Mul on algklassilaps, kellele meeldib väga külalisi kutsuda. Minul aga hakkab vaikselt juba foobia tekkima selles osas, kuna sageli tekib külalistega probleeme.
Näiteks kui külaline on juba pool päeva meie pool olnud ja ma lähen viisakalt ütlema, et kuulge, X-il on nüüd aeg koju hakata minema (sest meil on näiteks ka mingid kodused asjad vaja ära teha), on mitu korda tulnud vastuseks: “Ma ei taha veel ära minna! Küll ma helistan oma emale/isale, kui ma tahan koju minna!”
Või teatatakse uksest sisse tulles: “Ma olen kella kaheksani teie pool!” Ja kui mina ütlen, et meile kahjuks nii kaua ei sobi, sobib maksimaalselt 19ni, öeldakse vastu: “Aga minu emme ütles, et ma võin kaheksani olla! Ja me leppisime kokku temaga!”
Lisaks igasuguste asjade nõudmine. “Mulle ei maitse see toit, kas ma saaksin midagi muud?”
Või ükskord oli lausa juhus, kus pidin õues ühe töö ära tegema ja pärast seda hakkama süüa valmistama, kui mu laps tuli mitu korda mulle ütlema: “X-il on kõht tühi! X-il on ikka kõht tühi! Ei, ta ei jõua oodata kuni sa selle töö valmis saad, ta tahab kohe süüa!” Muidugi ei jätnud ma oma tööd (värvimist) pooleli.
Mõtlen hirmuga, kuidas minu enda laps küll külas käitub? Kas tänapäeva lapsed ongi sellised?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.02 14:08; 12.02 14:18; 12.02 21:36;