Kas inimese surmaga kaasnevad alati kindlad juriidilised toimingud ka pärimise osas?
Ehk ei ole nii, et kui lasteta abielupaari üks pool sureb, siis kogu vara jääb elus olevale abikaasale, vaid testamendi puudumisel hakatakse otsima surnud abikaasa lähisugulasi e võimalikke pärijaid?
Mis juhtub siis, kui abielupaaril on alaealine laps, üks abikaasa sureb, mis saab pärandist siis?
Kui lapsi pole siis abikaasa pärib teiseastme pärijatega koos ja saab poole varast, ülejäänud läheb teiseasteme pärijatele. Kui teiseastme pärijaid pole siis abikaasa pärib kogu vara.
Kui oleks lapsed siis abikaasa pärib võrdselt lastega sama osa, aga mitte vähem kui 1/4 pärandist.
Abikaasa ei päri üheski järjekorras, vaid järjekordade kõrval:
esimese järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist;
teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist;
kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib abikaasa kogu pärandi.<sup id=”cite_ref-12″ class=”reference” style=”margin: 0px; padding: 0px; border: 0px; font-variant: inherit; font-stretch: inherit; line-height: 1; font-family: inherit; font-size: 0.75em; background: none; unicode-bidi: isolate; white-space: nowrap;”>[12]</sup>
Okei, ma saan aru, et see on seadusega siis igatepidi reguleeritud. Aga kuidas praktiliselt siis see toimub, ses osas, et inimene sureb, kas siis tema surmatunnistuse alusel algatatakse automaatselt pärimisprotsessid või peab keegi selle kuidagi algatama?
Mulle jääb siin lihtsalt arusaamatuks see, et kuidas saab juhtuda, et abielupaari puhul tulevad ühtäkki mängu ei tea mis ringi sugulased, kellega pole aastakümneid suheldudki ja neil on ühtäkki õigus abielupaari ühisvarale .. See ei ole ju loogiline mingit pidi ..
Sa ei pea see pärast muretsema. Küll abikaasa ajab seda asja. Su loos tundub, et kogu vara jääb abikaasale. Mingid õed, vennad ja lellepojad on nii kkaugel oma pärimisõigusega, et abikaasa on enne neid.
Mulle jääb siin lihtsalt arusaamatuks see, et kuidas saab juhtuda, et abielupaari puhul tulevad ühtäkki mängu ei tea mis ringi sugulased, kellega pole aastakümneid suheldudki ja neil on ühtäkki õigus abielupaari ühisvarale .. See ei ole ju loogiline mingit pidi ..
Ega abielupaari ühisvarale polegi õigust vaid surnud inimese osale sellest.
Pärimine ei alga iseenesest, keegi peab selle algatama.
Notaril on juurdepääs andmekogudele, tema teeb asjad selgeks.
PS vanainimestel on üldiselt ühisvara, ehk esmalt võetakse see arvesse.
Aa no selge, seda ma tahtsingi kuulda, et kas automaatselt v keegi peab algatama. Arusaadav siis, kui keegi ei algata, siis ei toimu midagi. Eks aga igal juhul võiks vist inimene testamendi teha, et igasugu võimalikku surmajärgset jama vältida.
Eks aga igal juhul võiks vist inimene testamendi teha, et igasugu võimalikku surmajärgset jama vältida.
Jah, kui tahate kindlad olla, et pärib vaid abikaasa (st tahate teise ringi pärijad välistada…või ka ühised täisealised lapsed /mõne lastest9, tuleb teha testament.
Et lihtsustada asjaajamist võib olla mõistlik abielupaaril teha vastastikune testament. Seal saab määrata ka selle, kes on ülejäänud pärijad, kes ära nimetatakse, nad siis pärivad alles pärast mõlema abikaasa surma, see on praktiline n juhul, kui paaril on rohkesti ühiseid lapsi…muidu peaks n ö 2 korda pärima-algul elusolev abikaasa + lapsed ja pärast 2.abikaasa surma tema osa uuesti lapsed
Mulle jääb siin lihtsalt arusaamatuks see, et kuidas saab juhtuda, et abielupaari puhul tulevad ühtäkki mängu ei tea mis ringi sugulased, kellega pole aastakümneid suheldudki ja neil on ühtäkki õigus abielupaari ühisvarale .. See ei ole ju loogiline mingit pidi ..
Ei tule mingeid sugulasi, kui on testament tehtud. See ju ikka abielupaari valik, kas teevad (vastastikuse) testamendi või jätavad seaduse hooleks surmajärgse vara jagamise.
Pärimine ei alga iseenesest, keegi peab selle algatama.
Notaril on juurdepääs andmekogudele, tema teeb asjad selgeks.
PS vanainimestel on üldiselt ühisvara, ehk esmalt võetakse see arvesse.
Aa no selge, seda ma tahtsingi kuulda, et kas automaatselt v keegi peab algatama. Arusaadav siis, kui keegi ei algata, siis ei toimu midagi. Eks aga igal juhul võiks vist inimene testamendi teha, et igasugu võimalikku surmajärgset jama vältida.
Kui keegi ei algata, siis asja ei vormistata, aga samas kui pärandist ei loobu, siis tegelikult läheb pärand koos kõigi õiguste ja kohustustega ikka pärijatele üle. Ehk siis päritakse nii sms-laenud kui korter koos maksmata kommunaaldiega. Ja uued kommunaalid on juba pärijate kohustus, kuigi asi vormistamata.