Teema: Pärandatud KV müümine, kui üks pole nõus

Kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu.

#4017117:

Ühesõnaga, kas teisi pärijaid kaitseb seadus, et ikkagi saaks seda vara maha müüa? Või ongi ainus võimalus kohtusse pöörduda?

Segaselt kirjutatud küsimus. Kui inimene pole rahumeelselt nõus müüma siis ainuke seadusega võimalik viis inimest müüma panna on kohtusse pöörduda.

Või siis lihtsalt saadadki seaduspunkti, et kui pole nõus müüma siis järgmise sammuna pöördute kohtusse ja müüma/või teiste osa välja ostma, peab igal juhul.

Kaasomandi lõpetamine kohtus.

Aga kohtusse pöördudes peab esitama konkreetselt, mida teised kaasomanikud nõuavad.

Kui see, kes soovib kinnisvara edasi kasutada, tõenäoliselt pole võimeline välja ostma teiste osa, siis anda kohe sisse kaasomandi lõpetamine asja müümise ja saadud raha jagamise nõudega. KOhtus saab see kolmas kaasomanik siis omalt poolt avaldada soovi ise osta teiste osa.

#4017141:

Las siis see noorim ostabki ise ära selle korteri?

Kui tal oleks hunnik raha, siis polekski probleemi ju. Või saaks laenu nii palju. Eks seal võib vaidlemist muidugi tulla ka selle üle, mis see korter kellegi arvates väärt on. Paljud probleemid lahendaks ära, kui inimestel oleks raha, aga seda on enamasti ikka puudu ju.

Kuna tegemist on siiski õdede-vendade vahelise suhtega, siis näen, et kõik peaksid järeleandmisi tegema.

Jah, see, kes müüa ei soovi, peaks leidma võimalused teised välja osta. Laenu ei ole tal vaja kogu korteri väärtuse ulatuses vaid siis üksnes 2/3.

Müüjad peaksid aga hinna määramisel arvestama, et ei tõmbaks kotti üle kõrvade oma õel/vennal lihtsalt seetõttu, et ta niiväga tahab seda korterit. Samuti võibolla mitte vaatama dollarimärgid silme ees samaväärsete korterite turuhinda kinnisvaraportaali, vaid olema nõus oma õele/vennale väiksema hinnaga müüma – st nt las hinnatakse korter ametlikult ära ja siis võtategi korteri väärtuseks hindamisaktis oleva hinna, millest siis igaüks küsib oma osa.

Aga, alati on ka rohkem lahendusi. Miks mitte näiteks leppida kirjalikult kokku korteri kasutuskord – et on ainuüksi tema kasutada ja ta maksab teile igakuiselt hüvitist selle eest, et te ei saa seda kasutada + katab kõik korteriga kaasnevad muud kulud nagu kommunaalid, ühistule taustavad remondi- ja hooldusmaksud vmt, aga samuti kui korteris juhtub ootamatusi nagu nt veetoru lõhkemine, et kõik kulud on tema kanda. Kindlasti tasub sisse kirjutada korteri kindlustamise kohustus. Kõlab natuke nagu üürileping, aga üürileping ei võimalda üürnikule nii palju kohustusi panna. Seetõttu tuleks see vormistada hüvitisena selle eest ,e t te ei saa omas ja kasutada (sh ei saa käia kontrollimas, kuidas tema kasutab, st sa ei saa siis ka üürileandja õigusi kasutada). Kindlasti peab siis kokkuleppes olema ka, kui tihti vaadatakse hüvitise suurus uuesti üle, mis on etteteatamistähtaeg kokkuleppe ülesütlemiseks, mis juhtub, kui jääb maksega hiljaks jne.

#4017117:

Korter on jaotatud kolme inimese peale (lahkunu lapsed), aga üks elab sees ega soovi maha müüa. Lapsepõlvekodu on see kõigi jaoks olnud, aga tema on noorim ja jäi pikemaks sinna elama. Ühesõnaga, kas teisi pärijaid kaitseb seadus, et ikkagi saaks seda vara maha müüa? Või ongi ainus võimalus kohtusse pöörduda? Loomulikult on soov rahumeelselt kokku leppida, aga inimesed võivad vahel omada väga kummalisi arusaamu sellest, mis on nende õigus ja eesõigus.

tänud vastajaile.

Maksab teile teie osa välja.

#4017250:

Oled tõesti imelik. Miks need teised lapsed siis kannatama peavad?

Mille all nad kannatavad? Selle all, et nende ühine lapsepõlvekodu jääb endiselt perekonda? Et nende õde või vend ei pea kodutuks jääma?

#4017266:

Mille all nad kannatavad? Selle all, et nende ühine lapsepõlvekodu jääb endiselt perekonda? Et nende õde või vend ei pea kodutuks jääma?

Kuule, see lapsepõlvekodu on mingi amortiseerunud korter, mitte uhke maamaja sajandi algusest, mida on sentimentaalne säilitada.

Ehk siis näiteks 2 õde-venda võiksid kodutud olla, et üks saaks hästi elada? On ikka mõistus sul.

Korter ära hinnata ja summa jagada kolmeks, kes soovib korterit endale – maksab teisele nende osad välja.

#4017276:

#4017267:

PS. Elan ise üürikorteris ja jah, see summa kuluks marjaks, aga minu silmis ei oleks selle saamine sellisel viisil õiglane.

Tüüpiline allaheitlik inimene, kellest sajaga üle sõidetakse.

Miks allaheitlik, äkki lihtsalt viisakas ja heasüdamlik?

Meil on ka 1/6 korterist: isa suri ära, ema elab sees, pool korterist on nagunii ema oma, ülejäänu jagati emale ja lastele pärimise teel. ma peaksin puhta peast soe olema, kui hakkaksin nõudma, et meie 1/6 raha kättesaamiseks tuleks 80+ ema tema sünnikodust välja tõsta, et pisitillukest pärandiosa kätte saada. Eks lähima 10a jooksul, kui ta manalateele läheb, saab nagunii korteri müüki panna. ega sellega kiiret pole.

Olen TA.

Nagu kirjutasin, lapsepõlvekodu on see kõigi jaoks olnud, tegu on suure korteriga, millel kõrge väärtus. Keegi meist pole rikas ja kui kunagi selle korteri eest oma osa saaksime, kuluks see marjaks ära. Mulle endale tunduks väga veider justkui omastada korter ning jätta oma õde ja vend sellest ilma. Ma ju ei räägi olukorrast, kus mulle kuulub 1/5 kauge sugulase korterist. Ma räägin sellest, et kui kunagi ühine ema peaks lahkuma siit elust, siis üks laps võtab lihtsalt tema korteri endale.

#4017276:

Tüüpiline allaheitlik inimene, kellest sajaga üle sõidetakse.

Aga vähemalt puhta südametunnistusega. Ma põhimõtteliselt keeldun oma lähisugulastega mingi kinnisvara pärast tülli minemast. See ei ole seda väärt.

#4017432:

Aga kui su lähisugulane sinuga meelsasti kinnisvara pärast tülli läheb? Minu vend nt tegi mulle ja emale väga üheselt selgeks, et kui tema mu ema sünnikodu ainult endale ei saa, siis me kahetseme seda väga. Mingist jagamisest või ühisest kasutamisest polnud juttugi.

Loodan, et te ta puu taha saatsite ning manipulatsioonile ei allunud. Sellistele tuleb koht kohe kätte näidata.

#4017424:

#4017276:

Tüüpiline allaheitlik inimene, kellest sajaga üle sõidetakse.

Aga vähemalt puhta südametunnistusega. Ma põhimõtteliselt keeldun oma lähisugulastega mingi kinnisvara pärast tülli minemast. See ei ole seda väärt.

Kas sul lapsed ka on? Kui on, siis kas sa sedapidi pole mõelnud, et mingi kinnisvara (või raha, mis selle müümisest saab) kuluks neile ka mingil hetkel elu alustamiseks ära, ja sinu südametunnistus teeb nende elu raskemaks?

Aga üldiselt ei saa ma ka aru, kus siin see tüllimineku koht üldse on. Kui testamenti pole, siis järelikult vanemad tahtsid, et pärandvara jaguneks laste vahel võrdselt. Kui see laps, kes seal elab, on aga näiteks seal hiljuti mingeid suuremaid ehitustöid  teinud vms, siis need kulud saab ka ju ligikaudselt arvesse võtta.

#4017445:

Kas sul lapsed ka on? Kui on, siis kas sa sedapidi pole mõelnud, et mingi kinnisvara (või raha, mis selle müümisest saab) kuluks neile ka mingil hetkel elu alustamiseks ära, ja sinu südametunnistus teeb nende elu raskemaks?

Mul on lapsed. Ja piisavalt suured, et sellest teemast aru saada. Ja nad on minuga sama meelt. Head suhted on palju enam väärt kui ükskõik milline vara.

#4017449:

#4017445:

Kas sul lapsed ka on? Kui on, siis kas sa sedapidi pole mõelnud, et mingi kinnisvara (või raha, mis selle müümisest saab) kuluks neile ka mingil hetkel elu alustamiseks ära, ja sinu südametunnistus teeb nende elu raskemaks?

Mul on lapsed. Ja piisavalt suured, et sellest teemast aru saada. Ja nad on minuga sama meelt. Head suhted on palju enam väärt kui ükskõik milline vara.

Need ei ole ju enam mingid head suhted, kui üks arvab, et kogu pärand ilma küsimusteta temale kuulub.