Abielus oleval mehel ja naisel on 2 poega. Neile kuulub maja. Mõlemal pojal pere ja lapsed. Üks poeg hukkub õnnetul kombel. Läheb aastaid mööda. Hukkunud pojapoeg on naisele lemmik, pojapoeg veedab vanaema juures palju aega ja terve elu talle sisestatakse, et tulevikus jääb see maja just sulle. Pojapoeg võttis seda nö tõepähe. Nüüd pojapoeg ka täiskasvanud. Vanaema sureb- peale matuseid helistab sellele pojapojale tema onu ehk mehe ja naise teine poeg, ning ütleb ära, et sina ei saa mingit maja endale. Isegi mitte poolt sellest majast. Pojapoeg siis mõtleb,e t ahh mis sellest siis on, pole ma seda iialgi kellegilt küsinud ja nõudnud. Nii siis jäi. Kusjuures pojapoeg polnud isiklikult kunagi oma vanaema ja vanaisa käest seda maja endale küsinud. Häirima hakkas teda see, et nn onu ikka aegaajalt nö joogise peaga helistas talle ja ikka tuletas talle meelde, et sina seda maja nagunii ei saa.
Nüüd on surnud naise mees juba vana ja väeti ja haiglas. Taaskord tuletati pojapojale meelde, et tema seda maja nagunii ei saa, et parem hoidku eemale. Mingit pärandit tehtud ei ole.
Küsimus- kui vanaisa ära sureb ja pärandit tehtud ei ole-kas pojapojal oleks ka mingisugune õigus sellele majale. Kasvõi mingi pisike protsent nö onu kiusteks, kes talle juba mitu aastat on üritanud selgeks teha, et temal nagunii midagi saada ei ole.
Loodan, et ei tulnud liiga segane jutt! Ootan vastuseid:)
Teema: Päranduse teema kohta küsimus.
esimese ringi pärijad on alanejad elusolevad sugulased. antud hetkel siis see kuri ja purjus onu ainuisikuliselt.
veel on lootust teha testament, et vanaisa saaks pärandada oma vara enda soovitud isikule.
testament ei pea olema tehtud tingimata notaris.
võta riigiteataja lahti ja loe millised nõuded peavad testaminedi tegemisel olema täidetud kui seda ei tehta notaris.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]esimese ringi pärijad on alanejad elusolevad sugulased. antud hetkel siis see kuri ja purjus onu ainuisikuliselt.
.[/tsitaat]
ei ole.
§ 13. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad
(1) Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased.
(2) Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu.
(3) Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu.
Ehk siis lihtsas keeles – pärijad on lapsed, lapselapsed ja nii edasi. Kuna onu on elus, siis tema lapsed ei päri. Kuna isa on aga surnud, pärib kõnealune poeg tema osa.
See ei tähenda, et pojapoja isa on surnud, isa pärimisõigus läheb talle üle, nii et kui tal teisi õdseid-vendi pole, pärib ta võrdselt onuga.
aga vanaisa võib teha ju testamendi ja onu sealt üldse välja jätta 🙂
Siin on ka oluline kas vanaisa võttis oma poole pärandina vastu enne surma. See tuleks kindlasti teha.
mei loli juhus kus oli teada, et maja läheb ühele pere lastest. kõigepealt suri ema, siis isa. ja siis selgus, et kuna ema pärand oli vastu võtmata jäänud, läks pool maja pärimisele testamendi järgi sellele lapsele kes isa soovi järgi oli, aga teine (ema)pool läks jagamisele kõigi laste vahel.
seega soovitan uurida kuidas täpselt asjad on.
Vanaisa võib testamendi teha ka haiglas muide ja võib kõik sugulased või osa neist ilma jätta.
Notar ei unusta ühtki pärijat ära. Kutsub kohale .
Inimene pole veel surnud, aga juba kisutakse vara üle:)
Aga kui vanaema suri, siis pidi ju pool tema varast minema tema laste ja mehe vahel jagamisele ning kuna üks lastest oli surnud, siis tolle laste vahel?
Kas kõnealusel pojapojal õdesid-vendi pole, sest nemad on samuti võrdsed pärijad…
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
