Esileht Tööelu, raha ja seadused. Pärandvara jagamise leping

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 141 )

Teema: Pärandvara jagamise leping

Postitas:
Kägu

Vabandust, kuidas saab midagi mõttelist kellegi kontol olevast rahast pärimisele minna?

Isa arvel on 10 000, ema arvel 5000. Arvesse võetakse 15000, millest kuulub emale 7500 ning pärimisele läheb 7500.

Aga ei läinud, ei ühel ega teisel puhul. Ei minu ega mu mehe vanemate ega ka veel ühe lähedase puhul.

ju sa siis jätsid asjad ajamata. ega pank sulle omal algatusel neid ülekandeid tegema ei hakka. tuleb võtta pärimistunnistus, minna panka ja lasta see raha enda kontole kanda.

Jah, ma olen nõus, et seadus võimaldab seda. Siiski ületaks see minu jaoks teatud moraalipiiri, eriti teades oma ema ja isa erinevat suhtumist rahasse, isa psüühikaprobleeme ja ema investeerimisoskusi.

Mul on hea meel, et mu hasartmängurist vend ei ole endale seda võimalust teadvustanud, tema kasutaks iga võimalust mõni euro saada, olgugi oma lihaselt emalt.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahtsin veel lisada, et kuigi ametlikult ühisvara, siis käibevahendid olid mu vanematel lahus ja hoolimata ühesuurustest sissetulekust kattis ema suure osa nende igapäevastest kuludest ja suutis ometi rohkem säästa. Ja nüud peaksid isa pärijad tema pangaarve kallale minema?

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandust, kuidas saab midagi mõttelist kellegi kontol olevast rahast pärimisele minna?

Isa arvel on 10 000, ema arvel 5000. Arvesse võetakse 15000, millest kuulub emale 7500 ning pärimisele läheb 7500.

Aga ei läinud, ei ühel ega teisel puhul. Ei minu ega mu mehe vanemate ega ka veel ühe lähedase puhul.

ju sa siis jätsid asjad ajamata. ega pank sulle omal algatusel neid ülekandeid tegema ei hakka. tuleb võtta pärimistunnistus, minna panka ja lasta see raha enda kontole kanda.

Jah, ma olen nõus, et seadus võimaldab seda. Siiski ületaks see minu jaoks teatud moraalipiiri, eriti teades oma ema ja isa erinevat suhtumist rahasse, isa psüühikaprobleeme ja ema investeerimisoskusi.

Mul on hea meel, et mu hasartmängurist vend ei ole endale seda võimalust teadvustanud, tema kasutaks iga võimalust mõni euro saada, olgugi oma lihaselt emalt.

oleksite selle pidanud ametlikult vormistama. vend võib seda raha iga kell nõudma hakata ju. ema ikka teab seda?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mille me oleksime pidanud ametlikult vormistama?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mille me oleksime pidanud ametlikult vormistama?

selle, et sa oma pärandiosa emale annad.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mille me oleksime pidanud ametlikult vormistama?

selle, et sa oma pärandiosa emale annad.

Ja kuidas see aitaks ema poja eest kaitsta? Mina ju ei hakka emalt raha nõudma, ei nüüd ega edaspidi, nii et kuidas minu loobumine midagi muutnud oleks?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mille me oleksime pidanud ametlikult vormistama?

selle, et sa oma pärandiosa emale annad.

Ja kuidas see aitaks ema poja eest kaitsta? Mina ju ei hakka emalt raha nõudma, ei nüüd ega edaspidi, nii et kuidas minu loobumine midagi muutnud oleks?

Mitte sinu loobumine, vaid pärandi jagamise leping. Et mis jääb emale, mis sinule, mis vennale. Kui seda pole, siis tõesti osa ema kontol olevast ühisvarasse kuulunud rahast on samuti poja pärandi osa. Jääb loota, et see sõltlasest poeg seda ise ei teagi ja välja nõudma ei hakka.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu isa suri mõne aasta eest, peale notaritoiminguid läksime meie, lapsed koos emaga panka ja lasime enda osa raha ema kontole kanda. Kuni pärimisprotsess pole lõppenud, ei oleks ema muidu sentigi kasutada saanud, vähemalt siis oli kord, et kõik pärijad koos peavad panka minema, muul juhul ei saa keegi raha. Meil oligi nii, et vanemate säästud olid isa kontol. Ja ema jaoks oli kõik see raha senikaua kinni, kuni pärandit ei oleks vormistatud. Otse loomulikult meie, lapsed ei võtnud seadusjärgset summat endale vaid andsime selle kõik emale. Pärandi võtsime vastu, kinnisvara osades tegime kinkelepingu. Vanemad võimaldasid meil haridust saada, aitasid oma kodu ostmisel, väga nõme olnuks nüüd ellujäänud vanemalt veel raha võtta.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandust, kuidas saab midagi mõttelist kellegi kontol olevast rahast pärimisele minna?

Isa arvel on 10 000, ema arvel 5000. Arvesse võetakse 15000, millest kuulub emale 7500 ning pärimisele läheb 7500.

Kas see pärimisele minev 7500, sellest pärib ema ka veel oma osa ja kui suur see osa on?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see pärimisele minev 7500, sellest pärib ema ka veel oma osa ja kui suur see osa on?

Ema muidugi ka laste kõrvalt. Oleneb laste arvust.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mille me oleksime pidanud ametlikult vormistama?

selle, et sa oma pärandiosa emale annad.

Ja kuidas see aitaks ema poja eest kaitsta? Mina ju ei hakka emalt raha nõudma, ei nüüd ega edaspidi, nii et kuidas minu loobumine midagi muutnud oleks?

Mitte sinu loobumine, vaid pärandi jagamise leping. Et mis jääb emale, mis sinule, mis vennale. Kui seda pole, siis tõesti osa ema kontol olevast ühisvarasse kuulunud rahast on samuti poja pärandi osa. Jääb loota, et see sõltlasest poeg seda ise ei teagi ja välja nõudma ei hakka.

Ehk siis protsess oleks selline?

1. algatatakse pärimine

2. 3 kuu möödudes väljastatakse pärimistunnistus

3. vormistatakse pärimisleping

4. kõik pärijad lähevad koos panka ja pank kannab kontodel olevad summad vastavalt lepingule laiali, sh pensionisambas oleva summa?

Saan õigesti aru?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mille me oleksime pidanud ametlikult vormistama?

selle, et sa oma pärandiosa emale annad.

Ja kuidas see aitaks ema poja eest kaitsta? Mina ju ei hakka emalt raha nõudma, ei nüüd ega edaspidi, nii et kuidas minu loobumine midagi muutnud oleks?

Mitte sinu loobumine, vaid pärandi jagamise leping. Et mis jääb emale, mis sinule, mis vennale. Kui seda pole, siis tõesti osa ema kontol olevast ühisvarasse kuulunud rahast on samuti poja pärandi osa. Jääb loota, et see sõltlasest poeg seda ise ei teagi ja välja nõudma ei hakka.

Ehk siis protsess oleks selline?

1. algatatakse pärimine

2. 3 kuu möödudes väljastatakse pärimistunnistus

3. vormistatakse pärimisleping

4. kõik pärijad lähevad koos panka ja pank kannab kontodel olevad summad vastavalt lepingule laiali, sh pensionisambas oleva summa?

Saan õigesti aru?

Kui leping on tehtud, siis ei pea enam kõik koos panka minema. Kõik pärijad koos pevad minema sel juhul, kui ei ole pärimislepingut sõlmitud, sel juhul tuleb allkirjastada pangas pärandvara jagamise kokkulepe. Enamikes pankades saab seda teha digitaalselt, Swedis tuleb kohale minna.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see pärimisele minev 7500, sellest pärib ema ka veel oma osa ja kui suur see osa on?

Ema muidugi ka laste kõrvalt. Oleneb laste arvust.

Ma ei mõtle antud nâites toodud 7500 osas, vaid nagu protsendi mõttes, see peab ju olema määratud, kui palju abikaasa poolt kõrvalt päritava osa suurus on?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see pärimisele minev 7500, sellest pärib ema ka veel oma osa ja kui suur see osa on?

Ema muidugi ka laste kõrvalt. Oleneb laste arvust.

Ma ei mõtle antud nâites toodud 7500 osas, vaid nagu protsendi mõttes, see peab ju olema määratud, kui palju abikaasa poolt kõrvalt päritava osa suurus on?

Kuidas see saaks protsendina määratud olla?

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see pärimisele minev 7500, sellest pärib ema ka veel oma osa ja kui suur see osa on?

Ema muidugi ka laste kõrvalt. Oleneb laste arvust.

Ma ei mõtle antud nâites toodud 7500 osas, vaid nagu protsendi mõttes, see peab ju olema määratud, kui palju abikaasa poolt kõrvalt päritava osa suurus on?

Kuidas see saaks protsendina määratud olla?

Protsendina on määratud küll – 25% või 50% või 100%.
Abikaasa seadusjärgse pärijana
(1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
Kui on 1 laps, saab abikaasa poole pärandvarast, kui 2 last, siis kolmandiku, kui 3 last, siis neljandiku, aga kui juba 4+ last, siis väheneb laste osa, mitte abikaasa osa, tema saab ikka 25%.
2)teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
Kui on üks teise järjekorra pärija, jagatakse pärandvara pooleks, aga kui neid on 10, saab abikaasa ikka 50%, teiste vahel jaguneb ülejäänud 50%.
(2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/P%C3%A4rS

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mille me oleksime pidanud ametlikult vormistama?

selle, et sa oma pärandiosa emale annad.

Ja kuidas see aitaks ema poja eest kaitsta? Mina ju ei hakka emalt raha nõudma, ei nüüd ega edaspidi, nii et kuidas minu loobumine midagi muutnud oleks?

Mitte sinu loobumine, vaid pärandi jagamise leping. Et mis jääb emale, mis sinule, mis vennale. Kui seda pole, siis tõesti osa ema kontol olevast ühisvarasse kuulunud rahast on samuti poja pärandi osa. Jääb loota, et see sõltlasest poeg seda ise ei teagi ja välja nõudma ei hakka.

Ehk siis protsess oleks selline?

1. algatatakse pärimine

2. 3 kuu möödudes väljastatakse pärimistunnistus

3. vormistatakse pärimisleping

4. kõik pärijad lähevad koos panka ja pank kannab kontodel olevad summad vastavalt lepingule laiali, sh pensionisambas oleva summa?

Saan õigesti aru?

Kui leping on tehtud, siis ei pea enam kõik koos panka minema. Kõik pärijad koos pevad minema sel juhul, kui ei ole pärimislepingut sõlmitud, sel juhul tuleb allkirjastada pangas pärandvara jagamise kokkulepe. Enamikes pankades saab seda teha digitaalselt, Swedis tuleb kohale minna.

oh no vähemalt seegi hea, et ei pea koos nagu kari lambaid panka minema 😀 aga muidugi kuidas see vara jagamine ja kokkulepped selles suhtes õnnestuvad, see on ka omaette ooper

see seadus on ikka väga kummaline igat pidi

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on selline küsimus seda teemat lugedes, et siin on koguaeg jutt sellest, et abikaasadel on ühisvara (kui pole just varalahusust). Kui üks abikaasa sureb ja testamenti pole, siis läheb ühisvara pärimisele ja enne pärimismenetluse lõpetamist, ei saa vahendeid kasutada. Kui nüüd ühisvara on nii naise kui mehe pangakonto rahalised vahendid, siis kuidas sellest aru saada – kas ellujäänud abikaasa ei saa oma rahalisi vahendeid kasutada v kuidas ..

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see pärimisele minev 7500, sellest pärib ema ka veel oma osa ja kui suur see osa on?

Ema muidugi ka laste kõrvalt. Oleneb laste arvust.

Ma ei mõtle antud nâites toodud 7500 osas, vaid nagu protsendi mõttes, see peab ju olema määratud, kui palju abikaasa poolt kõrvalt päritava osa suurus on?

Kuidas see saaks protsendina määratud olla?

Protsendina on määratud küll – 25% või 50% või 100%.

Abikaasa seadusjärgse pärijana

(1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:

1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;

Kui on 1 laps, saab abikaasa poole pärandvarast, kui 2 last, siis kolmandiku, kui 3 last, siis neljandiku, aga kui juba 4+ last, siis väheneb laste osa, mitte abikaasa osa, tema saab ikka 25%.

2)teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.

Kui on üks teise järjekorra pärija, jagatakse pärandvara pooleks, aga kui neid on 10, saab abikaasa ikka 50%, teiste vahel jaguneb ülejäänud 50%.

(2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/P%C3%A4rS

Sellest osast ei saa aru, et kui on nt II ringi pärijad, siis abikaasa pärib poole. Püüame asja selgeks teha kuidagi puust ja punaselt mingi näite lihtsa varal.

Ühisvara on kokku 1000 eurot.

Pärijaid on nt 2 inimest II ringist, lisaks abikaasa.

Kas siis see 1000 eurot jaguneb nii, et 50% on nagunii kohe abikaasa oma? Ja siis ta pärib veel surnud abikaasa osast 50%? Ehk siis kokkuvõttes on 1000 eurost ellujäänud abikaasa oma 500 eurot + 250 eurot, kokku 750 eurot? Ja kahe II ringi pärija vahel läheb pärimisele 250 eurot (ehk siis kumbki saaks 125 eurot)?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see pärimisele minev 7500, sellest pärib ema ka veel oma osa ja kui suur see osa on?

Ema muidugi ka laste kõrvalt. Oleneb laste arvust.

Ma ei mõtle antud nâites toodud 7500 osas, vaid nagu protsendi mõttes, see peab ju olema määratud, kui palju abikaasa poolt kõrvalt päritava osa suurus on?

Kuidas see saaks protsendina määratud olla?

Protsendina on määratud küll – 25% või 50% või 100%.

Abikaasa seadusjärgse pärijana

(1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:

1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;

Kui on 1 laps, saab abikaasa poole pärandvarast, kui 2 last, siis kolmandiku, kui 3 last, siis neljandiku, aga kui juba 4+ last, siis väheneb laste osa, mitte abikaasa osa, tema saab ikka 25%.

2)teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.

Kui on üks teise järjekorra pärija, jagatakse pärandvara pooleks, aga kui neid on 10, saab abikaasa ikka 50%, teiste vahel jaguneb ülejäänud 50%.

(2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/P%C3%A4rS

Sellest osast ei saa aru, et kui on nt II ringi pärijad, siis abikaasa pärib poole. Püüame asja selgeks teha kuidagi puust ja punaselt mingi näite lihtsa varal.

Ühisvara on kokku 1000 eurot.

Pärijaid on nt 2 inimest II ringist, lisaks abikaasa.

Kas siis see 1000 eurot jaguneb nii, et 50% on nagunii kohe abikaasa oma? Ja siis ta pärib veel surnud abikaasa osast 50%? Ehk siis kokkuvõttes on 1000 eurost ellujäänud abikaasa oma 500 eurot + 250 eurot, kokku 750 eurot? Ja kahe II ringi pärija vahel läheb pärimisele 250 eurot (ehk siis kumbki saaks 125 eurot)?

Või saab ellujäänud abikaasa ikkagi kogusummast 1000 eurot 500 eurot ja ülejäänud 500 eurot läheb teiste pärijate vahel jagamisele (antud näites siis 500 eurot : 2 = 250 eurot / in)?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või saab ellujäänud abikaasa ikkagi kogusummast 1000 eurot 500 eurot ja ülejäänud 500 eurot läheb teiste pärijate vahel jagamisele (antud näites siis 500 eurot : 2 = 250 eurot / in)?

Ei ole ju. On ju kirjas, et poole pärandit. Pärand on 500. Sellest pool on abikaasa oma.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või saab ellujäänud abikaasa ikkagi kogusummast 1000 eurot 500 eurot ja ülejäänud 500 eurot läheb teiste pärijate vahel jagamisele (antud näites siis 500 eurot : 2 = 250 eurot / in)?

Ei ole ju. On ju kirjas, et poole pärandit. Pärand on 500. Sellest pool on abikaasa oma.

ma ei saa enam midagi aru, enne just keegi kirjutas, et pärand on abikaasasade vara kokku kuna tegemist ühisvaraga. kui surnud abikaasa kontol on 500 ja üleelanud abikaasa kontol 500, siis kokku on pärand 1000 eurot ju, mitte 500 ehk ainult surnu vara .. küsimus on, et kuida see jaguneb, kas 50% (ehk siis 1000 eurost 500 eurot) on abikaasale ja ülejäänud (500 eurot) jääb seadusejärgsetele pärijatele? VÕI on 500 eurot niisama üleelanud abikaasa oma ja ta pärib veel surnud abikaasa 500 eurost ka pool?

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas pärandilt lähevad mingid maksud ka maha?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

aga kas kellegi pensionisammas on ka nn ühisvara? ehk siis nt abikaasade korral, kui üks sureb ja toimub pärimine, siis kas pensionisambale kehtib sama loogika, mis muu vara sh pangakonto osas ehk päritakse samadel põhimõtetel?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või saab ellujäänud abikaasa ikkagi kogusummast 1000 eurot 500 eurot ja ülejäänud 500 eurot läheb teiste pärijate vahel jagamisele (antud näites siis 500 eurot : 2 = 250 eurot / in)?

Ei ole ju. On ju kirjas, et poole pärandit. Pärand on 500. Sellest pool on abikaasa oma.

ma ei saa enam midagi aru, enne just keegi kirjutas, et pärand on abikaasasade vara kokku kuna tegemist ühisvaraga. kui surnud abikaasa kontol on 500 ja üleelanud abikaasa kontol 500, siis kokku on pärand 1000 eurot ju, mitte 500 ehk ainult surnu vara .. küsimus on, et kuida see jaguneb, kas 50% (ehk siis 1000 eurost 500 eurot) on abikaasale ja ülejäänud (500 eurot) jääb seadusejärgsetele pärijatele? VÕI on 500 eurot niisama üleelanud abikaasa oma ja ta pärib veel surnud abikaasa 500 eurost ka pool?

Sul on kõik nagu pudru ja kapsad. Kontodel kokku on yhisvara summa, yhe oma pool ja teise oma pool. Pärimisele läheb ju ainult surnu osa. Pole ju keeruline.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühisvara on kokku 1000 eurot. Pärijaid on nt 2 inimest II ringist, lisaks abikaasa. Kas siis see 1000 eurot jaguneb nii, et 50% on nagunii kohe abikaasa oma? Ja siis ta pärib veel surnud abikaasa osast 50%? Ehk siis kokkuvõttes on 1000 eurost ellujäänud abikaasa oma 500 eurot + 250 eurot, kokku 750 eurot? Ja kahe II ringi pärija vahel läheb pärimisele 250 eurot (ehk siis kumbki saaks 125 eurot)?

Jah, nii.
Ühisvara kokku 1000, 500 kuulub nagunii abikaasale, ei ole pärandvara.
500 läheb pärimisele (pärandvara). Abikaasa saab sellest poole, teine pool jagatakse II ringi pärijate vahel.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

see seadus on ikka väga kummaline igat pidi

Seadus on väga loogiline mu meelest. Mis sulle kummaline tundub?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei saa enam midagi aru, enne just keegi kirjutas, et pärand on abikaasasade vara kokku kuna tegemist ühisvaraga. kui surnud abikaasa kontol on 500 ja üleelanud abikaasa kontol 500, siis kokku on pärand 1000 eurot ju, mitte 500 ehk ainult surnu vara ..

Pärandi väärtuse kindlakstegemiseks liidetakse ühisvara puhul abikaasade kontodel olevad summad. Pool sellest on surnu oma ning läheb pärimisele. Näide: surnu kontol on 1000 eurot ja elusoleva abikaasa kontol on 99 000 eurot. Surnu oma ühisvarast on seega 50 000 ja see läheb pärijatele(ja abikaasa pärib sellest samuti osa).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei saa enam midagi aru, enne just keegi kirjutas, et pärand on abikaasasade vara kokku kuna tegemist ühisvaraga. kui surnud abikaasa kontol on 500 ja üleelanud abikaasa kontol 500, siis kokku on pärand 1000 eurot ju, mitte 500 ehk ainult surnu vara ..

Pärandi väärtuse kindlakstegemiseks liidetakse ühisvara puhul abikaasade kontodel olevad summad. Pool sellest on surnu oma ning läheb pärimisele. Näide: surnu kontol on 1000 eurot ja elusoleva abikaasa kontol on 99 000 eurot. Surnu oma ühisvarast on seega 50 000 ja see läheb pärijatele(ja abikaasa pärib sellest samuti osa).

üks kirjutab ühte ja teine teist. võimatu on ju aru saada. üks kirjutab selgelt, et pärimisele läheb ainult surnu osa. teine kirjutab, et surnu ja abikaasa vara on ühisvara ja läheb seega sellest koguvarast pool pärimisele.

ehk siis ikkagi läheb ju tegelikkuse pärimisele elusoleva inimese vara .. ??

nt ma olen abielus, mu abikaasa sureb. minu kontol on 100 eurot, tema kontol 1000 eurot. siis pärimisele ei lähe ju surnu 100 eurot, vaid meie vara kokku ehk 1100 eurot jagatud kahele ehk 550 eurot? kas sellest 550 eurost pärib nüüd poole veel üleelanud abikaasa?

ja ma ei saa aru, kuidas saab olla, et minu kontol olev raha läheb kellelegi teisele? ja kas ma siis ise seda raha enam ei saagi oma kontolt kasutada kuniks pärimine lõpetatud?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

üks kirjutab ühte ja teine teist. võimatu on ju aru saada. üks kirjutab selgelt, et pärimisele läheb ainult surnu osa. teine kirjutab, et surnu ja abikaasa vara on ühisvara ja läheb seega sellest koguvarast pool pärimisele.

Kuidas see siis erinev on? Pärimisele läheb surnu osa, ehk et pool naise ja mehe varade summast.
Ühisvara puhul ei ole naise raha ja mehe raha, olgu see pealegi eraldi naise ja  mehe  kontodel. On ühine vara. Kontode summast pool läheb pärimisele, see ongi surnu osa.
Teine pool on nagunii abikaasa oma.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei saa enam midagi aru, enne just keegi kirjutas, et pärand on abikaasasade vara kokku kuna tegemist ühisvaraga. kui surnud abikaasa kontol on 500 ja üleelanud abikaasa kontol 500, siis kokku on pärand 1000 eurot ju, mitte 500 ehk ainult surnu vara ..

Pärandi väärtuse kindlakstegemiseks liidetakse ühisvara puhul abikaasade kontodel olevad summad. Pool sellest on surnu oma ning läheb pärimisele. Näide: surnu kontol on 1000 eurot ja elusoleva abikaasa kontol on 99 000 eurot. Surnu oma ühisvarast on seega 50 000 ja see läheb pärijatele(ja abikaasa pärib sellest samuti osa).

üks kirjutab ühte ja teine teist. võimatu on ju aru saada. üks kirjutab selgelt, et pärimisele läheb ainult surnu osa. teine kirjutab, et surnu ja abikaasa vara on ühisvara ja läheb seega sellest koguvarast pool pärimisele.

ehk siis ikkagi läheb ju tegelikkuse pärimisele elusoleva inimese vara .. ??

nt ma olen abielus, mu abikaasa sureb. minu kontol on 100 eurot, tema kontol 1000 eurot. siis pärimisele ei lähe ju surnu 100 eurot, vaid meie vara kokku ehk 1100 eurot jagatud kahele ehk 550 eurot? kas sellest 550 eurost pärib nüüd poole veel üleelanud abikaasa?

ja ma ei saa aru, kuidas saab olla, et minu kontol olev raha läheb kellelegi teisele? ja kas ma siis ise seda raha enam ei saagi oma kontolt kasutada kuniks pärimine lõpetatud?

See ei ole ju elusoleva inimese vara. Juhtumisi on osa surnu varast lihtsalt elusoleva kontol. Või vastupidi. Kui keeruline on aru saada, et ühisest varast kuulub pool ühele ja pool teisele? Kui olete abielus olles mingit kinnisvara ostnud ja see on nt elusoleva nimel-on sellest samuti ju pool surnu oma ja läheb pärimisele. Jah, naine pärib samuti surnu laste kõrvalt. Kui lapsi pole, siis pärib naine teise ringi pärijate kõrvalt.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 141 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Pärandvara jagamise leping