Esileht Pereelu ja suhted Pärast lapse sündi suhted sassis

Näitan 20 postitust - vahemik 31 kuni 50 (kokku 50 )

Teema: Pärast lapse sündi suhted sassis

Postitas:
Kägu

Mitte keegi ei tea ette, kas tal tuleb sünnitusjärgne depressioon või mitte ja isegi mu raviarst, kelle juures olen käinud aastaid, julgustas mind siiski last saama, mitte üle mõtlema, ju ma siis ikkagi olen piisavalt adekvaatne inimene. Ja minu arst on väga karm ja otsekohene. Minu tutvusringkonnas on naine, kellel polnud varasemalt vaimse tervisega probleeme, kuid pärast sünnitust ei tahtnud oma last nähagi, langes nii sügavasse depressiooni, kõigi jaoks oli see suur šokk. Nendele õelatele eeldustele ja koledatele sõnadele ma siinkohal vastama ei hakka. Lihtsalt tahan öelda, et ükski inimene pole ideaalne (sh ka minu mees ei ole mingi ingel) ja oma psüühiliste probleemide mitte tunnistamine pole kindlasti asi, milles mind süüdistada saaks, absoluutselt vastupidi.

Suur tänu vastajatele, kes võtsid vaevaks nii pikalt kirjutada, annate mulle jõudu edasi tegutseda. Selline anonüümne väljaelamine on ka omamoodi vabastav, peaks mainima. Ravimeid olen võtnud erinevaid ja pikalt, vahepeal olnud ka pikk periood ilma ravimiteta, mil tundsin end kõige paremini, sest oli aega ainult iseendaga tegeleda.

Imetamine ongi juba lõpusirgel, saan ravimeid võtma hakata.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen üks nendest karmilt ütlejatest (kelle kommentaar ka ebasobivaks on märgitud. Miks?) Olen ise ka depressioonis olnud, käinud teraapias, võtnud rohtusid. Mitte keegi teine mind sealt välja ei toonud, ikka ise pidin kõigest sellest pasast millimeeterhaaval läbi tulema. Ja üksi oma laste eest hoolitsema. Jah mu vanemad aitasid lastega aga suurem töö tuli ikka ise ära teha. Ei aita siin mingid välised võluvitsad või nipid kui ise ei taha. Vägisi ei saa vee juurde viidud hobust jooma panna kui ta seda ei soovi.

Ja mis teema selle pudeli pesemisega ikka on kui sa oma jutu järgi imetad?

 

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen nüüd segaduses. Mis piimapudel? Sa ju kirjutasid, et ei saa rohtusid võtta, kõik järeldasid, imetamise pärast. Kui laps sööb hoopis pudelipiima, miks sa siis end ravida ei saa?

Ja ausalt, ma ei taha õelutseda, aga mida sa siis ise oma beebiga üldse koos teed? Laps sööb pudelist, päeval on lapsehoidja, õhtul tegeleb mees. Nutt ajab vihale, aga samas beebist eemal olla ei suuda? Sa ju oledki eemal, sinu last hoiavad teised, isegi imetamise kaudu pole lähedust.

Ma soovitan mehega läbi saamiseks selliseid nippe:

-tõuse püsti ja pese see kuradi pudel puhtaks ükskord.

-kui beebi nutma hakkab, siis vihastamise asemel vaata järgi, mis tal viga on ja tee ise vastavad tegevused, et nutt lõpeks. See annab sulle positiivse kogemuse, mina saan oma last aidata ja minu tegude tulemusena jääb nutt järgi. Polegi enam vaja vihastada iga kord, kui nuttu kuuled.

– kui mees koju tuleb ja lapsehoidja ära läheb, siis nt ülepäeviti, tegele ise beebiga, mees las ka puhkab pärast tööd paar tundi.

– võta endale üks päev, kus sa saad selle 8 tundi ise oma tite kantseldatud ja keegi ei tee sinu eest asju ära. Nagu ikka emad enamasti. Näed, et saad hakkama, jälle positiivne kogemus ja saad ka lapsega lähedasemaks. Mees näeb, et sa oled ikka ka tegus ja asine, kui vaja on.

Ja mine pese see pudel nüüd puhtaks.

P. S. See on tavalise inimese nõu, mina ei tea, kas see aitab või ei.

Ma ikka ei saa, see on nii haige kommentaar ja ma siiski vastan sellele. Esiteks, väga paljud lapsed on erinevatel põhjustel nii rinnapiima kui ka rinnapiimaasendaja peal, ehk siis segatoidul. Teiseks, kustkohast sa võtad, et ma ei tegele üldse oma lapsega ja ei ole temaga lähedane? Mida selline rõveduste eeldamine annab sulle? Kustkohast sa võtad, et ma ei anna mehele vaba aega? Ma saan aru, et öeldakse karmilt, aga sa lihtsalt tuimalt kujutad mingeid vastikuid asju ette ja omistad mulle. Õudne inimene. Need üksikud korrad, kui ma lapse nuttu ei talu, mind küll nüüd halvaks emaks ei tee.

+2
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen üks nendest karmilt ütlejatest (kelle kommentaar ka ebasobivaks on märgitud. Miks?)

Mina ei ole märkinud siin ühtegi kommentaari ebasobivaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei jaksa midagi teha, aga kurta jaksad. See ei ole depressioon.

Sa oled lihtsalt kade mehe peale, et tema ei lähe lapse peale närvi ja saab paremini hakkama. Mees teeb KÕIKE, ja ikka ei piisa. Oledki laisk

Kui sa juba suudad siin oma olukorda tunnistada, siis suudad end sundida ka vahel tööd tegema.

Sa oledki tegelikult laisk ja otsid vabandust.

+8
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei jaksa midagi teha, aga kurta jaksad. See ei ole depressioon.

Sa oled lihtsalt kade mehe peale, et tema ei lähe lapse peale närvi ja saab paremini hakkama. Mees teeb KÕIKE, ja ikka ei piisa. Oledki laisk

Kui sa juba suudad siin oma olukorda tunnistada, siis suudad end sundida ka vahel tööd tegema.

Sa oledki tegelikult laisk ja otsid vabandust.

Soovitan ka sul pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, sest tundud katki olevat. Lisaks sellele, et võib-olla saad enda olukorrale abi, võib ta sulle ka seletada, mis on näiteks naeratav depressioon või üldse, kui suur ampluaa on psüühilistel häiretel ja et need pole välja mõeldud, vaid konkreetsed käitumismustrid ja ajukeemia nihked.

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei jaksa midagi teha, aga kurta jaksad. See ei ole depressioon.

Sa oled lihtsalt kade mehe peale, et tema ei lähe lapse peale närvi ja saab paremini hakkama. Mees teeb KÕIKE, ja ikka ei piisa. Oledki laisk

Kui sa juba suudad siin oma olukorda tunnistada, siis suudad end sundida ka vahel tööd tegema.

Sa oledki tegelikult laisk ja otsid vabandust.

Kasva suureks, rumal inimene. Sellist koolikiusajalikku tänitamist pole siin teemas absoluutselt vaja. Kui sinul ei ole vaimse tervise probleemidega kokkupuuteid olnud (ilmselgelt ei ole, muidu sa midagi nii inetut ei kirjutaks), siis ole tänulik ja vait. Iial ei tea, millal sina või mõni sinu lähedastest sellesse auku vajuda võib.

Teemaalgataja ei ole laisk, ta on omadega puntras ja see, et ta kurta julgeb ja tahab on tegelikult suur asi. Nagu keegi eespool ütles, siis tundub, et ta on veel oma paranemisteekonna alguses, kuid mina ja paljud teised võiksid olla julgustuseks, et sellest on võimalik tugevamana välja tulla.

Nii et teemaalgataja, kurda nii palju kui vähegi tahad. Võib-olla see ongi näiteks see väljund, mis võimaldab sul mehegagi suhtlema hakata ja aitab teid edasi minna. Ole enda vastu leplik ja ole ka oma mehe vastu leplik, ta ilmselt annab endast parima aga see on ka talle raske ja keeruline aeg.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ehk kellelgi omast kogemusest nippe, kuidas mehega paremini läbi saada?

Täna oma meest selle eest, mis ta pere heaks teeb. Et ta on mõistev ja kannatlik ning aitab sind lapsega.  Arusaadav, et ta iga päev ei jõua lõpuni täiuslik olla, kuid jutu järgi on ta perele väga pühendunud. Kui märkad ja tunnustad tema panust, peaks teie suhe ka paranema. Väike aitäh. Proovi.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ikka ei saa, see on nii haige kommentaar ja ma siiski vastan sellele. Esiteks, väga paljud lapsed on erinevatel põhjustel nii rinnapiima kui ka rinnapiimaasendaja peal, ehk siis segatoidul. Teiseks, kustkohast sa võtad, et ma ei tegele üldse oma lapsega ja ei ole temaga lähedane? Mida selline rõveduste eeldamine annab sulle? Kustkohast sa võtad, et ma ei anna mehele vaba aega? Ma saan aru, et öeldakse karmilt, aga sa lihtsalt tuimalt kujutad mingeid vastikuid asju ette ja omistad mulle. Õudne inimene. Need üksikud korrad, kui ma lapse nuttu ei talu, mind küll nüüd halvaks emaks ei tee.

Olgu siis nii. Sinu vastuseid lugedes on muidugi üsna selge, miks sa mehega tülitsed. Aga sul on ka klapid silmadel ja kõrvadel praegu, ju siis depressioonist. Küsid küll nõu, kuidas õnnelikumat pereelu elada, aga vastuseid ei näe ega kuule, ükski nõu ei kõlba, soovitajad saavad tuuseldada.
Õudne inimene kustutab siis oma nii haige kommentaari ära, et sind mitte rohkem ärritada.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Need üksikud korrad, kui ma lapse nuttu ei talu,

Alguses ju kirjutad, et üldse lapse nuttu ei kannata. Nüüd siis järsku vaid harvad korrad…
Milles siis üldse probleem.
Ma teema alguses sai gi aru, et ainuke suur häiriv faktor ongi see, et sa absoluutselt lapse nuttu(algises kirjutasid jonni) ei talu.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellist jama ajatakse alati depressioonis inimesele ja see teeb haiget, võtab viimsegi tegutsemistahte. Mul oli mees, kes osatas minu traumasid, suhe lagunes, kuna mina olevat depressioonis, kibestunud, halb ema ka takkapihta. Leidsin lapsega uue ja armastava suhte, mingist depressioonist pole juttugi. Ta on nii hoidev ja armastav ja toetav. See eelmine lihtsalt ei armastanud mind ja kõik.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ikka ei saa, see on nii haige kommentaar ja ma siiski vastan sellele.

Foorumis vaidlemine aitab ehk tõelisele probleemile veidi aega mitte mõelda, aga hetkel peaksid keskenduma vaid ühele – vastu pidada kuni oma uue raviskeemi tööle saad. Lühiajaline, tähtaegne ülesanne – hoolitseda lapse eest, olla mehega nii kaua kuni..
Proovi sellega hakkama saada ja ära kuluta siin vaidlemisele energiat

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Saage aru, TAl ei ole depressioon, vaid tähelepanupuudus. Ah, ka see on vaimne häire. On teatud sort inimesi, kellele meeldib olla ohver, otsib kõikjaö kaastunnet, kurdab alati, kui raske on, isegi kui tegelikult pole. Just see on TA häda.

Lugege kõiki tema postitusi. Ei ole mingit naeratavat depressiooni. TA on hoopis tige kõigi peale, kes talle kaasa ei tunne, kes ei ohi, et mees peab veel rohkem tegema.

See ei ole sünnitusjärgne depressioon. See on ohvrimentaliteet, pidev kaastunde lunimine, et õigustada ennast, miks ta midagi tegema ei pea ja miks mees peab veel rohkem tegema.

Aga mis siis saab, kui mees ka lõpuks depressioonis olukorra tõttu? Kes siis teeb?

Mis naeratav depressioon? Käib ja sõiaämam kõiki, kes soovitavad tal endaga tegeleda, mitte meest muuta.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Saage aru, TAl ei ole depressioon, vaid tähelepanupuudus. Ah, ka see on vaimne häire. On teatud sort inimesi, kellele meeldib olla ohver, otsib kõikjaö kaastunnet, kurdab alati, kui raske on, isegi kui tegelikult pole. Just see on TA häda.

Kaua sa tuututad seda? Suvalise foorumi teema järgi ei saa teha sellist järeldust. Sa ei ole imeinimene ega mõtetelugeja.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olgu siis nii. Sinu vastuseid lugedes on muidugi üsna selge, miks sa mehega tülitsed. Aga sul on ka klapid silmadel ja kõrvadel praegu, ju siis depressioonist. Küsid küll nõu, kuidas õnnelikumat pereelu elada, aga vastuseid ei näe ega kuule, ükski nõu ei kõlba, soovitajad saavad tuuseldada. Õudne inimene kustutab siis oma nii haige kommentaari ära, et sind mitte rohkem ärritada.

Saage aru, TAl ei ole depressioon, vaid tähelepanupuudus. Ah, ka see on vaimne häire. On teatud sort inimesi, kellele meeldib olla ohver, otsib kõikjaö kaastunnet, kurdab alati, kui raske on, isegi kui tegelikult pole. Just see on TA häda. Lugege kõiki tema postitusi. Ei ole mingit naeratavat depressiooni. TA on hoopis tige kõigi peale, kes talle kaasa ei tunne, kes ei ohi, et mees peab veel rohkem tegema. See ei ole sünnitusjärgne depressioon. See on ohvrimentaliteet, pidev kaastunde lunimine, et õigustada ennast, miks ta midagi tegema ei pea ja miks mees peab veel rohkem tegema. Aga mis siis saab, kui mees ka lõpuks depressioonis olukorra tõttu? Kes siis teeb? Mis naeratav depressioon? Käib ja sõiaämam kõiki, kes soovitavad tal endaga tegeleda, mitte meest muuta.

Need üksikud korrad, kui ma lapse nuttu ei talu, Alguses ju kirjutad, et üldse lapse nuttu ei kannata. Nüüd siis järsku vaid harvad korrad… Milles siis üldse probleem. Ma teema alguses sai gi aru, et ainuke suur häiriv faktor ongi see, et sa absoluutselt lapse nuttu(algises kirjutasid jonni) ei talu.

No mis vastused need küll on, mida siis nii väga kuulda peaks võtma? Need on täiesti meelevaldsed tõlgendused minu tekstist. Mitte kordagi pole ma maininud, et ma üldse lapse nuttu ei talu, alguses sõnastasin jah nutu valesti jonnimiseks. Sa oled ilmselgelt lugenud neid negatiivseid tõlgendusi minu jutust, umbes, et ainult mees tegeleb õhtuti lapsega ja lapsehoidja siinoleku ajal ma logelen ja vedelen. On ka majapidamine ju ometi, millest ma väga aktiivselt osa võtan, just neil hetkedel kui ma lapse nuttu ei talu. Ja need “halvatuse” momendid on tõesti harvad nagu ma ka esialgses kommentaaris mainisin. Siin on väga asjalikud vastused, millega ma 100% nõus olen, negatiivselt olen reageerinud ainult parastavatele, süüdistavatele vms kommentaaridele. Inimene, kes on olenemata väga raskest lapsepõlvest, kus oli pidev vägivald ja ahistamine, omandanud mitu kõrgharidust cum laude ja töötanud vägagi juhtivatel kohtadel, ei saa olla laisk. Läbipõlenud inimene tõesti ei suuda eriti midagi teha, sest ta ajul sisuliselt puudub nn kaitsekiht, mis väliste ärritajate tõsisust reguleerib (psühhiaater seletas selgemalt, aga ma ei mäleta täpselt).

Siinkohal tänan jälle neid toetavaid vastajaid, teist on tõesti väga palju abi olnud ja kuidagi nagu imeväel on viimased paar päeva mehega läbisaamine olnud väga hea. Väga raske on inimest kiita, kes sind sõimab pidevalt, aga pean hambad ristis seda siiski tegema. Rinnaga toitmise jätsin järele, vajadusel seon rinnad kinni, kuigi praegu mingeid valusid ei ole. Saan võtta xanaxit senikaua kuni raviskeemi peale saan. Mul on lisaks antidepressantidele ka meeleolustabilisaatoreid vaja ja see on vähe keerulisem teema, kuidas need omavahel toimima saada.

Füüsiliste probleemide poole pealt on mul mitmed pärilikud asjad, mis pole väga tõsised, ei saa öelda, et ma paduhaigena otsustasin lapse saada. Laps on igati  rõõsa ja õnnelik, see annab väga palju jõudu. Vaadates neid negatiivseid kommentaare ja miinuseid, on selge, et väga suur osa inimesi pole teadlik psüühiliste probleemide tõsidusest ja peavadki selliseid inimesi lihtsalt laiskadeks ja saamatuteks. See on väga kurb tegelikult.

Veelkord tänu toetavate kommentaaride autoritele.

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin on nii palju vasturääkivusi, et peame taas ühiselt tõdema – läksime kellegi kirjandusliku katsetuse õnge.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin on nii palju vasturääkivusi, et peame taas ühiselt tõdema – läksime kellegi kirjandusliku katsetuse õnge.

Mis vasturääkivused minu jutus siis on? Too need siis palun tsitaatidena välja.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Rinnapiima vähendamiseks ei seota rindu kinni, vaid lõpetatakse imetamine ning siis tuleb vältida piimapaisu ning rinnapõletikku. Selleks tuleb rindade täitumisel võimalikult väike osa piima kas välja pumbata või käega sõõrutada. Piisav osa piima, et rind ei oleks kuum ja kõva ja mitte rohkem kui vaja, et ei stimuleeriks rinnapiima juurde tekkimist. Omal kohal ka külm kapsaleht ja vajadusel valuvaigisti. Kui rind muutub mõnest kohast punetavaks ning sul tekivad külmavärinad ja/või  palavik, palun pöördu arstile. Rinnapõletik on kole asi. Samuti võid küsida arstilt tablette rinnapiimatootluse vähendamiseks.

 

Kindlasti ära lase rindadel kivikõva ja pistes olla piimast, kuni sa infektsiooni saad.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on nii palju vasturääkivusi, et peame taas ühiselt tõdema – läksime kellegi kirjandusliku katsetuse õnge.

Mis vasturääkivused minu jutus siis on? Too need siis palun tsitaatidena välja.

Alustame sellest, et meeleheitel sügavas depressioonis ema, kes on valmis oma rinnalapse juurest minema kõndima, kes oma jutu järgi ei suuda isegi piimapudelit puhtaks pesta, samas hoiab oma jutu järgi korras suurt majapidamist ja seda ilma ühes postituses kogu aeg kohal oleva lapsehoidjata, kes jällegi teises postituses kogu aeg ei ole kohal, see meeleheitel ema ei jaksa teist päeva järjest Perekoolis ülbelt plõksida. Punkt.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin on nii palju vasturääkivusi, et peame taas ühiselt tõdema – läksime kellegi kirjandusliku katsetuse õnge.

Mis vasturääkivused minu jutus siis on? Too need siis palun tsitaatidena välja.

Alustame sellest, et meeleheitel sügavas depressioonis ema, kes on valmis oma rinnalapse juurest minema kõndima, kes oma jutu järgi ei suuda isegi piimapudelit puhtaks pesta, samas hoiab oma jutu järgi korras suurt majapidamist ja seda ilma ühes postituses kogu aeg kohal oleva lapsehoidjata, kes jällegi teises postituses kogu aeg ei ole kohal, see meeleheitel ema ei jaksa teist päeva järjest Perekoolis ülbelt plõksida. Punkt.

Terve su jutt on liialdamist täis ja sõnu, mida mina pole kordagi kasutanud. Mis suurest majapidamisest sa räägid? Ja mis koguaeg kohal olevast ja siis mitte kohal olevast lapsehoidjast sa räägid? Palusin ju minu tsitaatidega, mitte sinu enda poolt genereeritud juraga, mis tõele ei vasta. Inimene, sa ei adu absoluutselt psüühiliste probleemide keerukust, sinu jaoks on kõik must ja valge. Pudelit ära pesta ei suuda ma vaid siis, kui kõik on üle pea kokku jooksnud, mida ma olen ka korduvalt oma kommentaarides öelnud. Samuti olen ma enda arust piisavalt selgelt väljendanud, et ära minna tahan ma siis, kui suured tülid on, mitte siis kui laps nutab ja mul parasjagu “kuul koos on”. Mu poolest võid siin edasi jahuda, mulle piisab sellest, et proovin paar korda inimesele seletada olukorda, aga näha on, et nagu hane selga vesi.

0
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Näitan 20 postitust - vahemik 31 kuni 50 (kokku 50 )


Esileht Pereelu ja suhted Pärast lapse sündi suhted sassis