Esileht Ajaviite- ja muud jutud Palun olge hoolivamad ja vastutustundlikumad!

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Palun olge hoolivamad ja vastutustundlikumad!

Postitas:
Kägu

Täna oli Vikerraadios saade hüljatud loomadest. Väga palju juhtumeid on seotud sellega, et vanemad annavad järele laste lunimisele, usuvad lubadusi ning võtavad lapsele looma. Kahe nädala pärast lõpeb aga lapse viitsimine looma eest hoolitseda ja siis selgub, et vanem seda samuti teha ei taha ja ongi kõik. Või ei meeldi inimestele, et loom suureks kasvab. Seda on kohutav kuulata ja veel kohutavam on see, et teemast on väga palju räägitud aastakümneid, aga olukord suuresti ei muutu.
Kiidan väga vastutustundlikke loomapidajaid, aga ütlen neile, kes seda ei ole ja loomadega on inetult käitunud – te olete jälgid inimesed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tõsi. Üks arusaamatumaid põhjuseid on ka – pidime looma ära andma, kuna meil sündis laps!?
Loom oli seal ju enne kui laps. Tõeline üllatus onju.
Stiilis “ära anda vanaema” või ükskõik milline tülikas pereliige.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aastate jooksul läheb aina paremaks, õnneks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nõustun sinuga täielikult.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eriti nõme on see, et võetakse loom, kellest lapsele mingit seltsi pole (küülik, merisiga, hamster vms.), lihtsalt nunnu ja karvane. Laps tahab loomaga mängida ja suhelda, jänes suudab vaid juhtmeid närida ja pabulaid teha, kaisulooma ja mängukaaslast temast pole. Ja oh seda pettumust siis- loom ei suhtle, ei tule kutsumise peale, ei roni sülle, talle pole võimalik midagi õpetada. Nende loomade eluiga pole küll pikk, aga hoolitsust vajavad nad samamoodi, nagu koerad ja kassid.
Milleks võtta koju loom, kes sobib vaid sisustuselemendiks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, inimesed ei hooli loomadest. Eriti kurb tundub olevat nagu sa kirjeldasid – lapsevanemad ei hooli loomadest – looma antakse ära kui miski ei sobi, loom võetakse perre kus laps ei oska loomadega käituda. Suvilasse võetakse üheks suveks loom et suvevaheaeg oleks lõbus. Ainus mis loeb on laps. See et looma elu muudetakse põrguks ei tähenda midagi.
Ja siis on nende meelest südametud inimesed need, kes ei hooli sellest et käitumishäirega laps peab saama võõrast looma sabast sikutada sel ajal kui vanemad kohvikus on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eriti nõme on see, et võetakse loom, kellest lapsele mingit seltsi pole (küülik, merisiga, hamster vms.), lihtsalt nunnu ja karvane. Laps tahab loomaga mängida ja suhelda, jänes suudab vaid juhtmeid närida ja pabulaid teha, kaisulooma ja mängukaaslast temast pole. Ja oh seda pettumust siis- loom ei suhtle, ei tule kutsumise peale, ei roni sülle, talle pole võimalik midagi õpetada. Nende loomade eluiga pole küll pikk, aga hoolitsust vajavad nad samamoodi, nagu koerad ja kassid.

Milleks võtta koju loom, kes sobib vaid sisustuselemendiks?

Sinu fantaasia piirdub vaid koera ja kassiga, ma saan aru. Muudel loomadel puudub mõte. Puhtalt dekoratiivsed on akvaariumikalad ja isegi neis on elu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õnneks on neid juhtumeid aasta-aastalt siiski vähemaks jäänud. Kodutute ringi hulkuvate tänavakoerte probleemi pole enam peaaegu kuskil. Kassikolooniaid on samuti järjest vähemaks jäänud ja “merekool” ei ole enamuse jaoks siiski enam ainuvõimalus soovimatute järglaste probleemi lahendamiseks. Me oleme astunud väga suured sammud paremuse poole ja pilt ei ole enam sugugi nii hull kui veel 20 aastat tagasi.

Vastutustundetuid loomaomanikke on siiski. Mina pean vastutustundetuks ka neid loomaomanikke, kes lasevad oma kassid hommikul uksest välja ja loodavad, et nendega mitte midagi ei juhtu. No ja kui juhtubki, saab ju alati uue võtta. Ja väidavad sealjuures, et toakassid on piinatud olendid, kes on määratud üksikvangistusse. No ei ole nii. Toakassi ja vabakäigukassi keskmise eluea vahe on 10 aastat. Ja toakass on väga õnnelik loom, kes saab tunduvalt rohkem inimese tähelepanu ning on märkimisväärselt sotsiaalsemas suhtes oma omanikuga.

Samuti ei ole ok unustada koer aianurka ketti kus tema ainuke suhtlus omanikega toimub söötmisaegadel.

Muide, loomadest loobumise üks suur põhjuseid on ka elukohavahetus. Proovige leida üürikorterit, kuhu on lemmikloomad lubatud – üsna võimatu missioon. Seega, kutsun üles üürileandjaid soodustama vastutustundelist loomapidamist ning lubama oma korterisse lemmikuid. Küsige siis loomaomanikult topelt garantiitasu, mis vajadusel kataks ära looma tekitatud kahjustused.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tean inimest, kes andis kassi tuttavale hoiule, sest sai lapse ja järsku oli elamises liiga palju karvu. Laps kasvas suuremaks ja nad tahtsid teda tagasi, aga kass ei leppinud nendega enam, jäigi tuttava juurde.

Ei saa aru sellistest.

Please wait...
Postitas:
Tinti

Mul enamus loomi olnud nö kellegi ülejääk või koloonia kiisud. Minu meelest läheb aastatega paremaks. Ja lapsele pole kunagi mõtet looma vätta. Loom on ikkagi täiskasvanu vastutus.
Teine mõte mida mina tegelikult kiidan on see, et inimesed, kes loobuvad loomast, otsivad talle uue kodu. FB gruppides saavad nad negatiivsete kommentaaride osaliseks, aga minu meelest uue kodu otsimine on järgmine vastutustundlik variant. Hullem kui pannakse terve loom magama või jäetakse metsa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täna oli Vikerraadios saade hüljatud loomadest. Väga palju juhtumeid on seotud sellega, et vanemad annavad järele laste lunimisele, usuvad lubadusi ning võtavad lapsele looma. Kahe nädala pärast lõpeb aga lapse viitsimine looma eest hoolitseda ja siis selgub, et vanem seda samuti teha ei taha ja ongi kõik. Või ei meeldi inimestele, et loom suureks kasvab.

Nõustun, et liiga kergekäeliselt võetakse koduloomi, kuid ei mõelda ette, et looma võtmine tähendab igapäevast hoolitsust ja kohustust pikkadeks aastataks. Looma peab 2-3 korda päevas toitma, tõuloomadele spetsiaalset toitu ostma, liivakasti puhastama, koeraga jalutama, kui kodust minnakse mõneks päevaks ära, siis peab keegi looma toitmas käima, kui loom jääb haigeks, peab temaga arsti juures käima, kui loomakliinik ei asu kodu lähedal, peab autoga transportima jne. Vastutus võetakse vähemalt 10-15 aastaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Me ei ela paraku ideaalsete inimestega ideaalmaailmaa.
Maailm on kahjuks rumalaid, halbu jne inimesi täis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Stiilis “ära anda vanaema” või ükskõik milline tülikas pereliige.

No neid tülikaid vanavanemaid on ju kõik hooldekodud täis, miks ei või siis loomadega nii teha? Kui ei saa kodus hoida, pidada, siis mina vahet ei näe. Lihtsalt ei saa ja kõik.
Ise ma loomi ja vanaema hüljanud siiski pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõsi. Üks arusaamatumaid põhjuseid on ka – pidime looma ära andma, kuna meil sündis laps!?

Loom oli seal ju enne kui laps. Tõeline üllatus onju.

Stiilis “ära anda vanaema” või ükskõik milline tülikas pereliige.

Jah. Õige, oleks pidanud rasestusvastaseid vahendeid kasutama vōi abordi tegema, sest ega kaks hoolealust ikka vōrdselt armastust ei saa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Stiilis “ära anda vanaema” või ükskõik milline tülikas pereliige.

No neid tülikaid vanavanemaid on ju kõik hooldekodud täis, miks ei või siis loomadega nii teha? Kui ei saa kodus hoida, pidada, siis mina vahet ei näe. Lihtsalt ei saa ja kõik.

Ise ma loomi ja vanaema hüljanud siiski pole.

Mis mõttes? Enam ei saa? Kui loom võeti, siis ju sai looma pidada.
Analoogia on kohatu kuna vanaema keegi pidada “ei võta”. Kui vanavanema tervis halveneb ja ta oma kodus hakkama ei saa on hooldekodu muidugi ainus variant, kui inimene vajab pidevat hoolt. Muud pereliikmed käivad aga tööl.
Lemmikloom vajab seltsi, aga saab selle aja ise hakkama kui pererahvas tööl.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No maailm jääbki jagunema kaheks – ühed arvavad, et koduloom on täpselt sama palju pereliige, kui laps või vanaema, teised ei arva nii. Lemmiklooma hülgamine on kahtlemata sigadus, kuid mina elukogenud inimesena küll ei rutta hukka mõistma neid, kes on teinud looma võtmisel vea ning selle parandavad, otsides loomale uue, toreda kodu ning olukorrast midagi õppides. Püüdke teiegi vähem vihata kõike, mida ise kogenud pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis mõttes? Enam ei saa? Kui loom võeti, siis ju sai looma pidada.
Analoogia on kohatu kuna vanaema keegi pidada “ei võta”. Kui vanavanema tervis halveneb ja ta oma kodus hakkama ei saa on hooldekodu muidugi ainus variant, kui inimene vajab pidevat hoolt. Muud pereliikmed käivad aga tööl.
Lemmikloom vajab seltsi, aga saab selle aja ise hakkama kui pererahvas tööl.

Aga kui looma võtnud inimene hukkub, kas siis teised pereliikmed tohivad looma ära anda? Näide: ema sureb õnnetuses, 18- aastane laps peab end ise ülal pidama hakkama ja saab tööd kruiisilaeval. Aga ema oli paar aastat tagasi omale koera võtnud. Teisi pereliikmeid pole.
Mis oleks lahendus sinu arvates?
Mina arvan, et see, miks keegi oma looma ära annab, pole kellegi asi. Hülgamist ja metsaviimist ma samuti ei tolereeri.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis mõttes? Enam ei saa? Kui loom võeti, siis ju sai looma pidada.

Analoogia on kohatu kuna vanaema keegi pidada “ei võta”. Kui vanavanema tervis halveneb ja ta oma kodus hakkama ei saa on hooldekodu muidugi ainus variant, kui inimene vajab pidevat hoolt. Muud pereliikmed käivad aga tööl.

Lemmikloom vajab seltsi, aga saab selle aja ise hakkama kui pererahvas tööl.

Aga kui looma võtnud inimene hukkub, kas siis teised pereliikmed tohivad looma ära anda? Näide: ema sureb õnnetuses, 18- aastane laps peab end ise ülal pidama hakkama ja saab tööd kruiisilaeval. Aga ema oli paar aastat tagasi omale koera võtnud. Teisi pereliikmeid pole.

Mis oleks lahendus sinu arvates?

Mina arvan, et see, miks keegi oma looma ära annab, pole kellegi asi. Hülgamist ja metsaviimist ma samuti ei tolereeri.

Me kõik ju saame aru, et sellised ekstreemsed näited on üliharuldased, kui me räägime omaniku surmast, siis muidugi. Kui omanik sureb ja loom oli ainult ühe pereliikme rõõm ja vastutus, siis jah – võib mõista teisi allesjäänud pereliikmeid, kes olid võib-olla looma võtmise vastu.

Enamasti antakse ju hulga kergekäelisemalt loomi ära. Selge see, et selline inimene ei ole oma lemmiklooma kunagi armastanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Enamasti antakse ju hulga kergekäelisemalt loomi ära. Selge see, et selline inimene ei ole oma lemmiklooma kunagi armastanud.

Vaata, aga sina kõrvaltvaatajana ei tea kunagi, millisel põhjusel just see pere koerast loobus. Sa lähtud tõenäosusest – ah, kõige tõenäolisemalt andsid kergekäeliselt ära ning paned hinnangu paika. Ma konkreetselt mõtlen näiteks enda peale – mul on koer ja mina olen temaga põhiline jalutaja olnud, nii oli see kohe ka kokku lepitud. Nüüd jäi mul põlv haigeks ning ettearvamatu aja ei saa ma temaga jalutada, pool aastat kindlasti, aga kas üldse päris terveks saab, ei tea. Õnneks on mul pereliikmed, saame kuidagi hädaga hakkama, kuigi neil on raske. Kui ma aga elaksin üksi, mis ma sinu arust tegema peaksin? Koerale toreda kodu või ajutise kodu leidmine on kindlasti parem variant kui koera hoidmine tegelemata või siis hoopis kodus, kus keegi teda ei salli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täna oli Vikerraadios saade hüljatud loomadest. Väga palju juhtumeid on seotud sellega, et vanemad annavad järele laste lunimisele, usuvad lubadusi ning võtavad lapsele looma. Kahe nädala pärast lõpeb aga lapse viitsimine looma eest hoolitseda ja siis selgub, et vanem seda samuti teha ei taha ja ongi kõik. Või ei meeldi inimestele, et loom suureks kasvab. Seda on kohutav kuulata ja veel kohutavam on see, et teemast on väga palju räägitud aastakümneid, aga olukord suuresti ei muutu.

Kiidan väga vastutustundlikke loomapidajaid, aga ütlen neile, kes seda ei ole ja loomadega on inetult käitunud – te olete jälgid inimesed.

Loomapidamine peaks käima lubade alusel. Nagu autojuhtimine. Et luba saada, tuleb käia kursusel ja saada see luba. Ka lapse võib kursusele saata, kui looma tahab ja seal ta kuuleb enne looma võtmist, mida ta temaga tegema peab. Ehk saab varjupaigast mõne looma võtta ajutiselt enda juurde, et näha, kas üldse sobib loomapidamine. Ja kui laps ise veendub, mis sellega kaasas käib ja mida tema tegema peab. Ehk see ühel hetkel liigub sinnapoole, et vajalik on loomapidamise luba. Kui inimesed ise ei oska seda reguleerida, ju peab seda hakkama tegema riik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täna oli Vikerraadios saade hüljatud loomadest. Väga palju juhtumeid on seotud sellega, et vanemad annavad järele laste lunimisele, usuvad lubadusi ning võtavad lapsele looma. Kahe nädala pärast lõpeb aga lapse viitsimine looma eest hoolitseda ja siis selgub, et vanem seda samuti teha ei taha ja ongi kõik. Või ei meeldi inimestele, et loom suureks kasvab. Seda on kohutav kuulata ja veel kohutavam on see, et teemast on väga palju räägitud aastakümneid, aga olukord suuresti ei muutu.

Kiidan väga vastutustundlikke loomapidajaid, aga ütlen neile, kes seda ei ole ja loomadega on inetult käitunud – te olete jälgid inimesed.

Loomapidamine peaks käima lubade alusel. Nagu autojuhtimine. Et luba saada, tuleb käia kursusel ja saada see luba. Ka lapse võib kursusele saata, kui looma tahab ja seal ta kuuleb enne looma võtmist, mida ta temaga tegema peab. Ehk saab varjupaigast mõne looma võtta ajutiselt enda juurde, et näha, kas üldse sobib loomapidamine. Ja kui laps ise veendub, mis sellega kaasas käib ja mida tema tegema peab. Ehk see ühel hetkel liigub sinnapoole, et vajalik on loomapidamise luba. Kui inimesed ise ei oska seda reguleerida, ju peab seda hakkama tegema riik.

Huvitav, et sinu arust on vaja loomapidamiseks luba, aga pere loomiseks ja laste saamiseks mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul 86 aastane sugulane, kes elab viimased 5 aastat üksi.ca 10 aastat tagasi võtsid koera. Kahjuks on see koer praeguseks koguaeg ketis (muidu jookseks kohe ära) ja vanainimene temaga enam jalutada ei jõua. Lapsed elavad välismaal. Siiski arvan et koeral seal ikka parem kui varjupaigas. Ega keegi seda koera enam ei võtakski, kui peremees sureb jääb järele ainult magamapanek

Please wait...
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Palun olge hoolivamad ja vastutustundlikumad!