Teema: Pärandusest tõusnud tüli…

Sa saad valesti aru – mina rõhutan seda, et kui ema seadusliku esindajana võttis sundosa vastu (mitte pärandaja ühepoolselt seda ei andnud) – ning kinnitab, et on sundosa kättesaanud – siis mida ta kohtusse saab nõudma minna, kui ta on ise seda kinnitnaud. Pärandaja jah ei saa seda üksi teha, aga kahepoolselt küll.
Näiteks lapse isa tahab olla kindel veel enne surma, et laps selle raha kätte saab. Kinnisvara koosseis on teada, väärtus ka enamvähem ja pakub lapse emale sellise variandi, et ei peaks hiljem hakkama kohtus käima. Mingi nipiga ei saa sundosa saamist välistada (kinkeleping – seda küll). Minu arust palju parem variant, kui peale surma hakkavad siis lesk ja laps kohtus käima.

#3214206:

#3214189:

Sa räägid nagu minu mehe tütrest. Mida vanemaks saab, seda hullemaks asi läheb. Neil oli ka isaga suur tüli, tahtis, et isa auto ostaks, odavamad automargid ei sobinud, nui neljaks oli vaja mersut või audit, sai ka lõpuks. nüüd on uus teema, vaja tutikat korterit, kasutatud ei kõlba, mul mees on ka juba ahastuses, ammu aru saanud kuhu see asjade ostmine viinud on, nõudmistel ei tule lõppu.

Aga mees ikka muudkui ostab? Peavad tal alles suured süümepiinad olema…

Süümepiinad mille ees? Ostab sest tütar manipuleerib, et võtab suured laenud, kui lõhki laenab peab ju jälle isa plekkima.

#3215253:

#3214782:

#3214511:

#3214489:

Isa enda kasvatus ju.

Pigem kasvatamatus. Tulem sellest, kui arvatakse, et lahku minnes on normaalne süütundest lapsele kõike lubada. Nii näidataksegi eeskuju, et rahaga saab halva enesetunde ära osta.

Laps jäi ju ema juurde elama ja kõik lapsele millegi ostmise otsused tegi ema. Alles nüüd, kui tütar on täisealine on isal võimalus olnud vaidlustada kallite ostude tegemist. Ehk nüüd pole tal mingit kohustust enam eksnaisele midagi maksta vaid ajab rahaküsimustes asju tütre endaga. Aga see on küllaltki vaevaline, kui on harjutud kõike ja kohe saama ???? Isa kasvatus, no tõesti, milline isa saab oma last kasvatada, kelle naine on seitsme tuule poole uttu tõmmanud lapsega… See on lahmimiseks hea väide küll, aga reaalsus on see, et kui 50/50 jagamist ei ole, siis ei toimu mingit isa kasvatamist peale lahkuminekut ja täisealise inimese puhul ei saa ilmselt enam midagi parandada ka. Ja kunagi pisikesen (mõni aeg peale lahkuminekut, kui isa ka veel oli kasvatanud), oligi tüdruk väga tore ja armas.

Laps elas tegelikult isa juures ja isa ise ostis lapsele neid kalleid asju sest ta ostis endale ka Stockmannist, kõik riided osteti sealt. See, et asi läks nüüd sinnamaani, et laps täisealine, peab ise eluga hakkama saama aga ei saa, sest noore inimese elustandard on ikka totaalselt teine. Ja kuna enam isal ei ole kohustust maksta, siis tütar manipuleeribki sest isa on aru saanud, et nii jääbki elu lõpuni kalleid riideid, autosid jms ostma

Sel juhul omad vitsad peksavad.

#3215061:

Mina praegu emana mõtlen nii: kui peaksime abikaasaga lahku minema, vara pooleks jagama ja minu osa saavad ju kindlasti minu lapsed, siis miks isa pool varast peaks olema või kuuluma kellelegi teisele? Ikka neile samadele ühistele lastele, sest see isa pool on ju samuti pärit nn minu ja mu mehe ühisest tööst ja ponnistusest. Kui keegi, mina või siis ka abikaasa, peaksime saama veel lapsi, siis nende laste vara tuleks nagu pereloomistki – alustada nullist, mitte eelmise naise või mehe “pärandist”. Ma ei tea, kas selliseid asju saaks notaris juba ette vormistada.

No ei! Vara jagamise hetkel jagate vara ära ja see on ainult ja ainult ema või isa oma. Kui lapsed on vanema surma hetkel alaealised, siis jah on neil õigus sundosale. Aga kui lapsed on täisealised juba, siis otsustavad lapsvanemad ikka ise, kellel nad vara pärandavad. Enamasti lastele jah. Aga kui ei soovi lastele, siis mitte mingit kohustust ei ole. Ei pruugi pärandada lastele, vahet siis pole, kas lahku mindi või ei.

#3215260:

#3215240:

Sa saad valesti aru – mina rõhutan seda, et kui ema seadusliku esindajana võttis sundosa vastu (mitte pärandaja ühepoolselt seda ei andnud) – ning kinnitab, et on sundosa kättesaanud – siis mida ta kohtusse saab nõudma minna, kui ta on ise seda kinnitnaud. Pärandaja jah ei saa seda üksi teha, aga kahepoolselt küll.

Näiteks lapse isa tahab olla kindel veel enne surma, et laps selle raha kätte saab. Kinnisvara koosseis on teada, väärtus ka enamvähem ja pakub lapse emale sellise variandi, et ei peaks hiljem hakkama kohtus käima. Mingi nipiga ei saa sundosa saamist välistada (kinkeleping – seda küll). Minu arust palju parem variant, kui peale surma hakkavad siis lesk ja laps kohtus käima.

Halloo. Kui lapse isa tahab olla kindel, et laps selle raha kätte saab, siis määrab ta lapse oma testamendis pärijaks.

Notar… kas notarid üldse teevad muud kui kinnitavad, et tõesti see inimene ise pani oma allkirja??

Notarid saavad kinnitada nii allkirja õigsust, aga teevad tehingu – siis vastavad, et tehing oleks seaduslik. Kui isa paneks lapse testamenti, siis see ei välista õigust nõuda sundosa sellest varast, millest jääb ta ilma testamendi tõttu. No kui näiteks jätab testamendiga maja elukaaslasele, aga hoiuse lapsele – siis majast on ikkagi õigus saada sundosa.

#3215341:

#3215260:

#3215240:

Sa saad valesti aru – mina rõhutan seda, et kui ema seadusliku esindajana võttis sundosa vastu (mitte pärandaja ühepoolselt seda ei andnud) – ning kinnitab, et on sundosa kättesaanud – siis mida ta kohtusse saab nõudma minna, kui ta on ise seda kinnitnaud. Pärandaja jah ei saa seda üksi teha, aga kahepoolselt küll.

Näiteks lapse isa tahab olla kindel veel enne surma, et laps selle raha kätte saab. Kinnisvara koosseis on teada, väärtus ka enamvähem ja pakub lapse emale sellise variandi, et ei peaks hiljem hakkama kohtus käima. Mingi nipiga ei saa sundosa saamist välistada (kinkeleping – seda küll). Minu arust palju parem variant, kui peale surma hakkavad siis lesk ja laps kohtus käima.

Halloo. Kui lapse isa tahab olla kindel, et laps selle raha kätte saab, siis määrab ta lapse oma testamendis pärijaks.

Notar… kas notarid üldse teevad muud kui kinnitavad, et tõesti see inimene ise pani oma allkirja??

Notarid saavad kinnitada nii allkirja õigsust, aga teevad tehingu – siis vastavad, et tehing oleks seaduslik. Kui isa paneks lapse testamenti, siis see ei välista õigust nõuda sundosa sellest varast, millest jääb ta ilma testamendi tõttu. No kui näiteks jätab testamendiga maja elukaaslasele, aga hoiuse lapsele – siis majast on ikkagi õigus saada sundosa.

Kindel? Kui laps saab poole vara koguväärtusest, kas siis tal on tõesti õigus ka sundosale sellest varast, mida otseselt talle ei määratud?? Eriti kui arvesse võtta, et sundosa on alati ainult rahas, st ta ei saa nõuda poolt maja, vaid poolt maja väärtusest.

#3215341:

Kui isa paneks lapse testamenti, siis see ei välista õigust nõuda sundosa sellest varast, millest jääb ta ilma testamendi tõttu. No kui näiteks jätab testamendiga maja elukaaslasele, aga hoiuse lapsele – siis majast on ikkagi õigus saada sundosa.

Lapsel oleks sellisel juhul õigus nõuda sundosa, kui tema pärandi osa oleks väiksem seadusega kehtestatud sundosast. Kui see hoiuse väärtus oleks suurem, siis muidugi mitte.

§ 106
Sundosa määramisel arvestatakse pärandina ka eelpärandit, abikaasa eelosa ja pärandaja poolt teistele isikutele sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne pärandaja surma tehtud kingitusi.

#3215569:

Antud olukorras eelpärand ei kehti.

Tohohh 😀

Eelpärand. Definitsioon: vara, mille on kinkena saanud seadusjärgseks pärijaks olev alaneja sugulane teiste pärijatega pärandajaks olevalt ühiselt ülenejalt sugulaselt selle eluajal [X1001K1 § 155-1]

Selle pärast.

#3215653:

Laps ongi ju alaneja sugulane.

“… teiste pärijatega pärandajaks olevalt ühiselt ülenejalt sugulaselt…”

Laps on jah alaneja sugulane, aga kas elukaaslane ka?

#3215675:

… teiste pärijatega pärandajaks olevalt ühiselt ülenejalt sugulaselt…”

Laps on jah alaneja sugulane, aga kas elukaaslane ka?

Kust sa loed sellist juttu?

Pärimisseadus:§ 162. Eelpärandi mõiste
(1) Eelpärand on vara, mille pärandaja on kinkinud oma alanejale sugulasele, kes pärandi avanemisel oleks tema seadusjärgne pärija.

#3215705:

Maja pluss mehe kõigi varade koondväärtus oli 100000 ja laps on 50000 eelpärandina kätte saanud, kõik korrektne, millest tüli? Äkki siis ikka oli mehelvara rohkem või maja väärtus siiski kõrgem, kui kuni 100000.

Sundosa 2 pärija puhul ei ole pool pärandist vaid pool sellest, mida alaealine saanuks seadusejärgselt st antud juhul 1/4 isa varast.

Seega kui ta sai 50 000 siis on kõik ok kui isa vara kokku ei ületanud 200 000.

#3215731:

Sundosa 2 pärija puhul ei ole pool pärandist vaid pool sellest, mida alaealine saanuks seadusejärgselt st antud juhul 1/4 isa varast.

Seega kui ta sai 50 000 siis on kõik ok kui isa vara kokku ei ületanud 200 000.

Misasja 😀 Tütar oli seaduse järgi ikka ainus pärija, seega sundosa 50% on igati korrektne.
PS: Muidugi, kui mehel oli näiteks veel üks täiskasvanud laps, oleks sundosa tõesti 25%.

#3215740:

Sest mees tegi naise kasuks testamendi.

Mis see siia puutub?