevahendit oletatava ründaja suhtes ja selle öökapi sahtlisse pannud 🙁 Samuti ei suuda ma uinuda enne kui uni mu murrab.
Pidevalt mõtlen ma kuidas oma lapsi kaitsta, kui keegi sisse peaks murdma, kuhu jooksma, kas jätkub jõudu ennast ja lapsi kaitsta, kas jõuan politseisse helistada, kas olen kiirem kui oletatav kurjategija…
Vahel ärkan ka öösel üles, mingi krõpsu peale ja siis ei saa tükkaega uinuda oma mõtete pärast.
Mul on tohutu hirm oma mõtetega kimpus olemisest ja minu jaoks on see tohutu suur probleem.

Ma kasvasin ka muidugi peres kus pidevalt hirmutati, et iga nurga taga võib olla ohtu kujutav inimene ja ka peres kardeti väga palju.

Lisaks on mul veel üks suur hirm – inimhinged. Igakord kui suguvõsas keegi lähedasem sureb, siis kardan, et tema vaim tuleb minu koju mind kiusama, jälgima ja v-b öösel haiget tegema 🙁

Ma kirjutan siia selleks, et uurida võimalusi, kas sellest on võimalik kuidagi vabaneda, kuhugi pöörduda professionaalse abisaamiseks?
Olen lugenud Luule Viilma raamatuid, et vabastada hirme ja stresse, aga ju ma pole väga tugevalt sellega tegelenud ja need tulevad ikka ja jälle tagasi 🙁

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.02 21:10; 06.02 22:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitan psühhiaatrit. Igasugune luuleviilma ja muu tuutulutu pane hoovis kena suure lõkkega põlema.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Noh nüüd võivad paljud selle teema üle naerda muidugi, aga leidsin ise rahu ja leian ka siiani stressilikes olukordades, kui püüan mõelda vaimudest, kui minu sõpradest, mitte vaenlastest.
Nad ei taha sulle halba ja nii peadki sellesse uskuma.
Hästi halb oli vaadata ühte saadet hiljuti, kus räägiti vaimudest kui halbadest hingedest. Et nad tulevad tagasi sind kummitama jne…
Otsustasin, et ei karda neid rohkem, vaid nad tulid mind hoopis hoidma, aitama.
Paljud kindlasti itsitavad mu jutu peale, aga ise olen väiksest saati kartnud neid ja see oli ainus, mis mingilgi määral aitas.
Kui nad on su kõrval, siis vaid abiks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Psyhhiaatrit soovitan mina ka. Tõsiselt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lisaks psühhiaatrile soovitaksin sulle koera (või miks mitte kassi, kui tunned, et oled rohkem kassiinimene) 🙂 Sellist, kes elab pigem toas, kui õues.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lisaks psühhiaatrile soovitaksin sulle koera (või miks mitte kassi, kui tunned, et oled rohkem kassiinimene) 🙂 Sellist, kes elab pigem toas, kui õues.[/tsitaat]

Kuidas saaks kass või koer aidata sellises situatsioonis?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mind aitas hästi hirmudega hüpnoteraapia.
Enne kartsin paaniliselt vaime, kolle, pimedust, võõraid inimesi. Iga krabin ajas paanikasse ja tundsin juba füüsiliselt kuidas keegi teises toas liigub..huuh. Terves elamises pidid kõik tuled öö läbi põlema ja telekas töötama. Linnas kõndides tundsin kuidas kõik mind jälgivad..no ehe paranoik. Käisin suvel teraapias ja sain aru kust/millest hirmud tulevad ning lahendasin selle enda jaoks ära. Nüüd julgen ka üksi öösiti kodus olla:)

Googelda erinevaid terapeute, mina käisin siin:
http://www.heliteraapia.ee/Hupnoteraapia

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.02 21:57; 06.02 22:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Shara kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kuidas saaks kass või koer aidata sellises situatsioonis?[/tsitaat]

Mind tõesti väga aitab kui kass on majas. Kõik krõbinad ja naksud saab tema kaela ajada + kuidagi julgem tunne on:)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.02 21:57; 06.02 22:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lisaks psühhiaatrile soovitaksin sulle koera (või miks mitte kassi, kui tunned, et oled rohkem kassiinimene) 🙂 Sellist, kes elab pigem toas, kui õues.[/tsitaat]

Kui kardetakse sissemurdmist, pakub sees elav koer just tunduvalt rohkem turvatunnet. Kui koer on väljas, on teda väga lihtne kahjutuks teha, nii et pererahvas ja naabrid ei märkagi. Kui koer on toas, märkab (st kuuleb juba enne, kui keegi käe lingile paneb) tema tõenäoliselt potentsiaalset sissetungijat tunduvalt varem kui sissetungija koerast mingit aimu saab – ja kui koer haukuma hakkab, mõtleb iga vähegi mõtlemisvõimeline inimene ümber ja valib teise maja, kus keegi ei lõuga ja saab rahulikult ning märkamatult tegutseda. Eeldusel muidugi, et võetakse koer, kes ka öösel valvab, mitte näiteks bokser, kes päeval võib haukuda küll, aga öösel magab ja peeretab.

Vargaid pidi kõige paremini kusjuures peletama hoopis põlev tuli, lahtine uks ja mängiv raadio – siis eeldatakse, et inimesed on kodus ja valitakse muu koht.

No ja Tiibeti mastif pidi vaime ka peletama, nii et koeravõtt lahendaks tõesti nii mõnegi mure. 😀 Kuigi tiibetlane tahab ilmselt jah vähemalt päeval pigem väljas elada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kahe otsaga asi. Paljud räägivad, kuidas nende kass mingil hetkel jääb suvalist kohta toas suurte hirmunud silmadega põrnitsema, ajab saba kuuseks ja kujutan ilmselt endale ette, et seal seisab keegi kohutav tegelane. Selline kass vist pigem ajaks teemaalgataja veel rohkem endast välja kui enne?

Päris ausalt: kas majja kolimise eel ei tundnud sa selliseid hirme? Äkki oli natuke vale otsus selles mõttes, et kortermajas on justkui naabrid igal pool ja kui uks lukus, siis keegi sind kollitama ei pääse.[/tsitaat]

Oli ikka hirm, kui korteris elasime, aga siis polnud see ohustusetunne nii jube. Ka aegajalt õhtul kontrollisin 2-toalises korteris uksetaguseid, kuid ukse ees oli ka vahekoridori uks, mida jagasime naabritega kahepeale. Oli mõneti turvalisem, aga üsna sama tunne, mis majas olles.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.02 21:10; 06.02 22:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ikka elamist segab, siis pöördu psühhiaatri poole. Vahel aitab juba sellestki, kui arst ütleb, et kõik on korras.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma tean, mida sa tunned…
Mul on sarnaseid hirme olnud. Oli aeg, mil ärkasin igal ööl 4-5 paiku ja kõndisin mööda korterit, et kontrollida, ega keegi pole sisse murdnud, ega keegi ei varitse nurga taga. Mobiiltelefon käes. Mehe kodusolek ei lugenud eriti, tema niikuinii magas.

Need hirmud aktiveerusid stressiperioodidel ja kadusid, kui elu muutus tshillimaks.

Võibolla aitaks sind turvakaamerate paigaldamine, kusjuures monitor oleks sul magamistoas? Või nn paanikanupp (kas sellist koju saab panna?) Koer kindlasti.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui laetud püstol padja all, on uni palju magusam. Tee relvaeksam ära ja osta omale püstol või revolver. Räägin omadest kogemustest. Peale seda, kui ma omale relva soetasin, magan oma maakodus palju rahulikumalt, sest tean, et mul on võimalus mistahes sissetungiv pätt neutraliseerida. NB! See soovitus ei sobi neile, kes arvavad, et kaak on niikuiniiiii kiirem, võtab sinu relva ära ja laseb sellega sind ennast maha jne. Kui ise endasse ka ei usu, vot siis minegi nurka ja värise.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Palun ka abi, ma ei karda kedagi teist siin maamunapeal nii nagu eksmeest. Päriselt ja ilma naljata, ma võin pimedas üksi läbi metsa kõndida, kasvõi läbi surnuaia (noorena sai nii lausa närve proovitud), sinu juurde teemaalgataja võin ka julgestuseks tulla ja nähtamatutele sissetungijatele molli anda, aga eksiga kokkupuutudes mõjutab alati nii tugevalt ja negatiivselt ja lagunen nagu koost.
Olen proovinud imeasju, energianiitide läbilõikamist jne. aga…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Valvejoodik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui laetud püstol padja all, on uni palju magusam. Tee relvaeksam ära ja osta omale püstol või revolver. Räägin omadest kogemustest. Peale seda, kui ma omale relva soetasin, magan oma maakodus palju rahulikumalt, sest tean, et mul on võimalus mistahes sissetungiv pätt neutraliseerida. NB! See soovitus ei sobi neile, kes arvavad, et kaak on niikuiniiiii kiirem, võtab sinu relva ära ja laseb sellega sind ennast maha jne. Kui ise endasse ka ei usu, vot siis minegi nurka ja värise.[/tsitaat]
Sa ikka teemaalgataja jutu läbi lugesid? Äkki soovitad ka deliiriumis tegelastele tukki kui nad kuradeid näevad? Mõtle natuke.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võtame siis järgmise looga veidi pinget maha.
Olin väikse pojaga kahekesi kodus, mees maal. Elama eramaja teisel korrusel. Öö. Ärkan südame kloppimise peale. Mis toimub? Miks ma ärkasin? Mitte muhvigi ei saa aru. Kõikjal pime, laps magab. Uksekellahelin kordub. Ja kordub taas. Kurat, kus ma hakkasin kartma. Meie sissekäik on aia kaudu, tänavalt ka keegi ei näeks, kui uks maha murtakse. Kes seal ometi keset ööd ukse taga on? Püüdsin köögiaknast piiluda, kes seal on. Meil on välisuks aknast näha, kui aken lahti teha ja pea välja pista. No nägingi siis üht tumedat kogu ukse taga, kapuuts silmini pähe tõmmatud, seljaga minu poole. Võtsin julguse kokku ja hüüdsin: ,,Mida sa tahad?\” Tüüp ei reageerinud absoluutselt. Rohkem kella õnneks ei lasknud, aga ära ka ei läinud, ümber ka ei pöördunud minu poole. Helistasin mehele. Õnneks võttis mees vastu. Issand, kui hea oli tema häält kuulda. Miks teda ometi kodus pole?! No ja armas-kallis mees soovitas, et mingu ma uksele, vaadaku, kes seal on, ja küsigu, mida tüüp tahab. Tule taevas appi! Lähen öösärgi väel alla, teen talle ise ukse lahti … selle viimase, mis mind sellest jubedast kogust veel eraldab…
Siis hakkas äkki midagi koitma. Mõtlemine käivitus. Läksin alla, tegin ukse lahti ja aitasin oma tugevates promillides (sellest siis mittereageerimine minu hüüdmistele) venna tema enda koju, mis asub alumisel korrusel. Ta ei suutnud oma võtmeid leida ja meie kaudu saab ta ka sisse. Panin ta voodisse, aitasin kingadki jalast. Sõimamise teise inimese poolsurnuks ehmatamise eest jätsin hommikuks. PS Laps selle jama peale üles ei ärganudki.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

no ilmselgelt on tegu paranoiaga, sundmõtetega. algav skisofreenia? palun pöörde kindlasti psühhiaatri poole.
Tean juhust, kus perekond koos väikse lapsega kolisid maale elama. mees käis linnas tööl ja jättis oma naise väikse beebiga nädalaks maale, üksi. ei võtnudki kaua, kuni paranoiad hirm (samad, mis teemaalgatajl) võimust said ja asi nii hulluks läks, et naine totaalselt ära keeras. enam ei vastanud telefonile, sest kartis, et seda kuulatakse pealt, ei käinud väljas, unustas toita oma last jne… tema lähedane sugulane tungis lõpuls majja ja võttis nad jõuga kaasa. Naine hospitaliseeriti psühhiaatriahaiglasse mitmeks nädalaks. skisofreenia diagnoosiga. Nüüd siis rohtude peal, et halbu mõtteid eemal hoida.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

olen muidu suht julge inimene, surnuaiaski öösel kihlveo pärast ära käinud. olin suvel maal, kus olen olnud üksi (öösel) alates 10.a. laps ka veel kaasas. Ja ühel ööl oli selline hirm, et mine lolliks, magasinigi põleva tule ja mängiva telekaga. Ei enne ega peale seda ei ole olnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

vaat, mida muredevaba elu pohjustab… lolliks minemist

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

peab ikka viitsimist olema, et vaja nii palju asju karta. ma mõtlen, et siis ei jäägi aega üle, et elada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on suht suur maja ja kuna magan üleval korrusel, ei kuuleks ma kindlasti, mis all toimub.
Ööseks panen maja valvesse, valve all on välisuks, kõik esimese korruse aknad, keldrikorrus ja garaaz. Hea turvaline on magada.
Olemas ka paanikanupp, mis vajutades annab keskusesse kohese häire.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina kardan ka niiviisi, aga mitte nii väga nagu teemaalgataja. Korteris elades kartsin vähem või ei kartnudki, ei mäleta. Majas kardan ka siis, kui mees on ära. Kui mees vahel lastega oma ema juurde läheb, siis kardan kohe väga. Igasugu naginad hakkavad kostma.
Vaimude suhtes olen saanud kartuse ära sellega, mida siin on juba soovitatud: et vaimud on head. Meil on uus maja, siin pole kedagi surnud. Vanematekodus mõtlen, et seal on surnud mu vanaema, üks lõpmata hea hing. Tema ei teinud elavanagi kellelegi kurja. Küllap ta kaitseks mind ka teiste, halvemate vaimude eest:)
Teemaalgataja, võta endale koer, kui koerad sulle just vastumeelsed pole. Näiteks doberman. Selline siledakarvaline, kes elaks toas. Ja kes oleks valvekoer. Bokser on ka valvekoer. See et ta öösel magab, ei tähenda, et ta ei valvaks. Küll ta krõpsti üleval oleks, kui mingi jama oleks.
Paigaldage ustele korralikud lukud. Pane sissepoole veel riiv või haak ka: selline primitiivne vahend on ühtlasi kõige kindlam.
Ühesõnaga, elavate vastu kindlusta end ära: koer, lukud-riivid.
Vaimudega saa sõbraks!
Psühholoogile võid muidugi ka minna.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil käis kodus üks vanem mees,oli 2 traati käes ja puhastas negatiivsest energiast meie kodu.
Enne seda ei saanud korralikult magada,tundsin,et keegi käib kodus ja seisis minu voodi juures.
Nüüd on elu ka rahulikum,et ei oska öelda ,kas aitas see kodu puhastamine..
Elame korteris..

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina üldiselt ei karda kodus, aga haigena päeval teisel korrusel magades hakkas küll mitu korda hirm, et alla võib keegi sisse murda ja mina palaviku-uimas ei näe ega kuule. Ei julenud silma kinni lasta ja kuulsin kogu tänava autode liikumisi, väravate kõlksatusi jms. Mind aitas koera võtmine. Üsna suur tõug ja toas elab. Sain oma valveülesande talle usaldada ja ise olen nüüd rahulik üksi kodus viibides.
Maakodus lastega suvel olles, nii et meest kaasas ei olnud, oli minu jaoks tõsine peavalu. Eriti peale sissemurdmist. Ma konkreetselt ei maganudki ööde kaupa. Päeval julgesin vahel tukastada, aga ka nö üks silm kinni. Koer andis mulle ka maal ööuned tagasi.
Lisaks sellele julgen nüüd õhtuti jalutamas käia. Ei karda kedagi ega midagi. Enne tuhisesin igast kõvemini sahisevast puust-põõsast ummisjalu mööda süda rinnust välja kargamas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Iga õhtul pudel viina ning varsti pole probleeme, sest mees on sinust joodikust lahutanud, kdou poel ,sest mees viskas välja, ja kuna kodu pole siis pead elama kuuse alla ja seega pole ka midagi vaja karta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas teemaalgataja on täiesti üksi elanud ? Eks siis kas on olnud aeg, kui vanematekodust on ärakolitud ja suhet pole veel tekkinud ja elatakse omaette ( mitte sõbrannadega) pinnal.
Kui on elatud, siis võiks asja väga tõsiseks lugeda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil käis kodus üks vanem mees,oli 2 traati käes ja puhastas negatiivsest energiast meie kodu.
Enne seda ei saanud korralikult magada,tundsin,et keegi käib kodus ja seisis minu voodi juures.
Nüüd on elu ka rahulikum,et ei oska öelda ,kas aitas see kodu puhastamine..
Elame korteris..[/tsitaat]

Ic, vaime kardad, aga samas lased koju mingi vana, kahe traadiga mehe:-)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen muidu ikka täiesti normaalne inimene olnud, julge, lõbus ja hakkaja. Aga paar aastat kestnud mure lapse tervise pärast, mis tuli ootamatult, muutis mu paranoikuks, ma ei suutnud enam magada, ärevad mõtted ajasid taga nii päeval kui öösel, hakkasin kõikvõimalikke asju kartma. Käisin psühhoterapeudi juures, see aitas natuke, teatud aspektides. Kuid tegelik abi tuli ikkagi antidepressantidest, kahetsen, et ootasin nii kaua, enne kui võtma hakkasin. Endine mina on tagasi, ilma igasuguste võimalike kõrvalmõjudeta. Ravim on uus, kogus minimaalne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

paanikanupp ei ole sellises olukorras kindlasti mingi lahendus – miks need vaesed häirekeskuse inimesed kannatama peavad 🙂
soovitan ka abi otsida ikka psühhiaatrite juurest. tegemist ikkagi mingi kõrvalekaldega, a la väljakujnvev ärevushäire, ja kindlasti pole see normaalne. traadinäppijaid ja vaimude väljaajajaid ära kasuta – keerad asja veel hullemaks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täpset nagu mina oleks kirjutanud selle loo. Elan kyll teises kohas aga ka väikelinnas ja eramajas. Mees on palju öösiti tööl. Mind aitas koera võtmine ja samuti alla korrusele ostsime kaks närilist puuriga. Koer tammub palju ühest kohast teise ja närilised krabistavad ja ragistavad oma puuris.
Samuti panime koju igale aknale ja uksele koduvalve süsteemid, mis siis avamisel hakkavad kisama. Ööseks panen maja valve alla. Mul on veel kelder. Oh õudust sellega. Mees pani keldrile luku, et kui teda pole on kelder alati lukku keeratud. Samuti hoian ka päeval kõik välisuksed ja väravad lukus. Siiani ma pole oma häirega kellegi poole pöördunud, kuigi mehe arvates ma võiks seda teha. Ma lihtsalt ei saa minna kellegile oma lapsepõlvest rääkima, liiga valus teema. Surun seda endas koguaeg alla ja sellest ka see ärevus.
Samuti ei saa ma panna tulesid kustu, kui on öö. Nüüd mul on öölambike magamistoas ja trepihallis põleb koguaeg tuli. Last olen ma suutnud päästa oma hirmudest. Tema pärast olen teinud väga suure sammu edasi. Suudan teda panna magama pimedas toas ja säilitada rahu.
Ja võin kindlalt öelda, et paremaks läks elu peale koera võtmist. Nyyd mul koguaeg seltsiline.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Pereelu ja suhted Palun nõuandeid – tunnen ennast ohustatult kodus :S

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.