Esileht Tööelu, raha ja seadused. Pärandvara jagamise leping

Näitan 21 postitust - vahemik 121 kuni 141 (kokku 141 )

Teema: Pärandvara jagamise leping

Postitas:
Kägu

ma ei saa enam midagi aru, enne just keegi kirjutas, et pärand on abikaasasade vara kokku kuna tegemist ühisvaraga. kui surnud abikaasa kontol on 500 ja üleelanud abikaasa kontol 500, siis kokku on pärand 1000 eurot ju, mitte 500 ehk ainult surnu vara ..

Pärandi väärtuse kindlakstegemiseks liidetakse ühisvara puhul abikaasade kontodel olevad summad. Pool sellest on surnu oma ning läheb pärimisele. Näide: surnu kontol on 1000 eurot ja elusoleva abikaasa kontol on 99 000 eurot. Surnu oma ühisvarast on seega 50 000 ja see läheb pärijatele(ja abikaasa pärib sellest samuti osa).

üks kirjutab ühte ja teine teist. võimatu on ju aru saada. üks kirjutab selgelt, et pärimisele läheb ainult surnu osa. teine kirjutab, et surnu ja abikaasa vara on ühisvara ja läheb seega sellest koguvarast pool pärimisele.

ehk siis ikkagi läheb ju tegelikkuse pärimisele elusoleva inimese vara .. ??

nt ma olen abielus, mu abikaasa sureb. minu kontol on 100 eurot, tema kontol 1000 eurot. siis pärimisele ei lähe ju surnu 100 eurot, vaid meie vara kokku ehk 1100 eurot jagatud kahele ehk 550 eurot? kas sellest 550 eurost pärib nüüd poole veel üleelanud abikaasa?

ja ma ei saa aru, kuidas saab olla, et minu kontol olev raha läheb kellelegi teisele? ja kas ma siis ise seda raha enam ei saagi oma kontolt kasutada kuniks pärimine lõpetatud?

See ei ole ju elusoleva inimese vara. Juhtumisi on osa surnu varast lihtsalt elusoleva kontol. Või vastupidi. Kui keeruline on aru saada, et ühisest varast kuulub pool ühele ja pool teisele? Kui olete abielus olles mingit kinnisvara ostnud ja see on nt elusoleva nimel-on sellest samuti ju pool surnu oma ja läheb pärimisele. Jah, naine pärib samuti surnu laste kõrvalt. Kui lapsi pole, siis pärib naine teise ringi pärijate kõrvalt.

selge, väga hea, siis on selge, et iga abielu korral tuleb teha varalahusus.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei saa enam midagi aru, enne just keegi kirjutas, et pärand on abikaasasade vara kokku kuna tegemist ühisvaraga. kui surnud abikaasa kontol on 500 ja üleelanud abikaasa kontol 500, siis kokku on pärand 1000 eurot ju, mitte 500 ehk ainult surnu vara ..

Pärandi väärtuse kindlakstegemiseks liidetakse ühisvara puhul abikaasade kontodel olevad summad. Pool sellest on surnu oma ning läheb pärimisele. Näide: surnu kontol on 1000 eurot ja elusoleva abikaasa kontol on 99 000 eurot. Surnu oma ühisvarast on seega 50 000 ja see läheb pärijatele(ja abikaasa pärib sellest samuti osa).

üks kirjutab ühte ja teine teist. võimatu on ju aru saada. üks kirjutab selgelt, et pärimisele läheb ainult surnu osa. teine kirjutab, et surnu ja abikaasa vara on ühisvara ja läheb seega sellest koguvarast pool pärimisele.

ehk siis ikkagi läheb ju tegelikkuse pärimisele elusoleva inimese vara .. ??

nt ma olen abielus, mu abikaasa sureb. minu kontol on 100 eurot, tema kontol 1000 eurot. siis pärimisele ei lähe ju surnu 100 eurot, vaid meie vara kokku ehk 1100 eurot jagatud kahele ehk 550 eurot? kas sellest 550 eurost pärib nüüd poole veel üleelanud abikaasa?

ja ma ei saa aru, kuidas saab olla, et minu kontol olev raha läheb kellelegi teisele? ja kas ma siis ise seda raha enam ei saagi oma kontolt kasutada kuniks pärimine lõpetatud?

See ei ole ju elusoleva inimese vara. Juhtumisi on osa surnu varast lihtsalt elusoleva kontol. Või vastupidi. Kui keeruline on aru saada, et ühisest varast kuulub pool ühele ja pool teisele? Kui olete abielus olles mingit kinnisvara ostnud ja see on nt elusoleva nimel-on sellest samuti ju pool surnu oma ja läheb pärimisele. Jah, naine pärib samuti surnu laste kõrvalt. Kui lapsi pole, siis pärib naine teise ringi pärijate kõrvalt.

selge, väga hea, siis on selge, et iga abielu korral tuleb teha varalahusus.

Varaühisus on ainult vaesemale poolele kasulik. Aga arvesta sellega, et kui sured ja testamendiga pole abikaasat välja jätnud, pärib ta samamoodi, sõltumata kas oli varaühisus või lahusvara.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endiselt on siin teemas siis vastuseta üleelanud abikaasa pangakontol olevate rahaliste vahendite kasutamine pärimismenetluse ajal. Kas inimene ei saa siis oma kontol olevaid vahendeid kasutada v ei saa mingis ulatuses kasutada?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endiselt on siin teemas siis vastuseta üleelanud abikaasa pangakontol olevate rahaliste vahendite kasutamine pärimismenetluse ajal. Kas inimene ei saa siis oma kontol olevaid vahendeid kasutada v ei saa mingis ulatuses kasutada?

Saab kasutada nagu tavaliselt

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see pärimisele minev 7500, sellest pärib ema ka veel oma osa ja kui suur see osa on?

Ema muidugi ka laste kõrvalt. Oleneb laste arvust.

Ma ei mõtle antud nâites toodud 7500 osas, vaid nagu protsendi mõttes, see peab ju olema määratud, kui palju abikaasa poolt kõrvalt päritava osa suurus on?

Kuidas see saaks protsendina määratud olla?

Protsendina on määratud küll – 25% või 50% või 100%.

Abikaasa seadusjärgse pärijana

(1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:

1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;

Kui on 1 laps, saab abikaasa poole pärandvarast, kui 2 last, siis kolmandiku, kui 3 last, siis neljandiku, aga kui juba 4+ last, siis väheneb laste osa, mitte abikaasa osa, tema saab ikka 25%.

2)teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.

Kui on üks teise järjekorra pärija, jagatakse pärandvara pooleks, aga kui neid on 10, saab abikaasa ikka 50%, teiste vahel jaguneb ülejäänud 50%.

(2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/P%C3%A4rS

Kuna % kogu aeg muutub teistest muutujatest sõltuvalt, siis ei saagi öelda, et vaat, abikaasa osa on x%.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endiselt on siin teemas siis vastuseta üleelanud abikaasa pangakontol olevate rahaliste vahendite kasutamine pärimismenetluse ajal. Kas inimene ei saa siis oma kontol olevaid vahendeid kasutada v ei saa mingis ulatuses kasutada?

Mina ütlen endiselt, et praktikas üleelanud abikaasa pangakontodel olev raha pärimisele ei lähe, kui keegi seda just spetsiaalselt ei nõua.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endiselt on siin teemas siis vastuseta üleelanud abikaasa pangakontol olevate rahaliste vahendite kasutamine pärimismenetluse ajal. Kas inimene ei saa siis oma kontol olevaid vahendeid kasutada v ei saa mingis ulatuses kasutada?

Saab kasutada nagu tavaliselt

Kuidas see võimalik on siis antud kontekstis, kui tegemist on ju pärandvaraga?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endiselt on siin teemas siis vastuseta üleelanud abikaasa pangakontol olevate rahaliste vahendite kasutamine pärimismenetluse ajal. Kas inimene ei saa siis oma kontol olevaid vahendeid kasutada v ei saa mingis ulatuses kasutada?

Meil on teinekord üsna suured käärid minu ja abikaasa kontode vahel. Abikaasal võib seal teinekord kuu lõpus üsna vähe raha olla (söögiraha ma siiski talle üle kandma ei ole pidanud), mina eelistan, et mul oleks ootamatuteks juhtudeks mõne kuu palk puhvriks. Tegelikult me kasutame mõlemad oma raha pere hüvanguks. Kui nüüd peaks pärimise olukord tekkima, siis 1/4 minu pangakontost kuuluks meie täiskasvanud lastele. Tahaks mõelda, et lapsed loobuvad elusoleva vanema pangakontol olevast rahast ja ei nõua välja enda osa vanematekodust, aga kunagi ei saa kindel olla. Peab vist ikka abikaasale uuesti meelde tuletama, et vastastikune testament on vaja ära teha.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

aga kas kellegi pensionisammas on ka nn ühisvara? ehk siis nt abikaasade korral, kui üks sureb ja toimub pärimine, siis kas pensionisambale kehtib sama loogika, mis muu vara sh pangakonto osas ehk päritakse samadel põhimõtetel?

See on muide hea küsimus, sest kui näiteks mees ja naine olid abielus ainult 5 aastat – siis ei saa see olla ju terves ulatuses, kui sambasse on kogutud 20 aastat. Veel hullem, äkki surnu oli selle 20 aasta ajal abielus teise inimesega – kas siis selle perioodi osas on temaga ühisvara? Sest teatavasti 2% läheb palgast, mis on ühisvara.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas see võimalik on siis antud kontekstis, kui tegemist on ju pärandvaraga?

Hakkame algusest jälle? Pärandvara on pool ühisvarast. Üle elanud abikaasa saab kasutada oma kontol olevaid vahendeid poole ulatuses kindlasti.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas see võimalik on siis antud kontekstis, kui tegemist on ju pärandvaraga?

Hakkame algusest jälle? Pärandvara on pool ühisvarast. Üle elanud abikaasa saab kasutada oma kontol olevaid vahendeid poole ulatuses kindlasti.

No mis mõttes me uuesti peale hakkame? Alguses ju oli kirjas “saab kasutada nagu tavaliselt”. Nüüd selgub, et “poole ulatuses kindlasti” …

Ma panen praegu kirja oma arusaama, igaüks saab siis märkida juurde, kui teab midagi teisiti olevat.

1. Pärimismentelus alustatakse ja selgitatakse välja pärijad, kui 3 kuu jooksul ei loobuta, siis ollakse automaatselt pärijad.

2. Kui pärijal on lapsi, siis kui ta ise loobub, läheb pärimine üle tema lastele.

3. Kui pärijad on selged, siis väljastatakse pärimistunnitustus. NB! Siin ma ei ole aru saanud – kes selle väljastab, kellele, kas igale pärijale eraldi, paberil, elektroonilise? Mida selle tunnistusega peale hakata?

4. Sellel tunnistusel on kirjas kui suure osa tervikust keegi pärib – nt abikaasa 75% (kas olen õigesti aru saanud, et abikaasa alati 75%?) ja ülejäänud siis võrdselt ülejäänud osa – võtame siin eelduseks II ringi e lapsi pole.

5. Nüüd peavad pärijad omavahel kokku leppima millest nende osad koosnevad.

6. Kui on ainult raha, siis on selle jagamine lihtne, jagatakse ära, et 75% abikaasale ja ülejäänud jaotub teiste vahel.

7. Kui on kinnisvara, siis tuleb see ilmselt ära hinnata ja nüüd abikaasa peaks teiste osad välja maksma. Mis saab siis, kui tal pole raha, et osad välja maksta – läheb korter müüki? Kas on võimalik jääda ka n-ö osanikuks ja las elab sees surmani ja seejärel korter müüki panna?

8. Kui saab siis kokku lepitud vara jagunemise osas, siis tuleb minna notatrisse ja teha sellekohane leping. Sinna pakkakse siis summad kirja kes kui palju saab. Kas sellest lepingust saab siis igaüks oma eksemplari, et sellega panka minna ja oma osa lasta enda pangakontole kanda?

9. Mis saab pensionisambast, kas see on ka ühisvara?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

4. Sellel tunnistusel on kirjas kui suure osa tervikust keegi pärib – nt abikaasa 75% (kas olen õigesti aru saanud, et abikaasa alati 75%?) ja ülejäänud siis võrdselt ülejäänud osa – võtame siin eelduseks II ringi e lapsi pole.

II ringi kõrvalt pärib abikaasa  50% pärandvarast.
Sa ajad sassi pärandvara ja ühisvara.
Ühisvarast pool on pärandvara, sellest omakorda poole pärib abikaasa.
Abikaasa ei saa pärida seda osa, mis on nagunii tema oma, see ei kuulu pärandi hulka.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

4. Sellel tunnistusel on kirjas kui suure osa tervikust keegi pärib – nt abikaasa 75% (kas olen õigesti aru saanud, et abikaasa alati 75%?) ja ülejäänud siis võrdselt ülejäänud osa – võtame siin eelduseks II ringi e lapsi pole.

II ringi kõrvalt pärib abikaasa 50% pärandvarast.

Sa ajad sassi pärandvara ja ühisvara.

Ühisvarast pool on pärandvara, sellest omakorda poole pärib abikaasa.

Abikaasa ei saa pärida seda osa, mis on nagunii tema oma, see ei kuulu pärandi hulka.

Sellisel juhul on ju üleelanud abikaasal igati mõistlik oma rahalised vahendid kontodel nulli tõmmata, sest siis ei lähe tema pangakontolt midagi pärimisele ja seega pärib ta ka surnud abikaasa kontolt rohkem?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellisel juhul on ju üleelanud abikaasal igati mõistlik oma rahalised vahendid kontodel nulli tõmmata, sest siis ei lähe tema pangakontolt midagi pärimisele ja seega pärib ta ka surnud abikaasa kontolt rohkem?

pärandavara on see summa, mis oli kontodel surmapäeval. vahet pole, mis pärast teha.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellisel juhul on ju üleelanud abikaasal igati mõistlik oma rahalised vahendid kontodel nulli tõmmata, sest siis ei lähe tema pangakontolt midagi pärimisele ja seega pärib ta ka surnud abikaasa kontolt rohkem?

pärandavara on see summa, mis oli kontodel surmapäeval. vahet pole, mis pärast teha.

Okei väga hea info. Aga pensionisamba kohta ei oska keegi kommenteerida?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

6. Kui on ainult raha, siis on selle jagamine lihtne, jagatakse ära, et 75% abikaasale ja ülejäänud jaotub teiste vahel.

Kust kohast sa sellist % nüüd võtad? Kui on 2 last, siis pärib abikaasa kolmandiku. Kui on 3 last, siis 25%. Kui lapsi pole, siis 50%

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Okei väga hea info. Aga pensionisamba kohta ei oska keegi kommenteerida?

II sammas ei ole ühisvara, III sammas on. Mõlemad sambad on päritavad.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Okei väga hea info. Aga pensionisamba kohta ei oska keegi kommenteerida?

II sammas ei ole ühisvara, III sammas on. Mõlemad sambad on päritavad.

Kas II sammas kindlasti ei ole ühisvara, sest ma ühelt juristilt (kes küll polnud kindel päris) kuulsin, et on ühisvara, see pidavat sõltuma sünniaastast, a la noorematel ei ole, vanematel on?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõnealusest ühisvarast, millest siis jutt (saan aru, et korter, pangakontod, pensionisammas) läheb pärimisele pool ja sellest poolest poole pärib üleelanud abikaasa. Seega ülejäänud pärijate vahel jaotub ülejäänu. Kuidas seda jagatakse on kokkuleppe küsimus.

Kõige loogilisem on, et üleelanud abikaasa kompenseerib teistele pärijatele nende osa korteri hinnast. Ehk siis teisisõnu ostab teised välja. Kui aga temal seda raha ei ole, et osad välja osta, siis on teistel pärijatel ka võimalik jääda korteri osas osanikuks ja üleelanud abikaasa elab surmani selles korteris, mingeid tehinguid küll ta korteriga ilma teiste osanike loata siis ei saa. Aga siis vähemalt ei lähe midagi kaduma ja inimene saab oma kodus surmani elada. Peale mida saab siis korteri maha müüa ja raha laiali jagada.

Küll aga soovitaks rahalised vahendid ikkagi kohe laiali jagada, ehk siis pangakonto ja pensionisamba. See jaotub eeltoodud põhimõttel. Samas olenevalt mis summad on kontodel ja mis on korteri maksumus, võib ju teha ka sellise lahenduse, et korter n-ö kinkide tagasi üleelanud abikaasale, aga seda siis tingimusel, et tema loobub pensionisambast ja kontol olevast rahast, et seeläbi siis mingil määral kompsenseerida korteri osa.

Igal juhul on selge, et sellised tehinguid niisama ripakile kindlasti mõtet jätta ei ole. Paraku tuleb pärijatel omavahel suhelda, et kokkuleppele jõuda. Kahjuks ei ole pärimine ka mitte tänasel päeval teostav n-ö koduseinte vahelt tulemiga, et kontole kantakse pärand ja ise suurt midagi tegema ei pea. Küll on võimalik videosilla kaudu suhelda ja digiallkirjastada selmet kohale minna.

 

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõnealusest ühisvarast, millest siis jutt (saan aru, et korter, pangakontod, pensionisammas) läheb pärimisele pool ja sellest poolest poole pärib üleelanud abikaasa.

Kuidas saad väita, et poole pärib abikaasa? Oleneb ju laste arvust, kui 3 last, siis abikaasa pärib vaid 25%.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõnealusest ühisvarast, millest siis jutt (saan aru, et korter, pangakontod, pensionisammas) läheb pärimisele pool ja sellest poolest poole pärib üleelanud abikaasa.

Kuidas saad väita, et poole pärib abikaasa? Oleneb ju laste arvust, kui 3 last, siis abikaasa pärib vaid 25%.

Sest siin viimastel lehtedel räägitakse oletatavast situatsioonist, kus I ringi pärijaid pole ja vastatakse sellele inimesele, kes seda küsis.

+1
0
Please wait...

Näitan 21 postitust - vahemik 121 kuni 141 (kokku 141 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Pärandvara jagamise leping