Teema: Palun seletage seda koolikoha kinnitamise süsteemi (Tallinna 10.kl katsed)

Olen üsna kindel, et liiguvad kohad ka isegi G4-s veel uuel nädalal. Minu lapsel on esimene eleistus riigigümnaasium, aga on GAGi koha saanud ja kinnitas reedel ära ka. RG vestlusel eelmisel esmaspäeval anti aga üsna avalikult mõista, et ta on ka sinna oodatud. Kui teisipäeval tuleb kutse, siis võtab (vähemalt praeguse seisuga) vastu ja seega vabaneb üks GAG inseneeria koht.

Nee dkohad liiguvad kindlasti veel kuni juuni lõpuni, siis on lõplik dokumentide vastuvõtt. Ka siis võib ju juhtuda,e t keegi põrub veel nt lõpueksamitel ja siis nt riigigümnaasiumd sed aõpilast vastu ei võta, G3 ja G4 ka ilmslet mitte. Seega saab veel keegi ootelistist sisse!

Nii ääremärkusena – miks üldse eelistada G3 koole nagu TÜG või KSG riigigümnaasiumile?

#4177380:

Olen üsna kindel, et liiguvad kohad ka isegi G4-s veel uuel nädalal. Minu lapsel on esimene eleistus riigigümnaasium, aga on GAGi koha saanud ja kinnitas reedel ära ka. RG vestlusel eelmisel esmaspäeval anti aga üsna avalikult mõista, et ta on ka sinna oodatud. Kui teisipäeval tuleb kutse, siis võtab (vähemalt praeguse seisuga) vastu ja seega vabaneb üks GAG inseneeria koht.

Nee dkohad liiguvad kindlasti veel kuni juuni lõpuni, siis on lõplik dokumentide vastuvõtt. Ka siis võib ju juhtuda,e t keegi põrub veel nt lõpueksamitel ja siis nt riigigümnaasiumd sed aõpilast vastu ei võta, G3 ja G4 ka ilmslet mitte. Seega saab veel keegi ootelistist sisse!

Nii ääremärkusena – miks üldse eelistada G3 koole nagu TÜG või KSG riigigümnaasiumile?

Sa tõesti arvad, et G4 said vastu võetud õpilased, kes lõpueksamitel põruvad?:) Tule nüüd maa peale tagasi. See pole see kaader.

Kuulasin mingi hetk seda podcasti

https://vikerraadio.err.ee/1608945209/reporteritund-koolikatsumused

ja seal u 30 min räägitakse sellest, et eelmine ja üleelmine aasta said matemaatiks lõpueksamil alla 50% tulemuse 35-40% õpilastest.

See võib olla ka sellest tingitud, et lävendit ei olnud, kuid ikkagi see number väga suur… Ehk siis kindlasti G4 koolid muidugi näevad vaeva, et kogemata mitte nõrka õpilast vastu võtta, kuid mõnel noorel võib lihtsalt eksamipäeval närv alt vedada. Ja see tegelikult eriti nõme olukord, et hoolimata praegusest kadalipust ei saa olla ikka 100% kindel kohas enne kui eksamite tulemused ka käes.

#4177509:

Kuulasin mingi hetk seda podcasti

https://vikerraadio.err.ee/1608945209/reporteritund-koolikatsumused

ja seal u 30 min räägitakse sellest, et eelmine ja üleelmine aasta said matemaatiks lõpueksamil alla 50% tulemuse 35-40% õpilastest.

See võib olla ka sellest tingitud, et lävendit ei olnud, kuid ikkagi see number väga suur… Ehk siis kindlasti G4 koolid muidugi näevad vaeva, et kogemata mitte nõrka õpilast vastu võtta, kuid mõnel noorel võib lihtsalt eksamipäeval närv alt vedada. Ja see tegelikult eriti nõme olukord, et hoolimata praegusest kadalipust ei saa olla ikka 100% kindel kohas enne kui eksamite tulemused ka käes.

Põhikooli matemaatikaeksam on tunduvalt lihtsam kui G4 katsed. Ei põru need G4 kooli vastu võetud õpilased seal. Pealegi on närve juba enne saadud katsetega treenida. Nii et ei maksa hellitada lootust, et mõni G4 koht tänu lõpueksamite ebaõnnestumisele vabaneb.

#4177531:

#4177509:

Kuulasin mingi hetk seda podcasti

https://vikerraadio.err.ee/1608945209/reporteritund-koolikatsumused

ja seal u 30 min räägitakse sellest, et eelmine ja üleelmine aasta said matemaatiks lõpueksamil alla 50% tulemuse 35-40% õpilastest.

See võib olla ka sellest tingitud, et lävendit ei olnud, kuid ikkagi see number väga suur… Ehk siis kindlasti G4 koolid muidugi näevad vaeva, et kogemata mitte nõrka õpilast vastu võtta, kuid mõnel noorel võib lihtsalt eksamipäeval närv alt vedada. Ja see tegelikult eriti nõme olukord, et hoolimata praegusest kadalipust ei saa olla ikka 100% kindel kohas enne kui eksamite tulemused ka käes.

Põhikooli matemaatikaeksam on tunduvalt lihtsam kui G4 katsed. Ei põru need G4 kooli vastu võetud õpilased seal. Pealegi on närve juba enne saadud katsetega treenida. Nii et ei maksa hellitada lootust, et mõni G4 koht tänu lõpueksamite ebaõnnestumisele vabaneb.

Pidasin oma postituses silmas, et nimekirjad liiguvad riigigümnaasiumides eelkõige, kus mass on suur, kes kutse saab ja kõik neist kindlasti 50% peale ei tee lõpueksameid. RG on ka oma vastuvõtukordades selgelt välja öelnud, et seda õpilast siis vastu ei võeta. G4 kohta mul info puudub.

Arvan, et esimeses voorus ei saa vähemalt MURGi küll ükski 50-55 punkti peale testid teinud õpilane sisse, neil peaks ikka valikut jaguma, pigem vast algab sissesaajate punktiskoor 70st. Juunis aga kindlasti ootejärjekord liigub. Täitsa huvitab, kui palju jätab nii suur gümnaasium kandidaate üldse ootejärjekorda.

PS! Testide raskusastme kohta ütles minu laps, kes tegi nii G4 kui RG katsed, et matemaatika ja eesti keel olid RG lihtsamad, inglise keel üsna sama tasemega, aga loodusainete test oli nt olnud tema jaoks keerukam, kui G4 füüsika. Selles osas tuli tal tulemus alla 20 punkti, kõigil teistel testidel ikka üle 20.

#4177536:

G4 nõuded riigieksamitele on mõnes koolis madalamad kui mõnes piirkonnakoolis ehk lõpueksamid ei määra suurt midagi. Ei ole kuulnud, et mõni hea tahte protokolli saanud õpilane langeb nimekirjast lõpueksamite tõttu. Arvestades, et G4 sissesaanutel on keskmine hinne ligi 5 siis on väga raske uskuda, et mõni neist eksami alla 50% teeb. Isegi piirkonnakoolide viielised saavad lõpueksamitel tavaliselt 90% ümber tulemused. Lõpueksamid on märksa lihtsamad kui testid ja eksamite tase on üsna madalale viidud.

Põhikooli lõpueksamid on kevaditi kõigis koolides ühesugusena ja ühel ajal toimuvad riiklikud eksamid 9. klassi õpilastele.
Nii on kirjas Harnos ja Harnos ka eksamid koostatakse.
Mis nipiga nende ühtsete eksamite nõuded madalamad  osades G4 koolides saavad olla ja miks peaks?

#4177628:

Mind huvitab palju vestluse punktid mõjutavad Perg puhul sissesaajaid? Kehva testi tulemusega kuid hea vestluse punktisummaga laps saab sisse? Kas Perg tase hakkab ka siis suht madal olema? Suhtlemine ju ei ole sama mis õppetöö.

Ega MURG ju sama süsteem, et testi punktid 30% ja vestlus samuti 30% – endal näiteks noorel testi tulemus üle 80% oli, kuid vestlemine ei ole nüüd leivanumber ja seal ainult 13/20-st sai… Muidugi kuna oli ka esimeste seas, siis ta ei teadnud küsimusi ette – kuna sarnased küsimused olid olnud, siis hilisematel vestlejatel jälle lihtsam veidi…

Samas talle väga vestlus meeldis ja tuli ära väga positiivse tundega, lihtsalt tal mõned neist teemadest vajavad veidi arendamist, mida hinnati..

Aga jah – see pole ainult RG vaid ka G4 koolides, et akadeemiliselt tugev test kahjuks pole piisav, vaid vestlus määrab väga palju. See meil ka veidi ehmatav kogemus olnud, sest lapsel G4 mate ja füüsika väga kõrged punktid olid ja ka muud üle keskmise, kuid hetkel ootenimekirjas ka seal, sest vestlus hästi ei läinud ei GAGis ega Reaalis :/ Nõrgemate punktidega klassivend sai kutse vestlusel kätte….

Ja ega uuringud ka näitavad, et olulised on lisaks akadeemilisele võimekusele ka kognitiivsed osksued ja suhtlemispädevused… Ehk siis koolidest mõistlik püüda kõike arvesse võtta… Lihtsalt tahaks, et kogu see süsteem oleks veidi läbipaistvam ja selgem.

Aga ma tõesti ei aimanud jõulude ajal, et see gümnaasiumisse saamine noortel tänapäeval selline raketiteadus on. Vaatan ja imestan….

#4177640:

#4177628:

Mind huvitab palju vestluse punktid mõjutavad Perg puhul sissesaajaid? Kehva testi tulemusega kuid hea vestluse punktisummaga laps saab sisse? Kas Perg tase hakkab ka siis suht madal olema? Suhtlemine ju ei ole sama mis õppetöö.

Ega MURG ju sama süsteem, et testi punktid 30% ja vestlus samuti 30% – endal näiteks noorel testi tulemus üle 80% oli, kuid vestlemine ei ole nüüd leivanumber ja seal ainult 13/20-st sai… Muidugi kuna oli ka esimeste seas, siis ta ei teadnud küsimusi ette – kuna sarnased küsimused olid olnud, siis hilisematel vestlejatel jälle lihtsam veidi…

Samas talle väga vestlus meeldis ja tuli ära väga positiivse tundega, lihtsalt tal mõned neist teemadest vajavad veidi arendamist, mida hinnati..

Aga jah – see pole ainult RG vaid ka G4 koolides, et akadeemiliselt tugev test kahjuks pole piisav, vaid vestlus määrab väga palju. See meil ka veidi ehmatav kogemus olnud, sest lapsel G4 mate ja füüsika väga kõrged punktid olid ja ka muud üle keskmise, kuid hetkel ootenimekirjas ka seal, sest vestlus hästi ei läinud ei GAGis ega Reaalis :/ Nõrgemate punktidega klassivend sai kutse vestlusel kätte….

Ja ega uuringud ka näitavad, et olulised on lisaks akadeemilisele võimekusele ka kognitiivsed osksued ja suhtlemispädevused… Ehk siis koolidest mõistlik püüda kõike arvesse võtta… Lihtsalt tahaks, et kogu see süsteem oleks veidi läbipaistvam ja selgem.

Aga ma tõesti ei aimanud jõulude ajal, et see gümnaasiumisse saamine noortel tänapäeval selline raketiteadus on. Vaatan ja imestan….

Lohutan Sind, et ilmselt saab Su laps ikkagi MURG kutse, kui tal motivastioonikiri sai kõrged punktid ja tunnistus korras. MURGis ju loevad need ka lisaks testile ja vestlusele. Nelja komponendi puhul nõrk vestlus ikkagi kogu seisu ära ei nulli, ära muretse!

Eks teisipäeval ole näha/kuulda, kuidas murglastel läheb.
Meie lapsele vestlusel väga meeldis ja vestlusele sattusid just tema lemmikainete õpetajad. Olla mõnusalt ühise keele leidnud.
Instat lugedes tundus, et mingid põhiteemad käidi kõikidega läbi.

#4177666:

kuid ma ise paratamatult mõtlen siin selle peale, et mida teevad need noored, kelle tulemus on seal keskmine või alla selle?

Tallinnas on ju veel terve hulk gümnaasiume peale G4 koolide ja riigigümnaasiumite.

#4177683:

#4177666:

Lohutan Sind, et ilmselt saab Su laps ikkagi MURG kutse, kui tal motivastioonikiri sai kõrged punktid ja tunnistus korras. MURGis ju loevad need ka lisaks testile ja vestlusele. Nelja komponendi puhul nõrk vestlus ikkagi kogu seisu ära ei nulli, ära muretse!

No tahaks loota küll, sest ma ei arvanud, et tubli õpilane, kellel reaalained viied, keskmine hinne 4,6, käib ka olümpiaadidel (kuigi riiklikku tõesti pole saanud) ja testidel väga korralikud tulemused järjest sai on 2 ja pool kuud peale esimese avalduse tegemist ilma ühegi kindla koolikutseta. Kui loed meediast mingi HTM proua selgitust, et tublid noored ei pea muretsema, siis tekib küsimus, et kes siis tänapäeval on tubli noor?

Loodetavasti saab ülehomme sellele jamale joone alla tõmmata… Õnneks noor ise ei ole väga mures, sest tema esimene eelistus on algusest peale MURG olnud ja kõik muu taustamüra pigem, kuid ma ise paratamatult mõtlen siin selle peale, et mida teevad need noored, kelle tulemus on seal keskmine või alla selle?

Kui see tubli noor on praegu ilma koolikohata, siis see tähendab lihtsalt seda, et ta ei ole kindlustanud oma tagalat mõne kooliga, kes võtab tublisid noori vastu puhtalt hinnete põhjal.

Millised koolid võtavad vastu puhtalt hinnete põhjal teise kooli õpilasi? Need koolid, mida ise tean nõuavad isegi oma kooli heade hinnetega õpilastelt katsete tegemist.

#4177724:

Millised koolid võtavad vastu puhtalt hinnete põhjal teise kooli õpilasi? Need koolid, mida ise tean nõuavad isegi oma kooli heade hinnetega õpilastelt katsete tegemist.

Nt. Mustamäe gümnaasium. Asukoht peaks ka sobima, ei ole riigigümnaasiumist kaugel.

#4177746:

#4177734:

#4177724:

Millised koolid võtavad vastu puhtalt hinnete põhjal teise kooli õpilasi? Need koolid, mida ise tean nõuavad isegi oma kooli heade hinnetega õpilastelt katsete tegemist.

Nt. Mustamäe gümnaasium. Asukoht peaks ka sobima, ei ole riigigümnaasiumist kaugel.

Mingu siis pigem IT-d kutseharidusse õppima.

Ma ei tea kuidas sel aastal, aga eelmisel aastal oli Polütehnikumi IT-aladele VÄGA tugev konkurss. Tarkvaraarendajaks vist võeti vaid ülimaid taibusid, IT-spetsialistiks sai vist vähe kergemini, aga kolmelistel polnud ka sinna asja. Sel aastal vbl tõesti pääseb kergemini, sest tänu riigigümnaasiumitele kohti kõvasti juures … eelmine aasta oli ikka totaalne hullumaja puhvet 🙁

#4177749:

#4177746:

#4177734:

#4177724:

Millised koolid võtavad vastu puhtalt hinnete põhjal teise kooli õpilasi? Need koolid, mida ise tean nõuavad isegi oma kooli heade hinnetega õpilastelt katsete tegemist.

Nt. Mustamäe gümnaasium. Asukoht peaks ka sobima, ei ole riigigümnaasiumist kaugel.

Mingu siis pigem IT-d kutseharidusse õppima.

Ma ei tea kuidas sel aastal, aga eelmisel aastal oli Polütehnikumi IT-aladele VÄGA tugev konkurss. Tarkvaraarendajaks vist võeti vaid ülimaid taibusid, IT-spetsialistiks sai vist vähe kergemini, aga kolmelistel polnud ka sinna asja. Sel aastal vbl tõesti pääseb kergemini, sest tänu riigigümnaasiumitele kohti kõvasti juures … eelmine aasta oli ikka totaalne hullumaja puhvet 🙁

Vaatasin nüüd huvi pärast seda Polütehnikumu tarkvaraarendaja õppekava seal ja ei imesta, et tung on kõva sinna… Seal väga hea põhja ju alla saab + ka keskhariduse kätte. Olen veidi skeptiline nende 3 aastaste kutsekeskharidusprogrammide osas, kuid 4-aastane asi annab hea vundamendi juba.

Pigem nüüd küsimus, et miks me siis rohkem selliseid õppekavu ei ava? Siis oleks tung kutsehariduse poole ka palju suurem…