Esileht Pereelu ja suhted Pärandusest tõusnud tüli…

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 153 )

Teema: Pärandusest tõusnud tüli…

Postitas:
Kägu

Aasta tagasi maamulda läinud elukaaslane pärandas mulle oma maja (meie kodu), jättes pärandist välja oma veel alaealise tütre. Põhjuseid ma siinkohal ei lahka, niipalju vaid ütlen, et see otsus oli kaalutletud ja täiesti aktsepteeritav.
Lisan ka, et nii nagu kõik lapsed ei armasta oma pealtnäha normaalseid vanemaid, ei ole ka vastupidisel suunal alati kõik nii selge.
Ka mainin, et minupoolset pressingut pole olnud – kõik tuli mehe initsiatiivil.
Olgu, otsus oli tal niisugune ja testamendis kirjas. Seda, et ta varsti minemas on, sain teada paraku liiga hilja.

Minu mure ja stress on aga sellesama maja pärast. Mõni aasta veel alaealise lapse ema lihtsalt sööb mul ajud välja ja tervise rikki, sest loomulikult ta ei lepi, et tema laps (ja ta ise) majast ilma jäid. Ta helistab, õiendab, karjub, siis nutab ja trikitab ikka liiga tihti.
Tema tahab otsuse vaidlustada, mina olevat väljapressija, laps jääb nüüd kodutuks jne. No kujutate ette küll.
Ma olen lihtsalt nii väsinud ja tüdinenud sellest tsirkusest, et tõesti tuleb vahel loobumise tunne.
Sõbranna soovitas maja neile müüa. Jah, aga ma tean, et neil pole selleks raha. Ja ega nad ju osta taha! Mina peaks suuremeelselt enda loodud ja ehitatud kodu loovutama, sest mul pidi “moraalne kohustus” olema.

Nüüd ta helistas jälle, et laps läheb sügisest siia kutsekasse õppima – elama hakkab teadagi kus. Ma isegi ei tea, kas läheb kooli või mitte, sest ma ei julge enam midagi tõsiselt võtta. Allun niisiis suurepäraselt juba vaimsele manipuleerimisele. Veidi veel, ja kõnnin vist ise minema ning jätan ennast kodutuks.

On kellelgi häid ideid, kuidas sellest terrotist pääseda? Mida süüa või mõelda, et vastu pidada? Tütrega olen proovinud rääkida, aga minuga on ta väga kõrk ja üleolev. Ometi pole mina talle kõigevähematki teinud. Samasuguse suhtumisega oli ta ka isasse, kui isa lüpsilehmana kasutades järjekordset rahasüsti ei saanud. Isa haigusest teadnud ka tema koos emaga – see ei seganud aga kuidagi kiidelda teiste ees, kuidas peale minekut tüdruk “nooreks majaomanikuks” saab. Seda on valus kirjutadagi, paraku nii oli.

Mida teha? Püüda rahu nimel nendega suhteid siluda? Kardan, et nende ainuke rahu ongi seesama maja.

+26
-21
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alaealine pärib sundosa ehk poole sellest majast igal juhul ja seda vaatamata testamendile. Ei ole üldse oluline, et paari aasta pärast on ta täiskasvanu, surma hetkel oli alaealine ja tal on oma osale täielik õigus. Sinul tuleb talle maksta pool maja väärtusest.
et keegi ei hakkaks vastu vaidlema, siis link ka
Sundosa pärimine

Testamendi- ja pärimislepingu järgse pärimise korral tuleb arvestada, et kui pärandaja on pärandist ilma jätnud oma lapse (lapselapse) või abikaasa või vanema, kuigi neil oleks olnud õigus pärida seaduse järgi või on nende pärandiosa vähendanud ning pärandajal oli oma surma hetkel kohustus anda ülalpidamist, siis on pärandist ilmajäetud pärijal õigus saada pärandi arvelt rahalist hüvitist – sundosa.

Seega sundosa nõudmiseks peab olema täidetud kaks tingimust:
1. pärandajal oli oma surma hetkel kohustus anda talle ülalpidamist
2. tal oleks olnud õigus seaduse järgi pärida.
Sundosa suurus on pool sellest pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Ehk teisisõnu – sundosa ehk rahalise nõude suuruse kindlakstegemiseks tuleb kokku arvestada kogu pärandajale kuulunud vara väärtus – nii esemed kui võlad. Saadud summast arvestatakse välja see osa, mille pärandist ilmajäetu oleks saanud pärimisel ja saadud summa jagatakse pooleks. Saadud tulem ongi sundosa suurus ehk seda summat saab ta pärijalt nõuda.

Sundosa ehk raha maksmist saab nõuda pärijalt kolme aasta jooksul hetkest, kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada pärandaja surmast.

viide. https://www.notar.ee/528

+32
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alaealine pärib sundosa igal juhul ja seda vaatamata testamendile. Ei ole üldse oluline, et paari aasta pärast on ta täiskasvanu, surma hetkel oli alaealine ja tal on osast sellele majale täielik õigus.

Jah, see osa on talle rahana makstud. Kogu trall käib maja ümber.

+29
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Maja oli siiski mehe ostetud ja oma, hoolimata, et seal koos elasite (“meie kodu”)?
Lapsel on õigus sundosale – pool sellest, mille ta oleks seaduse järgi pärinud. Kuna te polnud abielus ja kui mehel polnud teisi alaealisi lapsi, oleks tema laps olnud 100% pärija ehk hetkel on õigus sundosale 50% pärandist.
Selle väljamaksmist saab sinult nõuda 3 aasta jooksul mehe surmast.

+5
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

p.s. Kirjutasime samal ajal teemaalgatajaga.
Lapsele on välja makstud 50% mehe varade (sh maja) väärtusest?
Siis saab loo lõppenuks lugeda ametliku kirjaga lapsele/emale, et sundosa on välja makstud.
Isegi kui mees oleks omal soovil lapsele pärandanud, tundub esmapilgul õiglane, et elukaaslane päris poole ja laps ülejäänu.

+33
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No siis pole kobiseda midagi, kui ta on oma sundosa rahana kätte saanud. Kõht külmaks, selg sirgu ja ignoreeri. Ise lased endal ajusid komposteerida, ta näeb ju, et see mõjub sulle, seepärast sa ei saagi nendest rahu.

+42
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alaealine pärib sundosa igal juhul ja seda vaatamata testamendile. Ei ole üldse oluline, et paari aasta pärast on ta täiskasvanu, surma hetkel oli alaealine ja tal on osast sellele majale täielik õigus.

Jah, see osa on talle rahana makstud. Kogu trall käib maja ümber.

aaa ok, no siis ei ole neil absoluutselt mitte midagi rohkem kobiseda ju.
ega Sul muud teha polegi ilmselt, et müü võõrastele, et rahu saada. võid ka proovida ju, äkki aitab politseisse avalduse tegemine rahu rikkumise eest, kui Sul neile kõik kenasti makstud.
teine variant on, et annavad Sulle selle poole raha tagasi ja Sina neile maja. aga ilmselt neil seda raha alles enam pole.
kõige lihtsam on ilmselt neid ignoreerida, tel ei vasta, kirjadele ei vasta.

+25
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sundosa on välja makstud, siis mille üle vaidlus on? kui ei ole – siis laske maja ära hinnata ning arvestage välja sundosa suurus – Sundosa suurus on pool sellest pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Seega – kes olid pärijad, kui rohkem lapsi ei ole – siis ongi pool maja tema sundosa suurus.
Mis puudutab vaimset terrorist – siis siin saad võtta selle naisele lähenemiskeelu või alustada kriminaalasja seoses ahistava jälitamisega, kui ta võtab pidevalt tahtevastaselt ühendust ja see häirib sind

+15
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul endal on ilmselt tulevikus samasugune tüli ees ootamas 😀

Meie puhul küll ei ole tütar eelmisest abielust enam alaealine, aga raha-ahnus on neil mõlemal emaga suur ja ma olen üsna kindel, et isegi matustele tullakse kohe raha küsima, tühja sest leinast, eksole. Testamendist nad ei tea. Ühesõnaga, ma olen valmis selleks, et sealtpoolt ühtegi head sõna ega mingit soojust kunagi ei tule, sest isa poole on aastate jooksul pöördutud ainult ja ainult raha küsimustes, kui vaja uut läpakat, uut ifööni või ilges kallis restoranis sünnipäeva pidada. Mõnes mõttes ei ole mul ka kahju, et see tüdruk meie pere liige pole, sest ma enda laste ligi tegelikult sellist eeskuju ei tahakski, kus oluline on ainult raha, raha, raha. Ta pole kunagi huvi tundund mitte millegi muu vastu peale raha – küllakutsed ja kõik katsed “normaalseks” suhtluseks (kutse sünnipäevale, kutse grillima, kutse maale jne, ühesõnaga normaalsed tegevused, mis ei hõlma endas ilget rahalaristamist) on tagasi lükatud, kõigepealt väiksemana tema ema poolt ja hiljem juba tütre enda poolt. Jube, need ei ole üldse minu väärtused, aga näe on selliseid inimesi olemas. Palju õnne, oled ka sina nendega tuttavaks saanud.

Igal juhul, testament on sinu mehe viimane soov ja tahe ja ta on seda selgelt väljendanud. Rohkem ei ole kellelgi midagi kaubelda. Alaealisel tütrel on õigus saada sundosa pärandist. Selle ta on saanud. Nüüd tõmmaku uttu.

Võid lõpetada igasuguse suhtluse nende inimestega. Sa ei pea vastama nende kõnedele, kirjadele. Miks sa üldse pead nendega suhtlema? Kui ilmuvad ukse taha, kutsud politsei.

+22
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul endal on ilmselt tulevikus samasugune tüli ees ootamas 😀

Ei maksa ehk nii vara siin “hõisata” sellisel teemal?
Äkki lähed hoopis ise esimesena.

+16
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sinu poolt on kõik juriidiliselt korrektselt tehtud (ma loodan, et sa nii rumal ei olnud, et lihtsalt lapsele raha andsid vaid ikka dokumenteeritult), siis miks sa üldse nende telefonikõnesid vastu võtad või nendega suhtled?

+27
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul endal on ilmselt tulevikus samasugune tüli ees ootamas 😀

Ei maksa ehk nii vara siin “hõisata” sellisel teemal?

Äkki lähed hoopis ise esimesena.

Ei ole välistatud ja see oleks isegi mõnes mõttes parem, kuigi meil on päris suur vanusevahe, seega tõenäosus pigem teistpidi. Igal juhul, siis peaks mees ise seda kaklust kaklema ja eks ta kakleks kah, testament on testament ja abikaasade vastastikune ja tehtud meie ühiste laste kasuks.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

p.s. Kirjutasime samal ajal teemaalgatajaga.

Lapsele on välja makstud 50% mehe varade (sh maja) väärtusest?

Siis saab loo lõppenuks lugeda ametliku kirjaga lapsele/emale, et sundosa on välja makstud.

Isegi kui mees oleks omal soovil lapsele pärandanud, tundub esmapilgul õiglane, et elukaaslane päris poole ja laps ülejäänu.

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

+17
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

p.s. Kirjutasime samal ajal teemaalgatajaga.

Lapsele on välja makstud 50% mehe varade (sh maja) väärtusest?

Siis saab loo lõppenuks lugeda ametliku kirjaga lapsele/emale, et sundosa on välja makstud.

Isegi kui mees oleks omal soovil lapsele pärandanud, tundub esmapilgul õiglane, et elukaaslane päris poole ja laps ülejäänu.

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

Lõpeta suhtlus nende inimestega ja ütle neile, et kui neil on midagi saada enda arvates, siis andku asjale ametlik käik, aga seni ärgu tülitagu. Edaspidi ära ühtegi tundmatut telefoninumbrit vastu võta, blokeeri need inimesed sotsiaalmeediast ja kui tulevad ukse taha, siis kutsu politsei. Sa pead nüüd ise enda eest seisma, kuigi kindlasti on raske aeg ja oleks tore kellelegi toetuda. Aga mis ei tapa, teeb tugevamaks!

+31
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

Vabandan, aga kui rumal käik mehest!
Tema eluajal makstud rahad ei vähenda ju kuidagi lapse õigust sundosale.
Kellega/milleks seal “notaris käidi”?

+42
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kas siis eelmisest abielust tulnud lastel ei olegi mingit õigust? Kui te niiviisi suhtute, siis saategi ju sellise nn rahaahne suhte vastu ka.

+5
-21
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

p.s. Kirjutasime samal ajal teemaalgatajaga.

Lapsele on välja makstud 50% mehe varade (sh maja) väärtusest?

Siis saab loo lõppenuks lugeda ametliku kirjaga lapsele/emale, et sundosa on välja makstud.

Isegi kui mees oleks omal soovil lapsele pärandanud, tundub esmapilgul õiglane, et elukaaslane päris poole ja laps ülejäänu.

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

kas see summa sai notaris fikseeritud kui pärandi kompensatsioon või mis see summa oli?
testamendi tegemisega kuidagi seotud? või läks see kirja, et mees andis niisama selle raha ja lapsel on ikka õigus pärandile?
ehk uuri kõigepealt igaks juhuks, et kas on ikka kõik nüüd nii, et laps ei pea enam mingit raha saama.

+28
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

p.s. Kirjutasime samal ajal teemaalgatajaga.

Lapsele on välja makstud 50% mehe varade (sh maja) väärtusest?

Siis saab loo lõppenuks lugeda ametliku kirjaga lapsele/emale, et sundosa on välja makstud.

Isegi kui mees oleks omal soovil lapsele pärandanud, tundub esmapilgul õiglane, et elukaaslane päris poole ja laps ülejäänu.

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

Lõpeta suhtlus nende inimestega ja ütle neile, et kui neil on midagi saada enda arvates, siis andku asjale ametlik käik, aga seni ärgu tülitagu. Edaspidi ära ühtegi tundmatut telefoninumbrit vastu võta, blokeeri need inimesed sotsiaalmeediast ja kui tulevad ukse taha, siis kutsu politsei. Sa pead nüüd ise enda eest seisma, kuigi kindlasti on raske aeg ja oleks tore kellelegi toetuda. Aga mis ei tapa, teeb tugevamaks!

Aitäh!
Ma olen igatpidi “väike” inimene, nii füüsiliselt, kui vaimselt, st olen tagasihoidlik ja ei oska tõesti väga võidelda. Jõudugi pole enam. Vbl on see ajupesu mulle tõesti nii mõjunud, et tundsingi siiani mingit “moraalset kohustust” kõnedele vastata. Miks ma nii tundsin, pole aimugi. Kõik on liiga värske ja kiire olnud minu jaoks. Soovitus nendega mitte tegemist teha on õige, pean endas selle jõu leidma.

+20
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

p.s. Kirjutasime samal ajal teemaalgatajaga.

Lapsele on välja makstud 50% mehe varade (sh maja) väärtusest?

Siis saab loo lõppenuks lugeda ametliku kirjaga lapsele/emale, et sundosa on välja makstud.

Isegi kui mees oleks omal soovil lapsele pärandanud, tundub esmapilgul õiglane, et elukaaslane päris poole ja laps ülejäänu.

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

kas see summa sai notaris fikseeritud kui pärandi kompensatsioon või mis see summa oli?

testamendi tegemisega kuidagi seotud? või läks see kirja, et mees andis niisama selle raha ja lapsel on ikka õigus pärandile?

ehk uuri kõigepealt igaks juhuks, et kas on ikka kõik nüüd nii, et laps ei pea enam mingit raha saama.

Jah, see on dokumenteeritud kui pärandi sundosa makse. Selle üle pole ka keegi lärmi löönud.

+39
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Taotle mõlemale lähenemiskeeld. Kindlasti nõua lisa piiranguid, õigusrikkuja ei saa sinuga kontakti otsida ei telefoni ega sotsiaalmeedia vahendusel. Keeld nõua vähemalt 3 aastaks.

Anna asjadele ametlik käik, ära oota.

+11
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

See, et isa lapsele raha kinkis ei tähenda kahjuks, et alaealine on oma sundosa kätte saanud. Mees oleks pidanud selle raha hoopis sinu isiklikule pangaarvele kandma või sulas madratsi vahele panema, et sa saaks sellega lapsele tema sundosa majast kinni maksta. Hetkel on lapsel täielik õigus poolele majale. Kas teil on ikka pärand korrektselt vormistatud? Kahtlane, et selline asi notaris jutuks ei tulnud.

+8
-28
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

p.s. Kirjutasime samal ajal teemaalgatajaga.

Lapsele on välja makstud 50% mehe varade (sh maja) väärtusest?

Siis saab loo lõppenuks lugeda ametliku kirjaga lapsele/emale, et sundosa on välja makstud.

Isegi kui mees oleks omal soovil lapsele pärandanud, tundub esmapilgul õiglane, et elukaaslane päris poole ja laps ülejäänu.

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

kas see summa sai notaris fikseeritud kui pärandi kompensatsioon või mis see summa oli?

testamendi tegemisega kuidagi seotud? või läks see kirja, et mees andis niisama selle raha ja lapsel on ikka õigus pärandile?

ehk uuri kõigepealt igaks juhuks, et kas on ikka kõik nüüd nii, et laps ei pea enam mingit raha saama.

Jah, see on dokumenteeritud kui pärandi sundosa makse. Selle üle pole ka keegi lärmi löönud.

Siis ignoreeri neid ja nagu keegi soovitas võid tõesti ka lähenemiskeelu taodelda. Kaitse ennast 🙂

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
talent

kas siis eelmisest abielust tulnud lastel ei olegi mingit õigust? Kui te niiviisi suhtute, siis saategi ju sellise nn rahaahne suhte vastu ka.

Minu vanaisa ütles alati, et katsu ikka inimestega hästi läbi saada – mine tea kuna vaja läheb. Selliste päranditülide puhul ongi see “mine tea” aeg.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees teadis enda minekust, tahtis kõige maisega korralikult “ühele poole” saada. Täpseid arve mainimata ütlen, et näiteks 50 000 sai laps aasta tagasi enne isa surma kui kinnisvara hinnati ja notaris käidi. Naispere oli sellega rahul. Jutt on nüüd mingist minu moraalsest kohustusest, millega survestatakse. Mida selle rahaga tehti või tehakse, ma ei tea. Mure on just see lõputu stress..

See, et isa lapsele raha kinkis ei tähenda kahjuks, et alaealine on oma sundosa kätte saanud. Mees oleks pidanud selle raha hoopis sinu isiklikule pangaarvele kandma või sulas madratsi vahele panema, et sa saaks sellega lapsele tema sundosa majast kinni maksta. Hetkel on lapsel täielik õigus poolele majale. Kas teil on ikka pärand korrektselt vormistatud? Kahtlane, et selline asi notaris jutuks ei tulnud.

Eluajal saab ka selle kõik ära vormistada ja ei ole peale surma enam õigust midagi nõuda.

+22
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul pole ei seaduse ega jumala ega krt teab kelle/mille ees mittemingisugust kohustust neile mitte midagi anda või ennast halvasti tunda. Ei anna maja, ei elukohta, ei midagi! Saad ju ise ka aru, et neil polegi millegi muu taha pugeda kui jahuda mingist moraalsest õigusest, sest seaduslikku alust neil pole.
Kui sind seal elukohas mitte miski kinni ei hoia, siis mina sinu asemel müüks selle üldse maha. Alustaks täiesti puhtalt lehelt. Vaataks mõne korteri või ridaelamu kui pisike aianurgake oluline on.
Aga jah, pea püsti! Sa pole mitte midagi valesti teinud 🙂 Tundud väga armas inimene, kahju kohe, et oled šaakalite küüsi langenud 😞
Telefoninumbritele blokk peale. Kui ise ei oska, mõni töökaaslane või kasvõi sideteenust pakkuva ettevõtte töötaja aitab. Ei olegi vaja midagi pikalt seletada- ütled lihtsalt, et näiteks üliagar Kirby müüja ei saa eitavast vastusest aru 😉

+18
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eluajal saab ka selle kõik ära vormistada ja ei ole peale surma enam õigust midagi nõuda.

Jah, tüüpiliselt perekoolile tilgutab teemaalgataja infot teema arenedes.

Kui juriidiliselt on kõik korrektselt vormistatud ja mingeid seadusest tulenevaid õigusi lapsel pärandi nõudmiseks enam ei ole, siis ei ole teemaalgatajal muud teha kui ennast kehtestama õppida.

+14
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, üks võimalus on sul rääkida juristiga, kes koostab emale ja tütrele ametliku kirja, kus kõik majasse puutuvad asjad on seaduse suhtes lahti seletatud ja ühtlasi antud hoiatus, et kui nad veel sinuga kasvõi ükski kord kontakteeruvad, siis järgneb lähenemiskeelu võtmine. Ja kui kontakteeruvad, siis tulebki lähenemiskeeld võtta.
Palun ära tee neile seda rõõmu, et sinu arglikkust teades nad sinust teerulliga üle sõidavad. Ka selles suhtes on hea rääkida juristiga, sest nemad on karastunud pragmaatikud ja annavad sulle väga head nõuanded, kuidas ahistamise suhtes tõendeid koguda ning millises keeles ahistajatega rääkida.
Ise ära tegelinskite kõnesid vastu võta, palu neil neil ainult kontakteeruda sinu juristiga või alternatiivselt mesikäpa tagumise otsaga, ise valigu.

+20
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See sund osa lapsele on seadusega ettenähtud ja seda sa ei saa muuta. Hetkel näen lahendust, et võtad juristi, kes hakkab asju ajama. KAs lepite otse lapsega kokku, kui suure rahaga ta nõus on müüma sulle mõttelise osa majast, mis pärandina kuulub talle. Kui laps on täisealine, siis ei aja sa asju mitte lapse emaga, vaid lapse endaga. Kui ei saa kokkuleppele, siis tuleb kohtusse minna. Kui mehe endine naine on ületanud seadusega ettenähtud piire, teed tema kohta avalduse politseisse. Kahjuks on see väga paljude kärgperede tulevik, kus uus pere peab loovutama surma korral ühe osa oma varast eelmisele perele, kui seal on veel ajaealisi lapsi. Siin ei aita isegi testament mitte. Sund osa ikkagi on ja jääb. Ja eks ta õiglane ole ka.

+2
-35
Please wait...

Postitas:
Kägu

Idee poolest võiks tõesti lähenemiskeelu võtta aga kahjuks ei käi see nii kergelt, nagu meile Ameerika filmides näidatakse.
Mu lähedane ei saa lähenemiskeeldu isegi oma endisele mehele, kuna sinist silma veel fikseeritud ei ole.
Ja see, et mees tema isiklikku korterisse tungis, pudeleid vastu ust puruks peksis ja jälitab autoga ning avalikult sõimab, ei ole politsei jaoks piisav tõendusmaterjal, mis väljastaks lähenemiskeelu.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See sund osa lapsele on seadusega ettenähtud ja seda sa ei saa muuta. Hetkel näen lahendust, et võtad juristi, kes hakkab asju ajama. KAs lepite otse lapsega kokku, kui suure rahaga ta nõus on müüma sulle mõttelise osa majast, mis pärandina kuulub talle. Kui laps on täisealine, siis ei aja sa asju mitte lapse emaga, vaid lapse endaga. Kui ei saa kokkuleppele, siis tuleb kohtusse minna. Kui mehe endine naine on ületanud seadusega ettenähtud piire, teed tema kohta avalduse politseisse. Kahjuks on see väga paljude kärgperede tulevik, kus uus pere peab loovutama surma korral ühe osa oma varast eelmisele perele, kui seal on veel ajaealisi lapsi. Siin ei aita isegi testament mitte. Sund osa ikkagi on ja jääb. Ja eks ta õiglane ole ka.

Teemaalgataja on korduvalt kirjutanud, et pärandi sundosa on lapsele välja makstud. Seega pole lapsel ega tema emal enam midagi nõuda.

+28
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 153 )


Esileht Pereelu ja suhted Pärandusest tõusnud tüli…