Esileht Sünnitus Palun soovitage arsti, kes mõistaks teise keisri soovi pärast esimest keisrit

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )

Teema: Palun soovitage arsti, kes mõistaks teise keisri soovi pärast esimest keisrit

Postitas:
Kägu

Tere!

Esimene laps sündis keisrilõikega, erahaiglas. Põhjustel pikemalt ei peatuks, aga olid pigem psühholoogilist kui meditsiinilist laadi, pika veenmise peale sain, kui olin juba ärevushäiretest depressioonis. Kas kellelgi oleks soovitada ITKs või Pelgus (või ka mujal linnas, kuigi ise olen Tallinnast) arsti, kes oleks pigem pooldav minu soovi suhtes teine laps ka plaanilise keisrilõikega saada, arvestades, et erahaiglad enam sünnitusabi ei paku. Enne ei julge teist last planeerima hakatagi 🙁 Nõustamistest jms kasu pole, olen käinud. Või on suund pigem selline, et kui ka esimene oli keiser, siis sunnitakse teine siiski loomulikul teel sünnitama, kuigi suur soov oleks keiser? Kui teil on kogemusi, siis palun jagage oma soovitusi arstide suhtes, kes oleksid selles vallas mõistvad ja ei suruks loomulikku sünnitust peale, kui esimene on juba keiser olnud. Mingit ümberveenmist ja hukkamõistu ei ole mulle vaja, ümber ma niikuinii ei mõtle, pigem siis lihtsalt teist last meie perre kahjuks ei sünnigi. Tänan juba väga ette mõistlikke kägusid, kellel oleks soovitusi jagada. Enne rasestumise planeerimist muidugi käiksin igaks juhuks selle / nende arsti(de) juures uurimas, aga lihtsalt et teaks, kellest alustada… Et kus oldaks mõistvad. Ette tänades…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest keisrit ei tehta lihtsalt omal soovil. Selleks peab olema konkreetne näidustus või meditsiinilen probleem, et loomulikul teel sünnitada ei ole võimalik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellepärast ma palusingi, et jagage kogemusi need, kellel neid ON. Igasugu “minu arvates”-stiilis postitustega mul pole midagi peale hakata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ok, väljendasin valesti – keisrilõiget ei tehta niisama, et ma lihtsalt soovin. Paaniline hirm sünnituse ees või psühholoogiline probleem ei ole piisav põhjus selleks. Keisrilõike näidustuseks peab olema meditsiiniliselt väga põhjendatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Horror patusega tehakse keiser, aga see ilmselt vajab enne paberit psühhiaatrilt, et sa pole võimeline sünnitama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ok, väljendasin valesti – keisrilõiget ei tehta niisama, et ma lihtsalt soovin. Paaniline hirm sünnituse ees või psühholoogiline probleem ei ole piisav põhjus selleks. Keisrilõike näidustuseks peab olema meditsiiniliselt väga põhjendatud.

Oled arst või niisama luuletad siin?
Tehakse ikka küll, kui on paaniline sünnitushirm ja ärevushäired. Isiklikke kogemusi kahjuks teemaalgatajale jagada pole. Soovitan lihtsalt mitte jonni jätta ja leida omale mõistev arst.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ütlen lihtsalt, et mõistan sind igati! ❤️ Päris ausalt kohe!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma saan teema algatajast aru ja olen arvasmusel, et sünnitajal peab olema valikuvõimalus. Loomulik sünnitus on minu jaoks nagu õudusfilm. Väga kartsin loomulikku sünnitust. Kui kõik korras, siis keisrit niisama praegu ei tehta:( Sünnitasin aastad tagasi kaksikud keisrilõikega. Sel suvel sünnitasin kolmanda lapse. Pärast 20 tundi “loomulikku sünnitust” lõppes sünnitus erakorralise keisrilõikega. Olin kindel, et oma kitsa vaagna tõttu ei saa ise sünnitada ja kõik lõpeb keisriga. Nii oligi. ITK arst aga arvas, et saan ise sünnitada ja ma ei saanud plaanilist keisrit. 5 tundi piinasin sünnitustoas erinevates poosides, lõpuks proovisid vaakumiga ja said aru, et laps ei liigu sünnitusteedesse, sest kitsas ja kõik lõppes keisriga. Jumal tänatud et vaakumi pärast ei saanud lapse sünnitraumat, kuid lapse peal olid kriimustused:( Jube kogemus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimane kägu, aga kas sa soovisid keisrit kitsa vaagna tõttu või rõhusid sünnitushirmule? Kas see, et eelnev oli keiser, ei lugenud midagi? 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimane kägu, aga kas sa soovisid keisrit kitsa vaagna tõttu või rõhusid sünnitushirmule? Kas see, et eelnev oli keiser, ei lugenud midagi? 🙁

Eelmine keiser ei lugenud midagi. Pöörasin arsti tähelepanu oma kitsale vaagnale, aga kuna võtsin raseduse ajal kaalus juurde, siis arst ei näinud, et mul on kitsas vaagen ja lisaks laps kaalus üle 4 kg. Vaatamata sellele määras konservatiivse meetodi. Sünnitushirmust ma ei rääkinud, sest ei tahtnud käia nõustajate juures.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eelmisel aastal oli Pelgus plaanilist keisrit raske saada – ma muidugi eriti aktiivselt ei üritanud ka, kuna eelnev loomuliku sünnitamise kogemus ka olemas (esimene sündis ise).
Aga teine laps sündis erakorralise keisriga. Kui kolmanda lapse sünnitähtaeg lähenes, siis hakkas see keisriarm valutama. Rääkisin sellest ka arstile, aga tema väitis, et kõik ütlevad nii ja pärast sünnitavad ikkagi edukalt loomulikul teel. Mul oli kahtlus õhukesele armile ja isegi see ei olnud näidustus uuesti keiser teha. Hakkasingi siis kolmandat last ise sünnitama ja pärast 8-tunnist täiesti edutut sünnitamist selgus, et arm oli ikkagi rebenenud. Tehtigi siis kiiruga uuesti erakorraline keiser. Ma isegi ei oska enam öelda, kui kõvad need meditsiinilised näidustused peavad olema, et keiser saada. Mina oma armivaluga ei saanud (arm hakkas juba kuu aega varem valutama – see ei tulnud arstidele üllatusena).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimane kägu, mis arsti juures sa Pelgus käisid? Siis tean, et tema juurde ei lähe ja proovin kedagi teist. Olen täitsa meeleheitel juba… Tundub, et jään ühelapseliseks 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimane kägu, mis arsti juures sa Pelgus käisid? Siis tean, et tema juurde ei lähe ja proovin kedagi teist. Olen täitsa meeleheitel juba… Tundub, et jään ühelapseliseks 🙁

Arstid, kellele oma muret kurtsin, olid Arulaane ja Frolova. Mõistan sind, teemaalgataja, ja loodan, et leiad sellise arsti, kes ikka kuulab muresid ja ei hakka lahmima a la ‘kõik teised…’ stiilis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle ka Frolova määras konservatiivse plaani.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja nii nad välja suridki…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ma eelmise lapsega sünnitust esilekutsumas Olin, siis minu palatikaaslasele pandi viimasel minutil esilekutsumisele tulnuna diagnoos Horror partus ja läks järgmisel hommikul keisrile. Mingit psühhiaatri paberit polnud vaja, osakonnas palatiarst määras pärast lühikest vestlust. Kuna ta oli ämmaemandale terve raseduse juba kurtnud igal visiidil kui suur hirm tal sünnituse ees on… sellest piisas ja haiglas lihtsalt määrati. See oli ITK alla 5 a tagasi. Arsti nime ei oska öelda, mul oli teine arst. Tean ainult, et tegu oli venelannast arstiga nii 50-ndates eluaastates..

Please wait...
Postitas:
Kägu

Esimene erakorraline keiser, mis lõppes sellega et haav purunes ning taastumine, haava kokkukasvamine võttis kuid. Olin kindel, et ka teine tuleb keiser, aga tõesti ilma meditsiinilise põhjuseta ei tehta. Öeldi, et alati on võimalus keisriks üle minna. Teine sündis loomulikul teel vaid 3 tunniga ning keisrit ei valiks enam kunagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu ema on kõik kolm last saanud keisriga, kuna esimene oli keiser kitsa vaagna tõttu, siis järgmised olid koheselt plaanilised keisrid. Kahjuks ei olnud ta Tallinnas ja viimane laps sündis 2006. Ise olen suhelnud tuttava psühhiaatriga, kes ütles, et horror partusega saab keisri, kuid ma ei mäleta enam täpselt, kas sellele eelnesid ka mingid komisjonid vms. Olen samuti selle poolt, et mingigi valikuvõimalus võiks naisel olla, seda enam, et negatiivseid tagajärgi on mõlema variandi puhul. Ise hetkel 6-kuud rase ja lapseplaneerimise faasis rääkisin samuti oma hirmust sünnitada ühe psühholoogiga, kuna olen näinud väga palju lapsi sünnitraumadega oma ameti tõttu ja liiga palju lugenud uuringuid, millised negatiivsed tagajärjed pikas perspektiivis loomulikul sünnitusel võivad olla. Nüüd on hirm veidi leevenenud, võib-olla ka seetõttu, et mingi side on lapsega tekkinud, püüan selleks ette valmistuda ja sisendada, et meiega läheb kõik hästi. Loodan, et suureks toetuseks on individuaalne ämmaemand – see vist ainus, mis enda hirmu vähendamiseks veel teha saan.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei teagi, mida teha 🙁 Nii tahaks teist last, aga lihtsalt ei julge rasedaks jäädagi. Võiks öelda, et minu sees on lausa leina tunne – mult oleks justkui mingi võimalus ära võetud rohkem lapsi saada (kuigi füüsiliselt on see võimalus olemas). Eks kes ise sellist hirmu ja paanikat tundnud pole, see mind ei mõistagi, seega ma isegi ei oota enam, et teised käod mind mõistaksid. Lihtne hukka mõista, raske mõista. Ma annaks kõik, et kellegagi kohad vahetada, kes sünnitushirmu tundnud ei ole. Ausalt! Ja ma ei räägi kergest hirmust/ärevusest, mis on enne sünnitust täiesti normaalne ja ilmselt igal rasedal, vaid minu hirm on segu depressioonist, nurkasurutuse tundest, tundest, et keegi ei saa ja ei taha mind aidata (riiklikus süsteemis, sest kedagi seal lihtsalt ei huvita). Ükski nõustamine pole aidanud (raseduskriisi nõustaja ja kliiniline psühholoog). Eriti raske on näha oma meest, kes küll toetab mind, aga ma näen, et ka tema silmis on kurbus, sest ta tahaks veel lapsi. Lihtsalt viha ja jõuetuse tunne on tekkinud meie riikliku meditsiinisüsteemi suhtes – kiusu pärast mitte keisrilõiget teha, olla kinni mingites juhendites ja eeldada, et lillelapsest raseduskriisi nõustaja lahendab kõik mured. No ei lahenda, ainult hullemaks tegi olukorra. Kuna vanus veel lubab, siis ootan ja loodan, et ehk muutub see teenus millalgi erakliinikutes jälle kättesaadavaks või et kuskilt ilmub mingi imeline arst, kes mind mõistab… seniks aga nukrutsen edasi ja katsun rõõmu tunda sellestki, mis on. Või äkki juhtub ime ja siia teemasse satub kunagi mingi kägu, kes oskab sobilikku arsti soovitada, või psühhiaatrit, kellega annaks läbi rääkida diagnoosi osas. Kuigi ma ei taha jälle minna nutma kellegi kabinetti, niigi raske on ja ma tunnen ennast niigi halvasti… Oeh 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kas psühhiaatri võimalust siis ei oleks ning diagnoosiks horror partus? Selliseid naisi ju ometi on,
kes on niimoodi keisri saanud, ei tea küll konkreetseid arste/nimesid, aga olen näinud foorumites, beebigruppides.
Mõistan sind muidu hästi. Olin ise samasugune, kuid nüüd, olles 6 kuud rase, olen hakanud leebuma ja leppima sellega, et sünnitama mind saadetakse. Hirm keisri ja sünnituse ees on peaaegu pooleks, kuigi enne olin kindel, et sünnitama olen nõus ainult keisriga ning saan kasvõi psühhiaatri abiga selle keisri. Nüüd mõtlen, et tuleb mis tuleb… jään ellu. Püüan mõelda muudele asjadele, mitte eelseisvale. Pooldan muidugi ka seda, et sünnitushirmuga naisel oleks siiski valikuvōimalus ja kasvõi tasulise teenusena erakliinikus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei teagi, mida teha 🙁 Nii tahaks teist last, aga lihtsalt ei julge rasedaks jäädagi. Võiks öelda, et minu sees on lausa leina tunne – mult oleks justkui mingi võimalus ära võetud rohkem lapsi saada (kuigi füüsiliselt on see võimalus olemas). Eks kes ise sellist hirmu ja paanikat tundnud pole, see mind ei mõistagi, seega ma isegi ei oota enam, et teised käod mind mõistaksid. Lihtne hukka mõista, raske mõista. Ma annaks kõik, et kellegagi kohad vahetada, kes sünnitushirmu tundnud ei ole. Ausalt! Ja ma ei räägi kergest hirmust/ärevusest, mis on enne sünnitust täiesti normaalne ja ilmselt igal rasedal, vaid minu hirm on segu depressioonist, nurkasurutuse tundest, tundest, et keegi ei saa ja ei taha mind aidata (riiklikus süsteemis, sest kedagi seal lihtsalt ei huvita). Ükski nõustamine pole aidanud (raseduskriisi nõustaja ja kliiniline psühholoog). Eriti raske on näha oma meest, kes küll toetab mind, aga ma näen, et ka tema silmis on kurbus, sest ta tahaks veel lapsi. Lihtsalt viha ja jõuetuse tunne on tekkinud meie riikliku meditsiinisüsteemi suhtes – kiusu pärast mitte keisrilõiget teha, olla kinni mingites juhendites ja eeldada, et lillelapsest raseduskriisi nõustaja lahendab kõik mured. No ei lahenda, ainult hullemaks tegi olukorra. Kuna vanus veel lubab, siis ootan ja loodan, et ehk muutub see teenus millalgi erakliinikutes jälle kättesaadavaks või et kuskilt ilmub mingi imeline arst, kes mind mõistab… seniks aga nukrutsen edasi ja katsun rõõmu tunda sellestki, mis on. Või äkki juhtub ime ja siia teemasse satub kunagi mingi kägu, kes oskab sobilikku arsti soovitada, või psühhiaatrit, kellega annaks läbi rääkida diagnoosi osas. Kuigi ma ei taha jälle minna nutma kellegi kabinetti, niigi raske on ja ma tunnen ennast niigi halvasti… Oeh 🙁

Kui ma suhtlesin ühe psühholoogiga, kes viis läbi meile rasedate psühholoogia koolitust ja oma hirmust rääkisin, siis ta ütles, et kui hirm on nii tugev, et seetõttu loobud lapse saamisest, siis tuleb sellega kindlasti tegeleda. Õnneks minul nii äärmuslik hirm polnud, kuid ka koolitusel viibinud ämmaemandad mitmed tunnistasid, et ka neil on hirm, nad samamoodi igasuguseid asju näinud. Seega, ma väga loodan, et sa leiad psühholoogi või psühhiaatri, kes oskab rasedatega tegeleda. Võib-olla otsigi selle järgi, kes ise on koolitajad-õppejõud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimane kägu, kas oskad soovitada mõnda? (Kasvõi seesama, kes teile rasedate psühholoogia koolitust läbi viis).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tere, teemaalgataja!
Olen sinuga kaaskannataja teemaalgatuse kuupäevast alates ja mind valdavad täpselt samasugused tunded. Selle erinevusega, et mul vanus enam väga oodata ei kannata, esimesegagi ootasin viimase piirini – lootes, et naiste valikuvõimalused suurenevad, kuid arengud näivad pigem vastupidises suunas minevat. Käisin ikka hoolega raseduskriisi nõustaja juures, kuigi ma sealt muud abi ei lootnud, kui seda, et olen teinud kõik, mida süsteem meil nõuab ja loomulikult ei saanud ka – sellises eas inimene ikka üldjuhul ennast nii palju tunneb ja ümber ei veena. Lõpuks olid ajad 5 erineva psühhiaatri vastuvõtule. Tean väga hästi seda alanduse tunnet käia kabinettides võõrastele inimestele enda delikaatset teemat nutmas… Sain siiski enne raseduse planeerimist psühhiaatrilt lubaduse tõend saada (kuna mitterasedale ei saa keisrilõiget paraku näidustuseks kirjutada), lisaks ka naistearsti kinnituse, et lastetuks jääma ei pea. Kõik arstid pidasid sõna ja ma olen ääretult tänulik, et mõistmist leidsin ja kullakalli lapse planeeritud viisil sain. Paraku on nüüdseks ka see psühhiaater pensionile läinud ja ma lihtsalt ei tea, mida teha ja kust leida energiat ja aega kogu seda protsessi otsast peale alustada, samal ajal võideldes küllaltki süngete tunnetega (leinatunne on üsna tabav väljend siinkohal). Tundub kahjuks suhteliselt lootusetu ka siit vihjeid saada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimane kägu, olen teemaalgataja. Kas tahaksid ehk mulle kirjutada? k6huke2018@gmail.com. Olen vahepeal palju uurimistööd teinud ja ehk isegi variante leidnud. Ehk ei ole asi meie jaoks veel nii lootusetu. Ja samuti oleks hea kellegagi lihtsalt oma muresid jagada…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kas näiteks Lätis-Leedus ei tehta plaanilist ema soovil?
Kui tehakse, siis tasuks kaaluda nt seda, et alates 37 ndl sõidadki sinna haigla linna, kus saad plaanilise, sünnitad ära, vormistad lapsele saatkonnas dokumendi ja koju tagasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

On naisi, kes ei ole füsioloogilistel või psüühilistel põhjustel absoluutselt sünnitustoa “materjal”. Seda teavad kõik arstid ja ämmaemandad, kuid seda ütlevad kõva häälega välja vaid vähesed neist. Kõik peab ju olema loomulik jne.
Sa leiad selle arsti ka Eestist, ei pea kuhugi naaberriiki minema. Pead ainult natuke tööd tegema ja uurima. See arst ei tee kindlasti midagi uisapäisa ja vastutustundetult, kui sulle keisri saatekirja annab, pigem on ta väga vastutav sinu ja lapse tervise eest. Ega see alt vaakumiga sikutamine lapsele mingi superelamus ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul oli sama soov:) Esimese sain keisti erakliinikus, teist tahtsin samuti, käisin erakliinikus arsti juures ja keiser teostati Vôru haiglas. Olen super rahul! Enamik arste töötsvad ka mujal. Soovitan minna erakliinikusse ja rääkida mure ära, nii on lihtsam. Myl oli ka paanika kui erahaiglas enam sünnitada ei saanud!Aga ma usun, et kui esimene on keiser ja kui on vähegi norm arst, siis ikka saad kui paaniline hirm on. Edu!!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul oli sama soov:) Esimese sain keisti erakliinikus, teist tahtsin samuti, käisin erakliinikus arsti juures ja keiser teostati Vôru haiglas. Olen super rahul! Enamik arste töötsvad ka mujal. Soovitan minna erakliinikusse ja rääkida mure ära, nii on lihtsam. Myl oli ka paanika kui erahaiglas enam sünnitada ei saanud!Aga ma usun, et kui esimene on keiser ja kui on vähegi norm arst, siis ikka saad kui paaniline hirm on. Edu!!

Vaatasin Võru haigla kodukalt naistearste, aga ükski erahaigla arst ei tundu töötavat (enam) Võrus… Sul oli see ehk väga ammu? Siis veel äkki töötasid. Seega hetkel see skeem ei tundu mind abistavat 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Põlva haiglas antakse valida igastahes kumba eelistad. Seal ainult kaks naistearsti ongi, mõlemad on mõistvad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oh, kui hea, et minusuguseid on veel. Esimese lapse sain erakorralise keisriga, taastusin kiiresti, rinnapiima oli palju, alumine korrus korras.
Kui kunagi teine tuleb, siis ainult plaanilise keisriga.
Rääkida sellest väga ei taha, sest ümberringi on kõik loomuliku sünnituse pooldajad. Aga mul läheb juba selle valu meenutamisest süda pahaks.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )


Esileht Sünnitus Palun soovitage arsti, kes mõistaks teise keisri soovi pärast esimest keisrit