Teema: Pärandvara jagamise leping
Olen juba ette vastuste eest tänulik, hetkel pea paks ja ei suuda vajalikku infot leida.
Kui on toimunud mitmete pärijatega pärimismenetlus, pärijate ring on selge ja väljastatud on pärimistunnistus notari poolt, siis saan aru, et tuleb vara jagamiseks sõlmida pärandvara jagamise leping. Kas selle lepingu saab sõlmida sama notari juures, või tuleb selleks juristi poole pööruda? Kuidas see täpsemalt käima peaks ja kuidas selle ühisvara nüüd võimalikult valutult jagatud saaks? Sugulased on omavahel riius, leppimist ei paista ja ideaalseim oleks videosilla kaudu kõik asjad joonde ajada. Kas see oleks kuidagi teostatav? Kas on keegi hiljuti kokku puutunud või ametialaselt kursis, kuidas nüüd sellest hetkest kuni lõpuni saaks võimalikult kiiresti asjad aetud?
Kui riid ja leppimist ei paista, jagab kohus. Selle pärast on ka aastaid kohtus käidud!
Enne notarit peate ju ise kokkuleppele jõudma kuidas asju jagada.
meil sai see leping koostatud sama notariskäiguga sama notari juures, kes pärandiasju ajas.
Enne notarit peate ju ise kokkuleppele jõudma kuidas asju jagada.
Meil on pärimistunnistusel kirjas millise osas keegi päris. See jääbki nüüd arusaamatuks, et kuidas me peaks nüüd edasi tegutsema.
Enne notarit peate ju ise kokkuleppele jõudma kuidas asju jagada.
No just. Ise peate kõik paika panema ja kokku leppima, siis saab ka videosilla kaudu notariga asjad korda. Tema lihtsalt siis kinnitab teie tahte.
Enne notarit peate ju ise kokkuleppele jõudma kuidas asju jagada.
Meil on pärimistunnistusel kirjas millise osas keegi päris. See jääbki nüüd arusaamatuks, et kuidas me peaks nüüd edasi tegutsema.
Ehk siis osad on teada, e kui suure osa keegi päris, aga millest see osa nüüd just koosnema peaks, see on arusaamatu.
Enne notarit peate ju ise kokkuleppele jõudma kuidas asju jagada.
Meil on pärimistunnistusel kirjas millise osas keegi päris. See jääbki nüüd arusaamatuks, et kuidas me peaks nüüd edasi tegutsema.
Ehk siis osad on teada, e kui suure osa keegi päris, aga millest see osa nüüd just koosnema peaks, see on arusaamatu.
Selles peategi kokkuleppe saavutama. Kas 5 inimese puhul igast majast ja autost 1/5 või kuidas.
Kui pärimistunnistused juba olemas, kas siis juba polegi pörimismenetlus lõppenud? St nüüd oletegi kaasomanikud ja edasi on variant – kinkelepingud, et nö vara vara vastu vahetada, või ost-müük, et keegi ostab kellegi välja.
St et nö tükkide jagamine peaks ju juba pärimismenetluse käigus toimuma, et kes mis jupi pärib
Kui pärimistunnistused juba olemas, kas siis juba polegi pörimismenetlus lõppenud? St nüüd oletegi kaasomanikud ja edasi on variant – kinkelepingud, et nö vara vara vastu vahetada, või ost-müük, et keegi ostab kellegi välja.
St et nö tükkide jagamine peaks ju juba pärimismenetluse käigus toimuma, et kes mis jupi pärib
Ei, ei pea just nii toimuma. Ka meie emaga saime alles valusa kogemuse käigus teada, et kui on seadusejärgne pärimine ja pärimislepingut ei ole tehtud, siis võivad asjad kujuneda nii halvasti, et kohtusse minek on ainus võimalus oma pärandiosa kätte saada. Aga milline ema läheb oma lapse vastu kohtusse?
Vabandust, pärimislepingu asemel tahtsin muidugi kirjutada pärandvara jagamise leping.
Aga milline ema läheb oma lapse vastu kohtusse?
Ta ei lähe ju oma lapse vastu vaid oma osa võtma. Tehke ikka asjadel vahet.
Ei, ei pea just nii toimuma. Ka meie emaga saime alles valusa kogemuse käigus teada, et kui on seadusejärgne pärimine ja pärimislepingut ei ole tehtud, siis võivad asjad kujuneda nii halvasti, et kohtusse minek on ainus võimalus oma pärandiosa kätte saada. Aga milline ema läheb oma lapse vastu kohtusse?
Igal juhul pole mõtet osapooli notari juurde kokku kutsuda, kui omavahel pole asjad selgeks tehtud. Notar ei ole suhtekorraldaja ega psühholoog.
Kumab läbi nagu “ainus võimalus” on kohus, aga “võiks olla” ikka muid võimalusi. Milliseid siis? Kes peaks võtma seisukoha ja otsustama, kuidas teie peres asjad olema peavad, kui te omavahel ei saa neid räägitud? Selleks ongi kohus parim, neutraalseim variant. Mis variant veel olla saaks? Kui on juba kord seadus selline, et abikaasa ja lapsed on võrdsed pärijad, siis nii on. Abikaasale saab täiendava kindluse anda vastastikuse testamendiga. See, et teie peres polnud seda tehtud ega sellele mõeldud ei ole, jällegi, kellegi teise süü.
Kui on juba kord seadus selline, et abikaasa ja lapsed on võrdsed pärijad, siis nii on.
Vabandust, kui on rumal küsimus, aga kui abikaasadel on ühisvara, kuidas siis abikaasa ja lapsed võrdselt pärivad? Nt kui abikaasad soetavad abielu ajal korteri, elavad seal, üks sureb ära, siis loogiliselt peaks see ju abikaasale jääma. Mitte et pool korterit läheb äkki trobikonnale lastele.
Vabandust, kui on rumal küsimus, aga kui abikaasadel on ühisvara, kuidas siis abikaasa ja lapsed võrdselt pärivad? Nt kui abikaasad soetavad abielu ajal korteri, elavad seal, üks sureb ära, siis loogiliselt peaks see ju abikaasale jääma. Mitte et pool korterit läheb äkki trobikonnale lastele.
Ma räägingi pärandvarast ehk surnud inimese varast (antud juhul pool korterist). Selle pärijad on võrdselt abikaasa ja lapsed.
Sa ei ole aru saanud, mida tähendab ühisvara, kui sa arvad, et kogu korter jääb abikaasale ilma testamendita.
Vabandust, kui on rumal küsimus, aga kui abikaasadel on ühisvara, kuidas siis abikaasa ja lapsed võrdselt pärivad? Nt kui abikaasad soetavad abielu ajal korteri, elavad seal, üks sureb ära, siis loogiliselt peaks see ju abikaasale jääma. Mitte et pool korterit läheb äkki trobikonnale lastele.
Kus see loogika on, et abikaasale peaks jääma? Kui testamenti pole, läheb surnu vara lastele ning abikaasale, kes pärib laste kõrvalt.
Vabandust, kui on rumal küsimus, aga kui abikaasadel on ühisvara, kuidas siis abikaasa ja lapsed võrdselt pärivad? Nt kui abikaasad soetavad abielu ajal korteri, elavad seal, üks sureb ära, siis loogiliselt peaks see ju abikaasale jääma. Mitte et pool korterit läheb äkki trobikonnale lastele.
Kus see loogika on, et abikaasale peaks jääma? Kui testamenti pole, läheb surnu vara lastele ning abikaasale, kes pärib laste kõrvalt.
Aga kui lapsi pole, siis ei jää ka abikaasale, vaid läheb järgmisele ringile. Ainult ma ei tea mis osades. Nt kui korter on lastetu abielupaari oma ja üks sureb, siis kas abikaasa pärib poole surnud abikaasa osast ja II ringi siis ülejäänu? Ehk siis kui II ringis on ka nt 1 inimene, siis pärivad abikaasa ja II ringi pärija pooleks?
Aga kui lapsi pole, siis ei jää ka abikaasale, vaid läheb järgmisele ringile. Ainult ma ei tea mis osades. Nt kui korter on lastetu abielupaari oma ja üks sureb, siis kas abikaasa pärib poole surnud abikaasa osast ja II ringi siis ülejäänu? Ehk siis kui II ringis on ka nt 1 inimene, siis pärivad abikaasa ja II ringi pärija pooleks?
Misasja sa sogad? 2.ringi pärijad pärivad siis, kui 1.ringi omasid ei ole ÜHTEGI. Sinu näites on, abikaasa. Kui lapsi pole, pärib tema üksinda.
Aga kui lapsi pole, siis ei jää ka abikaasale, vaid läheb järgmisele ringile. Ainult ma ei tea mis osades. Nt kui korter on lastetu abielupaari oma ja üks sureb, siis kas abikaasa pärib poole surnud abikaasa osast ja II ringi siis ülejäänu? Ehk siis kui II ringis on ka nt 1 inimene, siis pärivad abikaasa ja II ringi pärija pooleks?
Misasja sa sogad? 2.ringi pärijad pärivad siis, kui 1.ringi omasid ei ole ÜHTEGI. Sinu näites on, abikaasa. Kui lapsi pole, pärib tema üksinda.
Kindlalt kohe mitte. Loe seadust.
Misasja sa sogad? 2.ringi pärijad pärivad siis, kui 1.ringi omasid ei ole ÜHTEGI. Sinu näites on, abikaasa. Kui lapsi pole, pärib tema üksinda.
Abikaasa pole mitte üheski ringis vaid ta pärib KÕRVALT. Esimese ringi puhul lastega võrdsetes osades, aga vähemalt 25%. Kui lapsi pole, siis pärib teise ringi pärijate kõrvalt poole pärandist. Kui teise ringi pärijaid ka pole, siis pärib kogu surnu vara.
Kui lahutuse soov on enne surma sisse antud, kuid pole veel jõustunud, ei päri abikaasa mitte midagi.
Nt kui korter on lastetu abielupaari oma ja üks sureb, siis kas abikaasa pärib poole surnud abikaasa osast ja II ringi siis ülejäänu? Ehk siis kui II ringis on ka nt 1 inimene, siis pärivad abikaasa ja II ringi pärija pooleks?
Just nii.
Aga kui lapsi pole, siis ei jää ka abikaasale, vaid läheb järgmisele ringile. Ainult ma ei tea mis osades. Nt kui korter on lastetu abielupaari oma ja üks sureb, siis kas abikaasa pärib poole surnud abikaasa osast ja II ringi siis ülejäänu? Ehk siis kui II ringis on ka nt 1 inimene, siis pärivad abikaasa ja II ringi pärija pooleks?
Misasja sa sogad? 2.ringi pärijad pärivad siis, kui 1.ringi omasid ei ole ÜHTEGI. Sinu näites on, abikaasa. Kui lapsi pole, pärib tema üksinda.
Kindlalt kohe mitte. Loe seadust.
Sul on vale arusaam.
Ei, ei pea just nii toimuma. Ka meie emaga saime alles valusa kogemuse käigus teada, et kui on seadusejärgne pärimine ja pärimislepingut ei ole tehtud, siis võivad asjad kujuneda nii halvasti, et kohtusse minek on ainus võimalus oma pärandiosa kätte saada. Aga milline ema läheb oma lapse vastu kohtusse?
Igal juhul pole mõtet osapooli notari juurde kokku kutsuda, kui omavahel pole asjad selgeks tehtud. Notar ei ole suhtekorraldaja ega psühholoog.
Kumab läbi nagu “ainus võimalus” on kohus, aga “võiks olla” ikka muid võimalusi. Milliseid siis? Kes peaks võtma seisukoha ja otsustama, kuidas teie peres asjad olema peavad, kui te omavahel ei saa neid räägitud? Selleks ongi kohus parim, neutraalseim variant. Mis variant veel olla saaks? Kui on juba kord seadus selline, et abikaasa ja lapsed on võrdsed pärijad, siis nii on. Abikaasale saab täiendava kindluse anda vastastikuse testamendiga. See, et teie peres polnud seda tehtud ega sellele mõeldud ei ole, jällegi, kellegi teise süü.
Meie puhul oli nii, et pärimismenetluse ajal ei olnud mingeid vastuolusid, need tekkisid alles siis, kui oli aeg panka minna ja allkiri anda. Kui oleks kohe olnud tehtud ka pärandvara jagamise leping, oleks hilisemad probleemid ära jäänud. Aga notar seda paraku ei soovitanud ja me ise küsida ei osanud.
Aga kui lapsi pole, siis ei jää ka abikaasale, vaid läheb järgmisele ringile. Ainult ma ei tea mis osades. Nt kui korter on lastetu abielupaari oma ja üks sureb, siis kas abikaasa pärib poole surnud abikaasa osast ja II ringi siis ülejäänu? Ehk siis kui II ringis on ka nt 1 inimene, siis pärivad abikaasa ja II ringi pärija pooleks?
Misasja sa sogad? 2.ringi pärijad pärivad siis, kui 1.ringi omasid ei ole ÜHTEGI. Sinu näites on, abikaasa. Kui lapsi pole, pärib tema üksinda.
Kindlalt kohe mitte. Loe seadust.
Sul on vale arusaam.
Arusaam ei puutu asjasse, loe seadust. Ei ole nii, et kui lapsi pole, siis pärib abikaasa üksi. Mängu tuleb nimelt 2. ring e surnu vanemad ja kui neid pole, siis surnu õed-vennad.
Sul on vale arusaam.
Jälle mingi ebastabiilne jaurab, ise asjast midagi teadmata.
Aga kui lapsi pole, siis ei jää ka abikaasale, vaid läheb järgmisele ringile. Ainult ma ei tea mis osades. Nt kui korter on lastetu abielupaari oma ja üks sureb, siis kas abikaasa pärib poole surnud abikaasa osast ja II ringi siis ülejäänu? Ehk siis kui II ringis on ka nt 1 inimene, siis pärivad abikaasa ja II ringi pärija pooleks?
Misasja sa sogad? 2.ringi pärijad pärivad siis, kui 1.ringi omasid ei ole ÜHTEGI. Sinu näites on, abikaasa. Kui lapsi pole, pärib tema üksinda.
Kindlalt kohe mitte. Loe seadust.
Sul on vale arusaam.
Arusaam ei puutu asjasse, loe seadust. Ei ole nii, et kui lapsi pole, siis pärib abikaasa üksi. Mängu tuleb nimelt 2. ring e surnu vanemad ja kui neid pole, siis surnu õed-vennad.
Aga miks ainult teise ringi pärijad? Miks mitte ka kolmanda ja seitsmenda ringi?
Ehk aitab iba rääkimise. Ringid ongi selleks, et eristada pärijate hulka. Kui on esimese ringi pärija, on kõik. Ei mingit teist, kolmandat jne ringi
Aga miks ainult teise ringi pärijad? Miks mitte ka kolmanda ja seitsmenda ringi?
Ehk aitab iba rääkimise. Ringid ongi selleks, et eristada pärijate hulka. Kui on esimese ringi pärija, on kõik. Ei mingit teist, kolmandat jne ringi
No sest… pärimisseadus?
Aga jah, eelnevalt oli kirjas eksitav info. Esimene ring = alanejad sugulased, kui neid pole, astub 2.ring asemele, kes pärivad koos abikaasaga.
Ehk aitab iba rääkimise. Ringid ongi selleks, et eristada pärijate hulka. Kui on esimese ringi pärija, on kõik. Ei mingit teist, kolmandat jne ringi
Võib ju seadust lugeda.
(1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
(2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.
(3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
(4) Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude.
https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021036?leiaKehtiv
Aga kui lapsi pole, siis ei jää ka abikaasale, vaid läheb järgmisele ringile. Ainult ma ei tea mis osades. Nt kui korter on lastetu abielupaari oma ja üks sureb, siis kas abikaasa pärib poole surnud abikaasa osast ja II ringi siis ülejäänu? Ehk siis kui II ringis on ka nt 1 inimene, siis pärivad abikaasa ja II ringi pärija pooleks?
Misasja sa sogad? 2.ringi pärijad pärivad siis, kui 1.ringi omasid ei ole ÜHTEGI. Sinu näites on, abikaasa. Kui lapsi pole, pärib tema üksinda.
Kindlalt kohe mitte. Loe seadust.
Sul on vale arusaam.
Arusaam ei puutu asjasse, loe seadust. Ei ole nii, et kui lapsi pole, siis pärib abikaasa üksi. Mängu tuleb nimelt 2. ring e surnu vanemad ja kui neid pole, siis surnu õed-vennad.
Aga miks ainult teise ringi pärijad? Miks mitte ka kolmanda ja seitsmenda ringi?
Ehk aitab iba rääkimise. Ringid ongi selleks, et eristada pärijate hulka. Kui on esimese ringi pärija, on kõik. Ei mingit teist, kolmandat jne ringi
Pärimine ei toimu sinu arvamuse v loogika pinnalt. Abiks oleks sul seadus lahti võtta ja end kurssi viia, mitte siin totralt vaielda ja oodata, et teised teema sulle ette nämmutaksid. Kuna seda siiski tehti ja sulle siia lausa kopeeriti seaduseslõik, siis loodetavati on see sulle isiklke tehingute puhul nüüd abiks.
Kus see loogika on, et abikaasale peaks jääma? Kui testamenti pole, läheb surnu vara lastele ning abikaasale, kes pärib laste kõrvalt.
Ilmselt see loogika, et teine abikaasa ju elab seal edasi, see on tema kodu. Oletame, et mees ja naine abiellusid 50dates eluaastates, naise täiskasvanud lapsed elasid eraldi. Omavahel lapsi polnud. Ostsid korteri, mis oli naise nimel, mees maksis makseid. Ootamatult naine suri. Olnuks ju loogiline, et korter jääb mehele, mitte naise lastele, kellel sellega mingit pistmist polnud.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.