Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › pangalaen
Eesti keeles peaks intelligentne inimene suutma kirjutada 85 000 eurot/EUR.
Päriselt, kuivik? Ei pea, võib kenasti kõnekeele lühendit kasutada, ja mõistlikum ongi.
Kõnekeel? Räägidki nii, et mul on viis ka raha?
See “k” on ju laen, mitte meie kõnekeel.
Olen hea meelega kuivik, parem ikka, kui rumal inimene.
Sa oledki rumal.
Kilo lühend on kg. See “k” võib olla kell näiteks. Aga jah, tuhandeid kilodeks ümberkonverteeritavad on sihukesed ossi-laadsed. Neil on ka eurikud, jeevrikud ja käändes euro-euri. Harituse küsimus.
Valus pole nii loll olla? Kg tähendab kilogrammi.
Kilo lühend on kg. See “k” võib olla kell näiteks. Aga jah, tuhandeid kilodeks ümberkonverteeritavad on sihukesed ossi-laadsed. Neil on ka eurikud, jeevrikud ja käändes euro-euri. Harituse küsimus.
Näe, hari end, lollike: Why is it called 50K?
Intelligentne inimene ei kirjuta bheen.
Kui irooniast aru ei saa, on oma viga.
(Ei ole tsiteeritud kägu).
Kilo lühend on kg. See “k” võib olla kell näiteks. Aga jah, tuhandeid kilodeks ümberkonverteeritavad on sihukesed ossi-laadsed. Neil on ka eurikud, jeevrikud ja käändes euro-euri. Harituse küsimus.
Näe, hari end, lollike: Why is it called 50K?
Lollile: jutt oligi nimelt võõrkeelse mõiste sissetoomisest ja emakeele vihkamisest.
Ära palun rohkem sel teemal sõna võta!
Lollile: jutt oligi nimelt võõrkeelse mõiste sissetoomisest ja emakeele vihkamisest. Ära palun rohkem sel teemal sõna võta!
Aina lollimaks end teed-võõrkeelse mõiste sissetoomine tähendab emakeele vihkamist??? Oled ikka täiesti haige inimene, otsi abi, konservatiiv!
Võtsin pangast, kus mul muidu igapäevane pangandus. Mul oli konkreetne korter, mida tahtsin osta. Kõige pealt kirjutasin pangale, kuskil oli vastav pöördumise koht, et palju mulle laenu üldse antakse. Varsti helitati ja öeldi, et noh kas korter on välja vaadatud ja siis ütlevad. Noh täpsustasin siis andmeid soovitava korteri hinna kohta. Edasi läks kõik väga kiiresti, nädalaga oli otsus tehtud ja leping allkirjastatud. Kinnisvara hindaja tuli kutsuda. Ja edasi tuli oodata notariaega ja oligi korter minu.
Alusta sellest, et sul on ikka enamvähem ettekujutus millise hinnaga on sinu vajadustele ja maksevõimetele vastav eluase ja mis piirkondades see võiks asuda. Nii päris ei saa läheneda, et võtan selle maksimumi laenu, mida pakutakse ja siis maksad hing paelaga kaelas liiga kalli kinnisvara eest. Sa ju tegelikult tead palju on sinu jaoks ok ühes kuus oma palgast laenu maksta, et nälga ei jääks.
Ma soovin omale osta korterit aga ei oska kuskilt peale hakata. Mis järjekorras ja kuidas asju ajada? Kas on lootust, et korterite hinnad kevadel/suvel langevad veits? Millisest pangast oleks üldse kõige mõistlikum laenu taotleda?
Lol what? ????
Milleks selline nõmetsemine vajalik on?
Teemasse ka, polnud ise ka enne kinnisvara ostmist kordagi nende teemadega kokku puutunud, vanemad võtsid laenu nii ammu, et nendest polnud ka kasu. Võta (kodu?)laenunõustamine, see on tasuta, tehakse videokõne teel ja saad kõik oma küsimused ära küsida. Mina ütlesingi ausalt, et mina ei tea, mida täpselt mis hetkel tehakse ja lasin laenuhalduril protsessi pulkadeni tutvustada, selle jaoks nad olemas ongi. Pane enne kirja kõik oma küsimused, olgu need nii “lollid” kui tahes, siis ei jää ükski asi õhku.
Eelmise jätkuks, et enne arvutasin laenukalkulaatorite abil välja, mis mu maksimaalne laenusumma on. Seejärel selgitasin välja kuumakse, mida oleksin nõus välja käima ja suudaks maksta ka siis, kui palk märgatavalt langeks. Arvutamisel proovisin ka erinevaid intresse, et näha, mis saab EURIBORi tõustes.
Küsisin huvi pärast ka laenuhaldurilt, mis mu maksimaalne summa oleks ja kalkulaatorite omast see oluliselt ei erinenud. Võtsin 50% väiksemas summas laenu ja praegu olen väga õnnelik, et konservatiivse valiku tegin.
No tegelikult maksimum laenusumma on ca kuutasu, mis on 35%(-50%) igakuistest sissetulekust, mis on arvestatud ca 6-8% intressiga (panga intress+euribor). See korda x laenuperipood ja summale lisada oma sissemakse ca (10)15-20%
Laenusummast rääkides ütlen ikka “tuhat” välja. Viiskümmend tuhat, sada tuhat.
“Viiskümmen kilo” ja “sada tonni” kõlab külapoe nurga taga.
Viiskümmend kilo ei räägita, vaid kirjutatakse 50K, sest see lühike ja konkreetne.
Kust sa küll seda võtad, et kuskil ametlikus kanalis kasutatakse väljendumist 50K? See on pigem tattnokkade släng. Normaalne inimene kirjutab 50 000.
Laenusummast rääkides ütlen ikka “tuhat” välja. Viiskümmend tuhat, sada tuhat.
“Viiskümmen kilo” ja “sada tonni” kõlab külapoe nurga taga.
Viiskümmend kilo ei räägita, vaid kirjutatakse 50K, sest see lühike ja konkreetne.
- Kust sa küll seda võtad, et kuskil ametlikus kanalis kasutatakse väljendumist 50K? See on pigem tattnokkade släng. Normaalne inimene kirjutab 50 000.
Napakas oled w? Kus seda väideti? Kas kõnekeel on sinu jaoks ametlik kanal? Issand jumal, omandage ometi mingi haritus.
Kust sa küll seda võtad, et kuskil ametlikus kanalis kasutatakse väljendumist 50K? See on pigem tattnokkade släng. Normaalne inimene kirjutab 50 000.
Millisest ametlikust kanalist räägid? Igas rahvusvahelises suhtlusportaalis on 50K kõigile mõistetav. Kes siin kirjutas, et puha võõrkeelsete sõnade sissetoomine, siis jah, paraku see nii on. Kilo on võõrkeelne, gramm samuti. Ka kõik ülejäänud SI süsteemi ühikud. Ja ka muud – nt bitid ja baidid. Keegi ei protesteeri ju nende vastu? Ja nüüd järsku on kilo nii arusaamatu ja vastik mõiste, tavaline 10 astmes 3 ju. Mingi võõra keele sissetoomine jah, pärineb kreeka keelest. Sama tavaline kui ka mega ja milli ja mikro.
Millisest ametlikust kanalist räägid? Igas rahvusvahelises suhtlusportaalis on 50K kõigile mõistetav
Suhtlusportaal on koht, kus kasutatakse kõnekeelt. Ametlikud kanalid on näiteks pangad või ettevõtete majandusaruanded. Ja nendes minu teada kilo koos rahaühikuga ei kasutata. Kui mingid näitajad on piisavalt suured, siis öeldakse kohe algul, et edasised arvud on tuhandetes eurodes või miljonites eurodes.
Jah, kilo tähendab SI-süsteemis tuhandekordse ühiku eesliidet. Aga rahaühiku korral seda ametlikes dokumentides ei kasutata.
Laenusummast rääkides ütlen ikka “tuhat” välja. Viiskümmend tuhat, sada tuhat.
“Viiskümmen kilo” ja “sada tonni” kõlab külapoe nurga taga.
Viiskümmend kilo ei räägita, vaid kirjutatakse 50K, sest see lühike ja konkreetne.
- Kust sa küll seda võtad, et kuskil ametlikus kanalis kasutatakse väljendumist 50K? See on pigem tattnokkade släng. Normaalne inimene kirjutab 50 000.
Napakas oled w? Kus seda väideti? Kas kõnekeel on sinu jaoks ametlik kanal? Issand jumal, omandage ometi mingi haritus.
Kas sa tõesti arvad, et kui sa pangas sõlmid nt laenulepingu, siis seisab seal laenusummana 50K? Püha rist…
Kas sa tõesti arvad, et kui sa pangas sõlmid nt laenulepingu, siis seisab seal laenusummana 50K? Püha rist…
Ei, aga kui suhelda rahvusvaheliste teiste ettevõtetega kellega näiteks suhelda osalejate arvudest, rahadest, jälgijatest ja millest muust iganes siis ongi vestluses
a la ettevõttel on 50k jälgijat, ettevõtte käive eelmises kvartalis oli 100k jne. Lihtne, konkreetne, pole mingite nullide taga ajamist. Seda tehakse tihti ka suurusjärku ümardates (kus saab) ja kirjutada 50k 48497 asemel jne.
Tegu pole ametliku keelega – nagu öeldud, ametlikes dokumentides tuleb summa nagunii fikseerida täpselt kõikide komakohtadega kui ka sõnadega välja kirjutada. Seega pakkumine, et laenulepingus on 50k on lihtsalt hüppamine.
Laenusummast rääkides ütlen ikka “tuhat” välja. Viiskümmend tuhat, sada tuhat.
“Viiskümmen kilo” ja “sada tonni” kõlab külapoe nurga taga.
Viiskümmend kilo ei räägita, vaid kirjutatakse 50K, sest see lühike ja konkreetne.
Kust sa küll seda võtad, et kuskil ametlikus kanalis kasutatakse väljendumist 50K? See on pigem tattnokkade släng. Normaalne inimene kirjutab 50 000.
Tattnokad, kes räägivad 50 kilo vs need, kes kirjutavad 50K on ilmselt ka väga erinevad inimesed.
Esiteks – kes räägivad rahast 50 kilo ongi ehk tattnokad, kelle töökohustuses reaalselt sellised summad või arvud läbi käivad kasutavadki kirjas 50k mida loetakse viiskümmend tuhat, mitte 50 kilo.
50k on väga tavaline turundujatel – kuna enamus sotsiaalmeedia kanaleid nt annavadki oma infot ümardatult just 50k, 100k jne (a la instagrami jälgijate või laikide arv).
Samuti need kes suhtlevad rahvusvaheliselt ümardatult rahast suurusjärgus.
See, kes räägib rahast 50 kilo pole ilmselt kunagi ka sellise summaga kokku puutunud.
Lisaks, kes on kokku puutunud teab öelda, et kellegi portfell pole suurusjärgus 50 kilo või kellegi jälgijate hulk ei ole suurusjärgus 50 kilo. See on su enda peas kinni, et k seal taga võrdub summat välja öeldes kilo. Mingi seos, mis enda peas oled teinud.
Kas sa tõesti arvad, et kui sa pangas sõlmid nt laenulepingu, siis seisab seal laenusummana 50K? Püha rist…
Järgmine lugemisvõimetu idikas. Kas pank on sinu jaoks suhtlusportaal? Koht, kus suheldakse kõnekeeles? Aina hullemaks läheb.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › pangalaen
