Kas kui ma ei soovi pärandit vastu võtta, tähendab seda, et ma ei pea ka selle inimese võlgadega tegelema? Ehk ei saa mingit osa tema kontojäägist ega varast, aga ei pea ka tegelema võlgadega ja need kustutatakse?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Pärandi küsimus
Teema: Pärandi küsimus
Kui loobud, siis loobud kõigest.
Aga vaata, et loobumisega hiljaks ei jää.
Võlgu ei kustutata, otsitakse järgmine pärija.
Loobumisel lähebjärg järgmise pärija kätte, lapselt lapselapsele ja kui lapselapse loobub, siis vanemad – õed/vennad – vennalapsed. Kui on olemas seadusjärgsed pärijad, siis KOV ei päri.
Pärimisõigusetunnistus antakse välja igaljuhul, ka siis kui pärija ise kohale ei lähe (võlausaldajate kaitseks, et ei saaks pikalt venitada). Kui pärandvara inventruur kinnitab, et võlgu on rohkem, kui vara – tuleb kohtus väljakuulutada pärandvara pankrot – siis pankrotihaldur kontrollib üle, kas tõesti ei ole midagi, mida saaks tagasivõita.
Kui sa loobud pärandist, ei pea sa mille giga tegelema. Sa ei saa mingit osa pärandist ja ei pea võlgadega tegelema. Kui kõik pärijad loobuvad, läheb pärand omavalitsusele ning omavalitsus tasub võlad.
Kui sa loobud pärandist, ei pea sa millegiga tegelema. Sa ei saa mingit osa pärandist ja ei pea võlgadega tegelema.
Kui teemaalgataja loobudes lähevad need võlad tema lapse poolt pärimisele, siis nagu päris nii ei ole, et ei pea üldse kokku puutuma ega tegelema
Kui teemaalgataja loobudes lähevad need võlad tema lapse poolt pärimisele, siis nagu päris nii ei ole, et ei pea üldse kokku puutuma ega tegelema
Minul suri paar aastat tagasi lähisugulane, kellel pärandada olid peamiselt võlad. Sain korraga notari juures loobuda nii enda kui ka tollal veel alaealiste laste nimel, mees pidi ka allkirja andma, et laste nimel loobub. Mis võlgadest edasi sai ei tea, olin teise ringi pärija (minu lapsed oleks kolmas ring olnud), kõik täisealised teise ringi pärijad tegid samuti ja kõik kolmanda ringi pärijad olid alaealised. Võlad suured ei olnud, aga vara polnud üldse va mingi väike summa pangakontol.
Järgmist pärijat minu teada üle kolmanda ringi ei otsita, mingid vanaonu pojad või vanatädi tütred enam pärimises ei osale.
Loobumisele alternatiiv on nõuda ka pärandvara inventuuri. Sellisel juhul, kui on tehtud ametlik inventuur, vastutad võlgade eest üksnes pärandvara väärtuses. Aga tegelema pead ikka nendega.
Kov ei hakka kellegi võlgu tasuma, kov teeb pärandvara inventuuri ja läheb kohtusse ja taotleb eraisiku (surnu) pankrotti.
Kui teemaalgataja loobudes lähevad need võlad tema lapse poolt pärimisele, siis nagu päris nii ei ole, et ei pea üldse kokku puutuma ega tegelema
Minul suri paar aastat tagasi lähisugulane, kellel pärandada olid peamiselt võlad. Sain korraga notari juures loobuda nii enda kui ka tollal veel alaealiste laste nimel, mees pidi ka allkirja andma, et laste nimel loobub. Mis võlgadest edasi sai ei tea, olin teise ringi pärija (minu lapsed oleks kolmas ring olnud), kõik täisealised teise ringi pärijad tegid samuti ja kõik kolmanda ringi pärijad olid alaealised. Võlad suured ei olnud, aga vara polnud üldse va mingi väike summa pangakontol.
Järgmist pärijat minu teada üle kolmanda ringi ei otsita, mingid vanaonu pojad või vanatädi tütred enam pärimises ei osale.
Vanaonu või vanatädi lapsed ja järeltulijad käivad samuti sinna kolmanda ringi alla.
Kas ei olnud nii, et esimene ring: lapsed ja nende järeltulijad, teine ring: vanemad ja nende järeltulijad (st õed-vennad, nende lapsed jne), kolmas ring: vanavanemad ja nende järeltulijad (ehk et tädid-onud, nende lapsed jne)? Ehk et vanaonu ja vanatädi järeltulijad ei peaks tõesti enam mingis ringis olema. Lisaks ei peaks kuidagi olema võimalik, et lapsevanem on teises, aga tema lapsed kolmandas ringis.
Pärimisjärjekorrad:
http://www.notarlaidvee.ee/seadusjargsed-parijad
Pärimisjärjekorrad:
Seega mul oli õigus, jah?
Kui on teada, et võlad aga kui on siiski ka vara/raha siis tasub teha inventuur. Niisama põrsast kotis ei pea vastu võtma. Kui on suurem pärand kui need võlad siis vahel tasub see vastu võtta.
Mul on poisil ( sai just 12) jalg 42-43, laste/noorte sandaalid on väiksed, meeste oma on kitsa poisikese jalas laiad. Ostangi poest riidest tenniselaadsed kingad. Sandaalisega on ka see jama – pidest kasutamisest kuluvad takjad läbi ega hoia sandaali jalas.
Mis siis saab, kui esimese ja teise ringi pärijad loobivad, aga kolmanda ringi pärijate seas on inimesi, kes on välismaal ja keda pole võimalik kätte saada (aktiivsed sidemed puuduvad)?
Oletame, et kolmanda ringi pärijaid on 10, aga 2 ei ole kättesaadavad. Siis need kaks võivad saada toreda üllatuse ja pärida korralikud võlad?
Mõni “ärimees” võib suisa seitsmekohalise numbri võlgasid pärandada. Päris uhke värk.
Mis siis saab, kui esimese ja teise ringi pärijad loobivad, aga kolmanda ringi pärijate seas on inimesi, kes on välismaal ja keda pole võimalik kätte saada (aktiivsed sidemed puuduvad)?
Oletame, et kolmanda ringi pärijaid on 10, aga 2 ei ole kättesaadavad. Siis need kaks võivad saada toreda üllatuse ja pärida korralikud võlad?
Mõni “ärimees” võib suisa seitsmekohalise numbri võlgasid pärandada. Päris uhke värk.
Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada oma pärimisõigusest.
Kui teemaalgataja loobudes lähevad need võlad tema lapse poolt pärimisele, siis nagu päris nii ei ole, et ei pea üldse kokku puutuma ega tegelema
Minul suri paar aastat tagasi lähisugulane, kellel pärandada olid peamiselt võlad. Sain korraga notari juures loobuda nii enda kui ka tollal veel alaealiste laste nimel, mees pidi ka allkirja andma, et laste nimel loobub. Mis võlgadest edasi sai ei tea, olin teise ringi pärija (minu lapsed oleks kolmas ring olnud), kõik täisealised teise ringi pärijad tegid samuti ja kõik kolmanda ringi pärijad olid alaealised. Võlad suured ei olnud, aga vara polnud üldse va mingi väike summa pangakontol.
Järgmist pärijat minu teada üle kolmanda ringi ei otsita, mingid vanaonu pojad või vanatädi tütred enam pärimises ei osale.
Minul on vastupidine kogemus, kus otsiti ülesse kogu sugupuu. 1 inimene sealhulgas oli “kadunud” kuskile välismaale ja teda ei leitud. Sugulane oli nii kauge, et mitte keegi ei teadnudki teda – notar oli teinud ikka väga suure uurimisöö. Päris tükk aeg võttis aru saada, et üldse aru saada midagi. Tegu oli vana-vanatädi alama sugulasega. Loobujaid oli ikka terve suur pakk pabereid 🙂 Tegelikult ikka palju jama niipidi ka, et ei saa kuidagi lihtsamalt loobuda – mine notarisse kohale ja maksa ka veel selle eest.
Tegelikult ikka palju jama niipidi ka, et ei saa kuidagi lihtsamalt loobuda – mine notarisse kohale ja maksa ka veel selle eest.
Meie suguvõsale soovitaski notar arvutada – kui suur oleks kõigi järjestikuste loobumiste kulu kokku. Et mõnikord oleks tunduvalt soodsam kellelgi pärand vastu võtta ja võlgade kulu suguvõsa vahel ära jagada kui et kõik eraldi loobuma hakkaksid. Tõi näiteid lõputust sugulaste jadast, kes kõik järjest loobuvad, et mitte pärida 500 eurost võlga, aga kulutavad kõik eraldi kokku palju suurema summa.
Kui teemaalgataja loobudes lähevad need võlad tema lapse poolt pärimisele, siis nagu päris nii ei ole, et ei pea üldse kokku puutuma ega tegelema
Minul suri paar aastat tagasi lähisugulane, kellel pärandada olid peamiselt võlad. Sain korraga notari juures loobuda nii enda kui ka tollal veel alaealiste laste nimel, mees pidi ka allkirja andma, et laste nimel loobub. Mis võlgadest edasi sai ei tea, olin teise ringi pärija (minu lapsed oleks kolmas ring olnud), kõik täisealised teise ringi pärijad tegid samuti ja kõik kolmanda ringi pärijad olid alaealised. Võlad suured ei olnud, aga vara polnud üldse va mingi väike summa pangakontol.
Järgmist pärijat minu teada üle kolmanda ringi ei otsita, mingid vanaonu pojad või vanatädi tütred enam pärimises ei osale.
Vanaonu või vanatädi lapsed ja järeltulijad käivad samuti sinna kolmanda ringi alla.
Kas ei olnud nii, et esimene ring: lapsed ja nende järeltulijad, teine ring: vanemad ja nende järeltulijad (st õed-vennad, nende lapsed jne), kolmas ring: vanavanemad ja nende järeltulijad (ehk et tädid-onud, nende lapsed jne)? Ehk et vanaonu ja vanatädi järeltulijad ei peaks tõesti enam mingis ringis olema. Lisaks ei peaks kuidagi olema võimalik, et lapsevanem on teises, aga tema lapsed kolmandas ringis.
Vabalt võid ju vanatädi järgi pärida. Näiteks su vanatädi elas 100 aastat vanaks, lapsi polnud. Tema pärijaks on 15 aastat vanem vend, kes juba ammu surunud. Vennal oli poeg, kes samuti surnud ja järgi jäävad venna lapselapsed, kes elavad.
Või kui sul endal lapsi pole ja su surnud emal-isal õdesid ja vendi polnud, siis on pärijaks vanatädide ja -onude lapsed.
Tegelikult ikka palju jama niipidi ka, et ei saa kuidagi lihtsamalt loobuda – mine notarisse kohale ja maksa ka veel selle eest.
Meie suguvõsale soovitaski notar arvutada – kui suur oleks kõigi järjestikuste loobumiste kulu kokku. Et mõnikord oleks tunduvalt soodsam kellelgi pärand vastu võtta ja võlgade kulu suguvõsa vahel ära jagada kui et kõik eraldi loobuma hakkaksid. Tõi näiteid lõputust sugulaste jadast, kes kõik järjest loobuvad, et mitte pärida 500 eurost võlga, aga kulutavad kõik eraldi kokku palju suurema summa.
Ei ole õige soovitus selles osas, et maksta ise võlg ära. Kui pärandvara inventuur teha – ei vastuta pärija oma rahaga võlgade eest, seega tule esitada pärandvara kohta pärast kohtule pankrotiavaldus. Näiteks loetakse varasse ka pensionisambad, seega saab nende abil võlgu kustutada. Jah, pärimisega seotud kulud võiksid sugulased klapitada, aga võlgu ei pea küll ise maksma, kui on inventuur tehtud.
Et mõnikord oleks tunduvalt soodsam kellelgi pärand vastu võtta ja võlgade kulu suguvõsa vahel ära jagada kui et kõik eraldi loobuma hakkaksid.
Aga probleem on ju selles, et võlgu ei maksaks ju terve suguvõsa, vaid see üks loll, kes pärandi vastu võttis. Mul on lihtsam kulutada notarile see konkreetne summa, kui loota, et iga suguvõsa liige, kes oleks potentsiaalne pärija, aitab mul pärast seda võlga maksta.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Pärandi küsimus