Teema: Pärandamisest ja pärimisest mitte abielus olles

#2946891:

#2944231:

Wikit tsiteeringuna tuua on muidugi tase omaette, RT oleks asisem:

Perekonnaseadus:

§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ja mis ses konkreetses Vikipeedia tsiteeringus siis täpselt vale oli? Inimkeeles lahti seletatud, kõik viited õigetele seaduseparagrahvidele juures.

Viki võib olla tõesti nii ja naa, aga kui oskad järele vaadata, et kõik on õige, artikkel põhineb seadustel ja spetsialistide kirjutatul, viited kõik paigas, siis on see ikka tunduvalt informatiivsem lugemisallikas kui suvaline kuiv seadusepunkt.

Su kopitu ju tegelikult ei vasta üldse küsimusele ja jätab mulje, nagu peakski iga joodikust täiskasvanud alaneja sugulane, kellele on puue määratud, olema automaatselt ülalpeetav ja omama õigust sundosale.

Olen selle viimase postitusega väga nõus. Wikipedia peale võis silmi pööritada eelmisel kümnendil, kui see oli veel uus ja toores projekt.

Ja tegelikult on seadustel ka oma seletuskirjad, kus selgitatakse, mida mingi konkreetne paragrahv tähendab, mis on selle mõju jne. Lisaks annab oma panuse seaduste tõlgendamisse sageli ka Riigikohus. Ei ole nii, et viskan mingi seadusepunkti ette ja kõik on igaühele üheselt selge.

Kasutan teemat ära.Kui isa loobub testamendist siis kellele läheb maja?Kas võin ilma jääda sest mul erinev perekonna nimi aga veri on ühine,samas teine õde sama perekonna nimi aga veri pole ühine.Abikaasa puudub isal.

#2952519:

Kasutan teemat ära.Kui isa loobub testamendist siis kellele läheb maja?Kas võin ilma jääda sest mul erinev perekonna nimi aga veri on ühine,samas teine õde sama perekonna nimi aga veri pole ühine.Abikaasa puudub isal.

Oletatavasti on see ühise perekonnanimega õde lapsendatud või siis abielust sündinud ja paberite järgi isa laps. Kui sina oled ka ametlikult isa laps hoolimata sinu perekonnanimest, siis läheb pärandus teie vahel jagamisele.
Kui sina oled paberite järgi kellegi teise laps, siis võid ju lasta DNA analüüsi teha, kas sind selle järgi ka pärijaks tunnistatatakse, ei oska öelda. Teist õde sa DNA analüüsi alusel pärandusest ilma jätta ei saa, kui paberite järgi on sinu isa ka tema isa.

Kui sugulusastet tõendada ei saa, siis ei ole pärija. Isegi kui keegi näitab kellegi peale näpuga et too on ka on pärija, on notarite jaoks alati risk ja nad ei soovi sellise asjaga kaasa minna.

Bioloogiline sugulusaste pole ilmtingimata vajalik, et olla pärija. Laps võib olla ka lapsendatud või siis on valeinfo põhjal lapse sünnitunnistusel vale isa nimi. Kui laps sünnib abiellu, kuid pole bioloogiliselt tema emaga abielus oleva mehe laps ja keegi pole pidanud vajalikuks seda isadust ümber lükata, on ta ikkagi selle mehe (ema abikaasa) pärija.