Tere!
Käisin kevadel(märtsis)arsti juures ,tehti pap ,mis polnud korras.Siis kolposkoopia biopsiaga koos.
Arstist sain aru,et cin1 kolposkoopia vastus.
Uuesti pean pap testi tegema aasta pärast.Kas see ok?
Sinnani võin olla rahulik?
Lisan veel juurde,et hpv 16 ja 18 negatiivne.
Olen ikka mures.
CINI ei ole hullu jah, sellega nad pigem jälgivad. Mul oli CIN2 ja pärast CIN3, käisin opil ära ja poole aasta pärast läksin kontrolli. Pap test negatiivne, haigus kadunud 🙂
Tänan vastuse eest.Aga kas aastaga midagi hullu ei juhtu,kaua võtab aega ,et muutuks cin2 ja cin3.ks.
Mida võiks tähendada see,et pap näitab halvemat leidu kui kolposkoopia .
Tänan kõiki kes jagavad kogemusi.
Usalda oma arsti.
Mina näiteks usun oma sisetunnet palju rohkem kui arsti.
Mul on kahel juhul olnud põhjust arsti arvamusest kahelda. Kui olin rase, siis tundsin, et midagi on väga valesti. Kehakaal kasvas ebanormaalse kiirusega ja sain aru, et ainevahetusega on midagi lahti. Olin ka varem mitu korda rase olnud ja sain aru, et seekord on midagi teisiti. Iga kord, kui kontrollis käisin, kurtsin muret arstile. Tema sai aga sellest aru nii, et ma ei suuda leppida, et mu keha raseduse ajal muutub, et kannatan mingi kehataju häirete all, nagu anorektik vmt. Võtsin rasedusega juurde 35 kilo. Kahjuks avaldas see väga olulist mõju lapse tervisele. Pärast sünnitust läksin enda algatusel endokrinoloogi juurde ja selgus, et ma olin juba mõnda aega kilpnäärme alatalitluse all kannatanud. See on aga raseduse ajal lootele väga ohtlik. Ma ei teagi, kas mu günekoloog unustas siis kilpnäärme analüüsi teha või mis, aga nii läks.
Teisel juhul. Sama günekoloog, kes tegelikult on suurte kogemustega ja aktiivselt tegutsev arst, väitis, et minu ebatavaliselt suured veritsused päevade ajal, on lihtsalt minu eripära. Ma ise aga googeldasin hoolega ja üritasin aru saada, mis minuga toimub. Leidsin, et kõik minu sümptomid vastavad müoomi kirjeldusele. Läksin uuesti arstile ja palusin teha UH. Arst väitis ikka, et mingit müoomi mul pole.
Seejärel vahetasin arsti. Teine arst leidis kohe kaks suurt müoomi ja palju väikseid sõlmekesi.
Seega, mina ei usaldaks lõpuni ja pimesi arste. See tähendab, et usaldaksin ikka, aga kõhkluse korral küsiks ka teist arvamust.
Teemaalgatusele vastates. Emakakaelavähk areneb tavaliselt väga aeglaselt. Kui kord aastas kontrollis käid, siis üldjuhul ei saa midagi letaalset selle ajaga välja areneda. Vaid väga üksikud ja agressiivse loomuga juhud arenevad mõne kuuga. Aga sinna ei ole midagi teha. Aga neid on tõesti harva.
CIN1 on ju kerge düsplaasia, mis pole kaugeltki veel vähk.
Tõenäoliselt tahab günekoloog teha või on juba teinud ka hpv tüve määramise.
Praegu on tuvastatud enam kui 100 HPV tüüpi, mis võivad inimkehas elada. Kuid mitte kõik neist ei ole emakakaelavähi arengu riskitegur. Kõik viirused jagunevad tavapäraselt kõrge, keskmise ja madala onkogeense potentsiaaliga rühmadesse:
Madal risk: 6, 11, 42, 43, 44 HPV tüüpi (põhjustavad suguelundite tüükaid, ei suurenda vähki haigestumist)
Keskmine risk: tüübid 31, 33, 35, 51 ja 52 (põhjustavad sageli düsplaasiat, palju harvemini vähki)
Kõrge risk: 16, 18, 39, 45, 50, 53, 55, 56, 58, 59, 64, 68 tüüpi (leitakse 99% -l emakakaelavähi juhtudest)
Enamikul juhtudel kaob HPV iseseisvalt 1–2 aasta jooksul, ilma et see tooks kaasa olulisi muutusi. Ja ainult aeg-ajalt põhjustab see kroonilist, pikaajalist infektsiooni, põhjustades düsplaasiat ja põhjustades emakakaelavähki. Arvatakse, et mida noorem on naine, seda kiiremini toimub enesetervendamine. Seetõttu peetakse tütarlaste puhul viiruse määratlemist PCR-meetodil sobimatuks. Tavaliselt tehakse HPV-test määrdumise ja kolposkoopia abil tuvastatud muutuste (leukoplakia, düsplaasia), samuti emakakaelavähi sümptomite osas.
Üldiselt on see jah ok, et kõrvalekallete olemasolul tehakse uus test sõltuvalt leiust kas aasta või poole pärast. Emakakaela ei ole hea niisama torkida, eriti kui oled sünnitusealine naine ja plaanid tulevikus veel lapsi saada. Kui ikkagi sisetunne on halb, siis teise arsti arvamust on alati ok küsida.
