Teema: Pärandiga saadud maja ja üüriline sees

Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu saab igal ajal ülesütelda. Saadad kirja, et sellest kuupäevast on leping üles öeldud, palun vabastada kinnistu ja anda asjad üle. Kui ei tee seda, siis kohtusse ja kõigel lihtsam on ebaseadusliku valduse teema.

#3801558:

Üürilepingut paberil pole kunagi olnud. Oli vanaema tuttav ja on 8a seal elanud suusõnalise kokkuleppe alusel.

Teemaalgataja

Üür reaalselt ka laekub?

Tegelikult on etteteatamisaeg 3-kuud, kindlasti peaks olema see edastatud kirjalikult, et tõestada, ideaalne oleks veel muidugi tähitud kiri, aga see pole vajalik. Probleem tekib siis kui tõesti inimene otsustab eirata ja ka peale seda mitte välja kolida.

St kui reaalselt on üür laekunud (ka vanaemale, nüüd sulle) siis on päris niisama ei saa, et päeva pealt tõstad välja, et tal pole seal õigust olla, vaid lähtudagi just tavalisest üürilepingu ülesütlemise punktidest. Sissekirjutust pole olemas, on reaalne elukoht – selle puhul küsitakse omaniku kinnitust – ilma omaniku kinnituseta saab lasta reaalseks elukohaks märkida vaid üürilepingu olemasolul ja seda näidates.

Aga mis notar sellist juttu ajab? Notar, kes sellist juttu reaalselt ajab ei peaks notarina töötama. – Ma ei tea, kas Eestis on võimalik teha selliseid erisusi, mis  võiks olla ainult see kui pärandvara on jäetud kindlale inimesele tingimusel, et antud inimene nt võib seal sees elada kuni surmani vmt?!

Tänapäeval võib leping olla ka suuline. Ja kui vanaema ta käest üüri ei küsinud, siis neil oligi selline leping omavahel.

Aga kui sina oled nüüd uus omanik, siis on tingimused muutunud ja kui sul on soov seda maja kasutama hakata, aga inimene ise ei lähe, siis on jah veidike pahasti. Eks sa kohtu ja politsei abil siis pead kuidagi edasi tegutsema, aga enne pärandvara vastuvõtmist ei saa teda välja ajada tõesti, kellelgi teisel ei ole selleks veel lihtsalt voli, kui eelmine omanik, kellega kokkulepe sai sõlmitud, on surnud.

Saidki maja koos üürilisega ja nüüd vaikselt hakkad uurima, missugused on sinu võimalused omanikuna sellele elanikule selgeks teha, et tal tuleb nüüd mujale kolida.

Suusõnalist lepingut on küll raske tõendada, aga seaduse järgi on iga tähtajatu lepingu üles ütlemisel etteteatamisaeg kolm kuud. Saada kirjalikult talle sellekohane korrektne teade või vii kohale ja pange allkirjad alla. Keeruline lugu tõesti ja võib-olla tulebki võimud kaasata, kui inimene kategooriliselt keeldub lahkumast, aga päris nii ikka ei ole, et ta võibki sinna elu lõpuni elama jääda ilma omaniku nõusolekuta.

#3801975:

sellise jutu peale tekib tunne, et ta pole seal mitte üüriline, vaid vanaema on talle teinud eluaegse elamisloa seal majas. ehk etsina võid küll uus omanik olla, aga temal on õigus kuni surmani seal elada.

Täiesti idiootne klausel ju, kui parasiiti tuleb surmani üleval pidada.

Kui notar ütles, et on üüriline, siis ei usu, et kasutusõigus seatud on.

#3801988:

#3801975:

sellise jutu peale tekib tunne, et ta pole seal mitte üüriline, vaid vanaema on talle teinud eluaegse elamisloa seal majas. ehk etsina võid küll uus omanik olla, aga temal on õigus kuni surmani seal elada.

Täiesti idiootne klausel ju, kui parasiiti tuleb surmani üleval pidada.

Kui notar ütles, et on üüriline, siis ei usu, et kasutusõigus seatud on.

notar ütles talle ka seda, et sellest inimesest seal ei saa lahti – see viitab pigem kasutusõigusele kui üürilisele. üürimisest on 99% inimestest kuulunud, eluaegsest kasutusõigusest teadjate arv on märksa väiksem ning teemaalgataja võis ise arvata, et jutt on üürilisest, kui keegi seal elab.

ükski notar ei hakka rääkima, et üürilisest ei saa lahti – saab küll. eluaegse kasutusõigusega isikust ei saa ja sellele viitab ka see, et üürilepingut neil pole. ilma lepinguta elavast inimesest on eriti lihtne vabaneda ju

#3802288:

Kas siis inimene ei saa aru või ei kuule?? kui räägitakse eluaegsest kasutusõigusest. Sel juhul pidi see inimene väga kaval manipulaator olema, kui vanaema nii ära lollitas. Kus on alusdokumendid?

Miks kohe manipulaator? Võimalik, et inimene on omal ajal vanaemale väga suure teene teinud ja see oli vastuteene vmt jne. Kellelgi pole kohustust oma maja vmt lastele pärandada, see on valik. Ilmselt kui vanaema juures keegi teine elas samal ajal sees siis vanaemaga mingeid väga tihedaid sidemeid ja külaskäike polnud – hea ju üldse kui siis midagi pärandatakse.

Kuid selline asi pärida on jah suht kehv variant, kuna peamiselt kaasnevad vaid kohustused (eluaset korras hoida, et kõik tasutud oleks jne), samal ajal kui seda ei saa müüa või ise kasutada.

Tänapäeval pole sellist asja nagu Sissekirjutus vaid on elukoha registreering. See ei taga mingeid õigusi kui ta elukoht on sinna registreeritud.

Kui lepingut pole ja inimene ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma siis on sinul kui uuel omanikul õigus 3k pikkuse etteteatamisega leping lõpetada ja paluda välja kolida. Saad talle tähitud kiri selle kohta.

MIDA notar konkreetselt ütles?

Kas tegu on nn üürilisega st suulise kokkuleppe alusel elukohta kasutava ning sinna registrisse kantud elukohaga inimesega?

Või on vanaema testamendis antud talle õigus kasutada seda maja oma elukohana ka pärast vanaema surma?

Palun võta kätte ja loe, kas testamendis on teda kuidagi mainitud ja mis seal täpselt kirjas on!

Kui pole testamendis talle midagi, siis räägidki ilusasti, et nüüd on see sinu maja, sinu reeglid, sa pole kaasüürilisest huvitatud ja palud välja kolida…kui ei nõustu, teatad ametlikult kirjalikult 3k ette ja ta peab elukoha vabastama, muidu kohtusse. Tahab või ei.

Kui aga vanaematestamendis on tal kasutusõigus, siis saad ainult läbi rääkida, ettepanekuid teha(n muretsed talle uue elukoha ja/või aitad kolida+maksta mingi aja jne st inimene võib sulle vastu tulla ja kolida aga seaduslikult on tal surmani õigus seal elada(+ majutada ka n teda hooldavat inimest).

Jah, see ei tohi takistada sinu seal toimetamist st teiste ruumide kasutamist(kui talle on mingi kindel majaosa eraldatud) või kõigi ruumide koos kasutamist, remontimist jne aga tegelikkuses võib see olla väga keeruline.

NB! kui sa maja ka n müüd, siis ostja saab ikka maja koos elanikuga st tema kasutusõigus jääb ja läheb ka ostu-müügi lepingusse.

Soe soovitus – alustage kõigepealt sellest, et selgitate välja, millise õiguse alusel inimene pärandvaras resideerub. On kaks versiooni – suuline kokkulepe, mis võrdsustatakse üürilepinguga (tähtajatu) või tasuta kasutusõigus surmani. Viimane on kehtiv juhul, kui selle kohta on kinnistusregistris vastav kanne olemas.

Kui tegemist on tasuta kasutusõigusega elu lõpuni, siis võiks püüda kokkuleppele saada. Kõige mõistlikum leida koos (esialgu kasvõi oma kuludega) asenduspind elamiseks, millele peaks järgnema tasuta kasutusõiguse lõpetamine notariaalselt. Lõpetamist omal soovil saab teha vaid see inimene, kellele see õigus määratud on. Kohtu kaudu selle lõpetamist uus omanik niisama nõuda ei saa, isegi siis kui tegemist on olnud pärandvaraga.

sellest pikast jutust tundub, et isik elab seal üürilepinguta, järelikult mingid teooriad selle kohta, et “üürnik läheb pärimise korral üle uuele omanikule” ei päde.

kui kinnistusraamatus oleks olnud märge, et võib kuni surmani elada, siis oleks notar seda ju teada andnud, samuti näeks omanik seda ise ka kinnistusraamatust, aga seda ju ka pole.

kui on eaka inimesega tegu, äkki peaks pöörduma KOVsse, võibola on neil talle pakkuda sotsiaalkorter, koht hooldekodus, või saavad nad kontakteeruda tema sugulastega.

samuti võib teha avalduse politseisse, kuna isik kasutab ilma omaniku loata võõrast kinnisvara. saab korraldada sundväljatõstmise. politsei kaasabil. või lihtsalt jõudu kasutades.

pole absoluutselt normaalne, kui inimesele kuulub kinnisvara ja ta ei saa seda kasutada, seda keegi võhivõõras on otsustanud sisse kolida.