Esileht Tööelu, raha ja seadused. Pärandamisest ja pärimisest mitte abielus olles

Näitan 10 postitust - vahemik 31 kuni 40 (kokku 40 )

Teema: Pärandamisest ja pärimisest mitte abielus olles

Postitas:
Kägu

ning kuna ta emal lapsi ei ole – siis pärib ilmselt terve maja.

Kuidas saab ema olla nii, et lapsi ei ole?!

jäi vahele sõna “rohkem”. vabandust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Wikit tsiteeringuna tuua on muidugi tase omaette, RT oleks asisem:
Perekonnaseadus:
§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud
Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ja mis ses konkreetses Vikipeedia tsiteeringus siis täpselt vale oli? Inimkeeles lahti seletatud, kõik viited õigetele seaduseparagrahvidele juures.
Viki võib olla tõesti nii ja naa, aga kui oskad järele vaadata, et kõik on õige, artikkel põhineb seadustel ja spetsialistide kirjutatul, viited kõik paigas, siis on see ikka tunduvalt informatiivsem lugemisallikas kui suvaline kuiv seadusepunkt.
Su kopitu ju tegelikult ei vasta üldse küsimusele ja jätab mulje, nagu peakski iga joodikust täiskasvanud alaneja sugulane, kellele on puue määratud, olema automaatselt ülalpeetav ja omama õigust sundosale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Wikit tsiteeringuna tuua on muidugi tase omaette, RT oleks asisem:

Perekonnaseadus:

§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ja mis ses konkreetses Vikipeedia tsiteeringus siis täpselt vale oli? Inimkeeles lahti seletatud, kõik viited õigetele seaduseparagrahvidele juures.

Viki võib olla tõesti nii ja naa, aga kui oskad järele vaadata, et kõik on õige, artikkel põhineb seadustel ja spetsialistide kirjutatul, viited kõik paigas, siis on see ikka tunduvalt informatiivsem lugemisallikas kui suvaline kuiv seadusepunkt.

Su kopitu ju tegelikult ei vasta üldse küsimusele ja jätab mulje, nagu peakski iga joodikust täiskasvanud alaneja sugulane, kellele on puue määratud, olema automaatselt ülalpeetav ja omama õigust sundosale.

Olen selle viimase postitusega väga nõus. Wikipedia peale võis silmi pööritada eelmisel kümnendil, kui see oli veel uus ja toores projekt.

Ja tegelikult on seadustel ka oma seletuskirjad, kus selgitatakse, mida mingi konkreetne paragrahv tähendab, mis on selle mõju jne. Lisaks annab oma panuse seaduste tõlgendamisse sageli ka Riigikohus. Ei ole nii, et viskan mingi seadusepunkti ette ja kõik on igaühele üheselt selge.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Elus on nii, et kui laps saab 18, siis tavaliselt ei jäta tema vanemad teda päevapealt ilma oma toetusest. Tegelikult käivad peredes asjad nii, et kui sul on lapsed ja sul on võimalusi ja tahet, siis iga vanem on mis tahes moel terve oma eluaja abiks oma mis tahes vanuses lastele. Ikka antakse raha, kui on vajha ja kui on anda, ikka aidatakse tööga või oma kogemustega, tehakse remonti või hoitakse lapselapsi ,ostatakse lapselastele midagi, osaletakse elus, ikka on nii, et kulutatakse kas aega või raha või mõlemat.
Miks siis teisti on, kui koos ei elata, lapse jaoks ju ei ole? Tegelikult on isegi nii, et mida kauem ja mida kaugemal oled ja mida vähem igapäevaselt osaled, seda rohkem püütakse muul moel kompenseerida. Ka nii, et kui vat, laps oli väike, siis polnud võimalik, polnud raha, polnud aega, olin loll, tegin seda vo käisin seal, aga hiljem püütakse see ikka tasa tehA.
Ja sisi on need, kes ootavad, kuni laps saab 18, teevad kätega pliks-plaks ja ootavad, et oma eleu peale saaks juba kord, reaalsus on see, et siis vanema jaoks ei muutu midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kasutan teemat ära.Kui isa loobub testamendist siis kellele läheb maja?Kas võin ilma jääda sest mul erinev perekonna nimi aga veri on ühine,samas teine õde sama perekonna nimi aga veri pole ühine.Abikaasa puudub isal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kasutan teemat ära.Kui isa loobub testamendist siis kellele läheb maja?Kas võin ilma jääda sest mul erinev perekonna nimi aga veri on ühine,samas teine õde sama perekonna nimi aga veri pole ühine.Abikaasa puudub isal.

nimi ei loe midagi. loeb kanne sünnitunnistusel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kasutan teemat ära.Kui isa loobub testamendist siis kellele läheb maja?Kas võin ilma jääda sest mul erinev perekonna nimi aga veri on ühine,samas teine õde sama perekonna nimi aga veri pole ühine.Abikaasa puudub isal.

Oletatavasti on see ühise perekonnanimega õde lapsendatud või siis abielust sündinud ja paberite järgi isa laps. Kui sina oled ka ametlikult isa laps hoolimata sinu perekonnanimest, siis läheb pärandus teie vahel jagamisele.
Kui sina oled paberite järgi kellegi teise laps, siis võid ju lasta DNA analüüsi teha, kas sind selle järgi ka pärijaks tunnistatatakse, ei oska öelda. Teist õde sa DNA analüüsi alusel pärandusest ilma jätta ei saa, kui paberite järgi on sinu isa ka tema isa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei loe perekonnanimi ega veri, loeb see, kas ollakse selle vanema seaduslik laps
st
kas on
*sünnitunnistusel isa andmed
või
*ametlikult lapsendatud

Kui on (jah, isegi kui isa n ö tuvastas isaduse lapsel, kes pole tema bioloogiline laps), on pärija.

Kui isadus tuvastamata siis Eestis on ka surmajärgse DNA-analüüsiga seda nõutud ja lapseks tunnistatud ning päritud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui sugulusastet tõendada ei saa, siis ei ole pärija. Isegi kui keegi näitab kellegi peale näpuga et too on ka on pärija, on notarite jaoks alati risk ja nad ei soovi sellise asjaga kaasa minna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui sugulusastet tõendada ei saa, siis ei ole pärija. Isegi kui keegi näitab kellegi peale näpuga et too on ka on pärija, on notarite jaoks alati risk ja nad ei soovi sellise asjaga kaasa minna.

Bioloogiline sugulusaste pole ilmtingimata vajalik, et olla pärija. Laps võib olla ka lapsendatud või siis on valeinfo põhjal lapse sünnitunnistusel vale isa nimi. Kui laps sünnib abiellu, kuid pole bioloogiliselt tema emaga abielus oleva mehe laps ja keegi pole pidanud vajalikuks seda isadust ümber lükata, on ta ikkagi selle mehe (ema abikaasa) pärija.

Please wait...
Näitan 10 postitust - vahemik 31 kuni 40 (kokku 40 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Pärandamisest ja pärimisest mitte abielus olles