Teema: Paneelikate ümber peenrad

#3456358:

Sa ei saanud teemast aru. (nagu tavaliselt)
Küsimus oli kah püstitatud pisut segaselt.

Uuesti ja lihtsate lausetega: Oletame, et sul on professionaalse arhitekti projekti järgi taastatud paneelikas.
Üsna kena näeb välja, umbes nagu uued Saksamaal. Keegi kujundas ka ümbruskonna, istutati paar hooldust mittevajavat põõsast/puud ja kogu komplekt on tervik.

Siis, lendab peale mingi vanaeit, kel näpud sügelevad, aiandusest on teadmised NULL ja rajab sinna su akna alla mingi “kasside surnuaia”.
Üks tulp, kaks sinilille, kolm nurmenukku. Mis aastaaegadel need lilled õitsevad, kui suureks või kõrgeks kasvavad jne, pole tal aimugi.
Ta võib isegi kuuse ja tulbi sulle sinna kõrvuti istutada, sest “praegu on ju ühepikkused”…..

Kas see oleks sinuarust “õiguste nõudmine”, kui ma soovin, et keegi ei rikuks oma asjatundmatu potipõllundusega minu aknaalust?

Üks arusaaja inimene ka perekoolis. Uskumatu, et peetaksegi täiesti normaalseks suvakalt majaümbrust “kujundada”. Keegi siin ei ole vist kuulnudki midagi maastikuarhitektuurist jms.

#3456447:

Ühistu maa on ühisomandis st. kuulub võrdselt kõigile korteriomanikele, igaühel on mõtteline osa.

Peenarde rajamiseks peab olema 51% kaasomanike nõusolek, kui tegemist oleks püsiva paigaldisega, peab olema 100% kõigi nõusolek.

Mõttelise osa omamine ei tähenda, et igaüks mõõdab omale tüki välja ja hakkab seal kasvatama mida soovib- kartulit, kaera või karikakraid.

Kui teil üldkoosoleku otsust ei ole, pöördu KÜ juhatuse poole ja nad peavad probleemi lahendama.

Saage juba ükskord aru: ei ole olemas mingit ühistu maad või ühistu lahtist rõdu või ühistu maja! Vaadake Kinnistusraamatust, kes mida omab ja need on korteriomanikud!
Uutes arendustes on lihtne: seal on projektis juba haljastus näidatud ja alati saab viidata, et rohkem polegi ette nähtud tulbipeenraid laiendada, et mina kaasomanikuna olengi arvestanud sellega korterit ostes, et meil ei ole nii palju võibolla unarusse jäetud koledaid lillepeenraid.
Mulle pole vaja ennast mitte pesta viitsivat ehk haisvat, kes ka suitsetab, oma I korruse akna alla peenrasse, sest majal on väljatõmbeventilatsioon ja kõik see hais ja suits on minu korteris. Lisaks on tädikene ka kõva kõrvakuulmisega ja telefoniga rääkides sisuliselt kisab.

Kinnistu haljastus on tavapärane majandamisküsimus ja saab lihtsasti lahendada üldkoosoleku häälte alusel. Juhin tähelepanu, et nn toretsevad asjad ei ole tavapärased majandamisküsimused (Riigikohtu otsus ühe kiusliku ühistu liikme purskkaevu soovi osas) ja neid lahendab ainult KÕIKIDE kaasomanike (mitte ühistu liikmete!) arvamus, mis EI OLE ühistu üldkoosolek (kui just kõik kaasomanikud juhuslikult üldkoosolekul kohal pole ja ühel nõul on, väikesed ühistud eelkõige).
Minu kodukohas kuulutas KOV välja, et ühistu omapoolse kaasfinantseerimisega aitab KOV krunte korrastada ja ilusamaks. Üldkoosolekul nägime majandamiskavas selleks ette eraldi kulurea ja saimegi KOV toetuse ja kenad lilled. Üks noorem puu sai muru niitmisel (teenusepakkuja poolt) viga ja hävis. Kindlustus+omavastutus ja uus puu olemas. Lisaks pidime leidma ka teise muru niitmise teenusepakkuja (regressinõue).

Meil on maja juures lillepeendrad olnud aastakümneid. Ikka ilusad, hoolitsetud. Roosipõõsad, igasugu muud lilled. kevadel tulbid-nartsissid, suvel suvelilled. Aegajalt on häda, et tuleb mammisid, kes seal siis otsustavad endal peod lilli täis korjata. Kui küsida miks nad nii teevad, põhjendavad “aga aeda pole ju ees ja silti ei ole”. Mina niisugusest suhtumisest aru ei saa.
Ühel aastal tegime maja tagusele platsile lillemuru, et oleks putukatel koht. Ühe aasta projektiks see jäigi sest mitteomamajainimesed lihtsalt tallasid selle maha ja katkusid lilled üles. Neil oli vaja kodus vaasi täita 🙁
Sellel aastal on uue asjana ürdi- ja salatipeenar. Kuna lapsed on liivakastieast välja kasvanud, on liivakast nüüd ürdipeenar 🙂 Ja ei huvita meid ka enam, et ümbruskonna majade lastega emmed aegajalt meie ilusasse aeda liivakasti soovivad tulla, aeg enda peale mõelda ja neid pigem eemale hoida. Jätavad maha prügi, pool hoovi liiva täis kantud, laste kära pealeselle.

#3456439:

Näib, et teemaalgatajat mõistavad vaid need, kes on ise midagi sellist kogenud. Suurem osa siin tambib mutta, kuna endal kogemust pole ja perekoolilikult oma arvamuse jõuline avaldamine on norm.

Aga tõesti, kui tegemist juhtub olema lillepeenrafanatiga, siis ei ole elu koos temaga ja tema peenardega lill. On kehv kogemus, kus lillepeenrad olid tähtsam kui miski muu. Lapsed ei saanud mängidagi enam, sest ikka pall võis kuhugi lillekese juurde veereda ja pahandus käes. Ja KÜ ettekirjutused selliseid ka ei takista, tuhnivad aga järjekindlalt. Ja kõige huvitavam on see, et peenratekitaja on veel solvunud, et tema pingutusi ei hinnata ja teda ei kiideta selle eest, et muruplatsid on nagu hauakääbastega kaetud.

Tahtsin just sama kirjutada. Tundub, et enamus kägusid ise sellistes majades reaalselt ei ela ja õhkavad vaid möödudes “kui ilus”. Mina olen lapsena elanud sellises paneelikas, kus terve suur murulapp oli ühe inimese poolt ära okupeeritud. Mumeelest kasvatas ta seal isegi kartuleid. Ja oi kus oli kisa kui mõnikord lastel pall sinna sattus.

Kus paneelmajade ümbruses niisugune mastaapne aiandus toimub?
Mina elen Mustamäe vanemas osas, Männi raamatukogu juures ja meil on ka majade ümber muru sees mõned kevadised sibullilled – lumikellukesed, märtsikellukesed, isegi mõned hüatsindid. Suvepoole mõned õitsvad põõsad, sh 3-meetrised jasmiinid. Eks siin-seal on ka vähe suuremaid “projekte”, aga mingeid aiandushuviliste kogunemisi pole täheldanud.

Ise on küll plaanis üks asi, mida ei kavatsegi kellegagi kooskõlastada. Nimelt on meie maja sissepääsu kõrval iidamast-aadamast seisev betoonist suuremat sorti lillepott, kus kasvavad lopsakad umbrohud. Kavatsen sinna istutada mõne pelargooni ja lobeelia. Kellele ei meeldi, kitkugu välja ja taastagu status quo. Alumise korruse naisterahvaga on kokku lepitud, et kastmise võtab enda peale, sest suvel sõidan ise maakodusse.

No need peenrad on inetud küll, aga samas minu meelest on ka paneelikad ja need teised 3+ korruselised kortermajad suht inetud, seega ega see üldmuljet niikuinii rikkuda ei saa.

#3456611:

minu meelest on ka paneelikad ja need teised 3+ korruselised kortermajad suht inetud

“Sinu meelest” originaalis on nad inetud, aga kas sa mõnda kallimalt korda tehtut kah oled näinud?

Ju ta ei ole viimased 10 aastat enam linnades käinud.

#3456287:

Kuidas sellega lood on, et keegi paneelika elanik võib hakata omaalgatuslikult akna alla lilli istutama? Aga kui ta on selle ära teinud, aga teine tahaks hoopis porgandit kasvatada. Mis siis saab? Kisma? Kui mõnele elanikule ei meeldi, et küürutab tema akna all iga päev näpud mullas? Sellega käib kaasas ju ka mõnikord aknast sisse passimine ja pidev mulin akna all. Äkki teistele elanikele konkreetsed lilled ei meeldi, äkki allergia või muu põhjus. Mis valikud siis on või kas üldse? On need istutamised, rohimised kuidagi maja ühistuga kooskõlas? Kui on, siis nii, et elanikelt ei küsita arvamust, vaid muudkui tehakse?

Äkki ja äkki? Äkki lähed ja küsid oma KÜ seltsimeeste käest, kuidas teil kord on? Tornmajas elamine on ikka oma asi ja kui iga liigutus häirib, koli mujale (või kõrgemale).

#3456316:

#3456315:

Jube kuidas mulle ei meeldi õelad inimesed kel puudub oma elu. Mis see sinu asi on, kui keegi istutabki mõne lille, sinu negatiivsus seal paneelikas on hoopis jubedam kõigil taluda. Võib olla sellepärast mõni tunnebki vajadust istutada.

Miks negatiivsus kohe. Äkki ma tahaks ise hoopis lilli valida ja ise neid sinna istutada. Äkki pool maja tahaks sama teha, aga keegi ei pääsegi ju tegema kui on ühe inimese poolt hõivatud olnud.

äkki siis võtate ühistu koosolekul jutuks ja rajate kogukonnaaia, issand jumal. Igaüks saab siis valid, kes võtab mingi sektori enda vastutada.

#3456287:

Kuidas sellega lood on, et keegi paneelika elanik võib hakata omaalgatuslikult akna alla lilli istutama? Aga kui ta on selle ära teinud, aga teine tahaks hoopis porgandit kasvatada. Mis siis saab? Kisma? Kui mõnele elanikule ei meeldi, et küürutab tema akna all iga päev näpud mullas? Sellega käib kaasas ju ka mõnikord aknast sisse passimine ja pidev mulin akna all. Äkki teistele elanikele konkreetsed lilled ei meeldi, äkki allergia või muu põhjus. Mis valikud siis on või kas üldse? On need istutamised, rohimised kuidagi maja ühistuga kooskõlas? Kui on, siis nii, et elanikelt ei küsita arvamust, vaid muudkui tehakse?

Üürid oma korterist jah? noo mine mujale, kus sobib. Oled käinud ju ühistu koosolekul. Tead mis see ? Ilmselt mitte, muidu sellist teemat sa siia ei teeks. Mis tähendab ei meeldi ? Kui juba sellise asja kirjutad, ju sa pole korteri omanik ja pead olema rahul sellega, mis on.

#3456604:

No need peenrad on inetud küll, aga samas minu meelest on ka paneelikad ja need teised 3+ korruselised kortermajad suht inetud, seega ega see üldmuljet niikuinii rikkuda ei saa.

Selliseid kaevajaid-mutte leidub ka täiesti uutes kortermajades. Aga nad tuleb piltlikult öeldes juba varakult välja juurida.

#3456582:

#3456549:

Mida see tädi terve suve seal su akna all hooldab, kui sinilille ja nurmenuku õitseaeg ammu läbi on?

Ma nüüd spekuleerin, aga vanainimestel on ju igav ja lillepeenar võib olla ettekääne seal pool päeva asjatada ja teiste vanainimestega suhelda, majaelanikke ja muid tuttavaid taga rääkida jms. See võib ju tõesti tüütu olla, kui suvel tahad aknaid lahti hoida ja pidevalt akna all mingi elu ja jutuvada käib.

Paljud siin imestavad, et “palju tal seal ikka rohida on?”

Seega probleemiks pole niivõrd lillepeenara pidev kõpitsemine vaid see, et akent ei saa lahti hoida, sest vanamutid mulisevad akna alla aiandusega tegelemisega paralleelselt. Samas võib seesama mutike ilma igasuguse peenramaa ja kolme tulbita võtta kokkupandava matkatooli ja jumala vabalt ennast sinna akna all istuma sättida ja terve päeva naabrimuti või telefoniga muliseda. Kui ta on sama maja elanik, ei saa keegi seda ju keelata 🙂

Selle teema valguses.. kui hea on olla ise majaomanik ning istutada seda, mida tahan ja kuhu tahan 🙂

Ema elab kortermajas ja mulle küll meeldib see kirevus ta akna all vs tühi väli (muru).
Külas käies alati püüab see “Tootsi peenar” mu tähelepanu 😀 Heatahtlikku!

#3456287:

Kui mõnele elanikule ei meeldi, et küürutab tema akna all iga päev näpud mullas?

Kui see küürutaja elab samas majas, siis ta ei küüruta mitte sinu, vaid ENDA akna all.
Ja sinu vissis nägu on kohe kindlasti koledam kui nurmenukud.
Mine ära sealt akna pealt, näeb maja ilusam välja.

#3456474:

#3456447:

Ühistu maa on ühisomandis st. kuulub võrdselt kõigile korteriomanikele, igaühel on mõtteline osa.

Peenarde rajamiseks peab olema 51% kaasomanike nõusolek, kui tegemist oleks püsiva paigaldisega, peab olema 100% kõigi nõusolek.

Mõttelise osa omamine ei tähenda, et igaüks mõõdab omale tüki välja ja hakkab seal kasvatama mida soovib- kartulit, kaera või karikakraid.

Kui teil üldkoosoleku otsust ei ole, pöördu KÜ juhatuse poole ja nad peavad probleemi lahendama.

Saage juba ükskord aru: ei ole olemas mingit ühistu maad või ühistu lahtist rõdu või ühistu maja! Vaadake Kinnistusraamatust, kes mida omab ja need on korteriomanikud!

Uutes arendustes on lihtne: seal on projektis juba haljastus näidatud ja alati saab viidata, et rohkem polegi ette nähtud tulbipeenraid laiendada, et mina kaasomanikuna olengi arvestanud sellega korterit ostes, et meil ei ole nii palju võibolla unarusse jäetud koledaid lillepeenraid.

Mulle pole vaja ennast mitte pesta viitsivat ehk haisvat, kes ka suitsetab, oma I korruse akna alla peenrasse, sest majal on väljatõmbeventilatsioon ja kõik see hais ja suits on minu korteris. Lisaks on tädikene ka kõva kõrvakuulmisega ja telefoniga rääkides sisuliselt kisab.

Kinnistu haljastus on tavapärane majandamisküsimus ja saab lihtsasti lahendada üldkoosoleku häälte alusel. Juhin tähelepanu, et nn toretsevad asjad ei ole tavapärased majandamisküsimused (Riigikohtu otsus ühe kiusliku ühistu liikme purskkaevu soovi osas) ja neid lahendab ainult KÕIKIDE kaasomanike (mitte ühistu liikmete!) arvamus, mis EI OLE ühistu üldkoosolek (kui just kõik kaasomanikud juhuslikult üldkoosolekul kohal pole ja ühel nõul on, väikesed ühistud eelkõige).

Minu kodukohas kuulutas KOV välja, et ühistu omapoolse kaasfinantseerimisega aitab KOV krunte korrastada ja ilusamaks. Üldkoosolekul nägime majandamiskavas selleks ette eraldi kulurea ja saimegi KOV toetuse ja kenad lilled. Üks noorem puu sai muru niitmisel (teenusepakkuja poolt) viga ja hävis. Kindlustus+omavastutus ja uus puu olemas. Lisaks pidime leidma ka teise muru niitmise teenusepakkuja (regressinõue).

Ühistu maa all pidasin ma silmas ühistule st. kõigile korteriomanikele, mitte nt. linnale, kuuluvat maad.
Kui maa on jagamata notariaalse kasutuskorraga või eriomandi osadeks on tegu ühisomandis oleva maaga. Kinnisturaamat seda just näitabki.