Miks pikalt abikaasat petnud meestele uus võimalus antakse? Kas kellegil on kogemust, jääb see abielu püsima? Kas mees suudab armukesega suhte täielikult ära lõpetada? Mulle kohati tundub, et sellest ei tule midagi välja, kui petmine toimunud ja üks pool väga haiget saanud, samuti lapsed.
Teema: Pärast petmist koos
13.10.2019 17:03
To report this post you need to login first.
13.10.2019 17:32
Peamised põhjused raha ja lapsed. Kui naine ikka mehest rahaliselt sõltuv ja on lastele ok isa, siis vaadatakse läbi sõrmede. Sõbrannal praegu toimib. Eks siis paistab kui lapsed suured.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.10 17:32; 14.10 21:39;
To report this post you need to login first.
13.10.2019 17:58
Mina andsin ka andeks. Selle kindla armukesega tehti lõpp. Sest ma rääkisin selle naisega ja tema rääkis minuga.
Tohutult valus ja raske oli andeks anda. Ja eks juhtus uuesti ja jälle.
Lihtsalt mõnikord on raske mõistust kuulata ja südant kergem…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.10 17:58; 15.10 13:13;
To report this post you need to login first.
13.10.2019 17:59
Mõni naine väärtustab ennast läbi mehe. Näen enda lähedase pealt. Lapsed ammu täiskasvanud, mees on avalik saripetja, naine ümmardab meest ja üritab järjest “parem naine” olla, et mees jumala pärast ära ei läheks. Naise tervisele on see aastatepikkune petmine suhteliselt laastavalt mõjunud.. Rahustid, stressist langevad juuksed peast, tihti on haige jne. Aga ikkagi abielunaine.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.10 17:59; 13.10 18:05; 13.10 19:03; 16.10 18:35; 18.10 19:52; 18.10 21:21; 19.10 09:20;
To report this post you need to login first.
13.10.2019 18:05
Mina andsin ka andeks. Selle kindla armukesega tehti lõpp. Sest ma rääkisin selle naisega ja tema rääkis minuga.
Tohutult valus ja raske oli andeks anda. Ja eks juhtus uuesti ja jälle.
Lihtsalt mõnikord on raske mõistust kuulata ja südant kergem…
See võib paganama valus olla – räägid mehe armukesega, tema mõistab sind, lõpetab suhte abielumehega ja siis tekib mehel järgmine kõrvalsuhe. Valus ja kurb.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.10 17:59; 13.10 18:05; 13.10 19:03; 16.10 18:35; 18.10 19:52; 18.10 21:21; 19.10 09:20;
To report this post you need to login first.
13.10.2019 18:11
Kas tuleb andestamisest midagi välja või ei tule, sõltub mõlemast – nii petja eneseparanduse soovist kui petetu enesehinnangust. Ebakindlad inimesed ei ole reeglina võimelised andestama, nende otsus jääb kinni sinna “aga mis teised küll mõtlevad, kui andeks annan” taha. Andestada suudavad tugevad, kes ei lase end teiste arvamusest kõigutada. Muidugi peab see tugev kõigepealt üldse tahtma andestada, selles kaaslases, kellele andestatakse, peab midagi erilist ja väärtuslikku olema – ning ta peab ise olema koostööaldis, elama läbipaistvat elu, leidma endast põhjused, miks pettis, need likvideerima.
No ja lisaks neile on siis tõesti see seltskond, kes sõltuvusest suhtesse edasi jääb. Nende puhul pole mõtet rääkida andeks andmisest, pigem pole neil paremat valikut.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt 13.10 18:11; 13.10 22:57; 14.10 12:00; 14.10 12:48; 15.10 00:33; 15.10 19:47; 16.10 00:37; 16.10 10:55; 16.10 14:25; 16.10 15:34; 16.10 16:13; 16.10 23:47; 17.10 09:14; 17.10 19:24; 17.10 20:36; 17.10 21:44; 17.10 22:49; 17.10 23:29; 18.10 10:12; 18.10 19:01; 18.10 19:17; 18.10 20:51; 18.10 21:26; 19.10 11:03;
To report this post you need to login first.
13.10.2019 18:25
Paljud elavad koos mitte tunnetega, aga mingi muu motivatsiooniga. Majanduslikud põhjused näiteks – siis on ju petmine lihtsalt egolaks, süda ja hing haiget ei saa. Miks siis mitte “andestada”, raha, maja, autod ja elustiil on olulisemad, kui see, kes kellega magab.
To report this post you need to login first.
13.10.2019 18:46
Arvan,et petmise olukorrad on erinevad,et miks ja mismoodi peteti, kas lapsed on väiksed või suured jne.
Mina olen just olukorras,kes hakkab vist “vana suppi üles soendama”.
Kooselu 14 aastat, lapsed 7 ja 3, rahaliselt mehest sõltuv ei ole, käin tööl ja saan iseseisvalt hakkama…
Mees on tegelikult algusest peale olnud suht flirtiva iseloomuga,et see on meie koosellu toonud piisavalt tülisid ja erimeelsusi,aga ometi olengi mina see olnud kes läbi sõrmede vaadanud,sest ma olen ise selline,kes ei vaheta kaaslast nagu sokke (et kui saab mustaks viskan minema,mitte ei pese puhtaks). Jah, tunnistan,et mina olengi 14 aastat olnud see “musta soki pesija” ja sellega muutunud liiga klammerduvaks, mis nüüdseks on mehel üle visanud ja hakkas kõrvalt “sõbrannasid” otsima. Kena,humoorikas mees on nii mõnelegi ihaldatav olnud ja kui paari “sõbrannaga” oskas ta piire tõmmata,siis viimase “sõbrannaga”(suhtlust umbes aasta, kooselu 4-5 kuud) seda ei osanud või ei tahtnud,sest minu enesekehtestamine oli nõrk ja klammerdumine tugev. Sellega ma tõukasin mehe nii eemale,et ta läkski. Minu jaoks oli see shokk. Eemaldusin täielikult,ei ühtegi kirja,helistamist, selgituse soovimist.
Lastega jäi ta suhtlema igapäevaselt (videokõned,niisama helistamised) ja ka mulle helistas iga päev,sest tema tahtis minuga normaalselt läbi saada. Olin segaduses,et kui lõpp siis lõpp milleks veel alandada mingite helistamistega ja niisama “ilmast” rääkimisega… aga siiski ma vastasin ta kõnedele,tegin niiöelda head nägu, kuigi õhtuti nutsin patja ja ei mõistnud,kuidas nii küll läks, olin justkui leinas,et olengi üksi ei saa enam öelda armastan, kallistada, intiimsust,lähedust (see periood oligi oma 2 kuud).Kuna ta mulle ikkagi iga päev helistas,siis suurema shoki möödumisel soovisin siiski selgitusi saada,mis on tema eesmärk jne. Nii jõudsingi arusaamisele,et minu unistus ja lootus vananeda ühe ja ainsa inimese kõrval,muutis mind liiga klammerduvaks ja tegin sellega rohkem kahju kui kasu. 4-5 kuud üksi,koos lastega elamist, on näidanud,et saan iseseisvalt väga hästi hakkama ja ei vajakski enda kõrvale kedagi…aga läheduse puudumisest tunnen puudust, kuid ma olen mälestuste inimene ja ei suuda ja taha hetkelisi kooselu mälestusi kellegi teisega jagada või uusi tekitada.
Kuskil kuu aega tagasi käis mees kodus,soovis lapsi näha ja üritas siis minuga olla lähedane,kaisutada jne. Ja ma ei tea kust mul nüüd see kõlks ära käis,aga ütlesin,et jah,kuigi ma tunnen just oma mehega seksimisest puudust ja mulle meeldib ka kaisutada ja kallistada,siis minu poolt on hetkel vale sellega kaasa minna ja aidata kaasa teise naise petmist.
Mees oli üllatunud,sest 14 aastat olen ju mina kõigega nõustunud. Nüüd ei ole me kuu aega kohtunud ja mehe jutt on minuga vesteldes muutunud taas flirtivaks nagu siis kui me tutvusime. Korra päevas kõned on tihedamaks muutunud. Tal tuleb puhkus ja tuleb laste juurde. Küsisin taas,et mis on ta eesmärk ja mis “sõbranna” sellest arvab? Siis andiski mõista,et tema on ise üles kasvanud mitme isaga ja oma lastele ta seda ei soovi ja “sõbranna” oligi niiöelda selleks,et mulle kohale jõuaks,et klammerdumine on kaaslase lämmatamine.
Minu otsus nüüdseks ongi see,et mitte mina ei ole see kes ihaldab, vaid mina pean olema ihaldatav.
Hetkel minu olukorras siis just lapsed on need,kelle pärast tasub “vana suppi soendada”.
To report this post you need to login first.
13.10.2019 18:51
Paljud elavad koos mitte tunnetega, aga mingi muu motivatsiooniga. Majanduslikud põhjused näiteks – siis on ju petmine lihtsalt egolaks, süda ja hing haiget ei saa. Miks siis mitte “andestada”, raha, maja, autod ja elustiil on olulisemad, kui see, kes kellega magab.
Jah. Eriti tuleb see asjaolu välja, kui petetakse kellegagi perele lähedasega. Nö armukesega on kindel lõpp. Kuidas mu sõber/sõbranna julges mu mehele/naisele läheneda? Mis sõber see selline on? Lapsest saati sõbrad ja ta teeb nii? Ma ei andesta iial! Aga naisele/mehele “andestatakse”.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.10 18:51; 16.10 14:17; 17.10 09:37;
To report this post you need to login first.
13.10.2019 18:52
Minu lähedased inimesed elavad koos siiamaani. Aastaid tagasi kui lapsed olid veel suht väikesed siis mees käis üle-eesti tööd tegemas ja ka muid asju. Ilmselt kahe käe sõrmedest jääb puudu kui kokku lugeda korrad kui see mees pettis. Aastaid hiljem nad lahutasid, mees elas välismaal teise naisega koos aga midagi seal juhtus ja mees hakkas oma eks-abikaasaga uuesti koos elama. Sellest on nüüd mitmeid aastaid möödas ja elavad siiamaani koos. Paar aastat tagasi tuli veel välja, et sellel mehel on ka täiskasvanud laps kuskil. Naine vist ei teagi seda, kuigi see on nö avalik saladus. Mees ise ei taha sellest lapsest midagi teada.
Suhted nende vahel pole ammu enam sellised nagu kunagi. Külas olles ikka kohati on tunne, et õhk on pingest paks. Mees ainult näägutab naise kallal.
Mina isiklikult ei taha sellise mehe puudutusigi, kui ma tean, et ta on kellegi teisega mind petnud. Arvan, et lastele mõjub rohkem vanematevaheline pinge kui see, et vanemad kolivad lahku elama.
To report this post you need to login first.
13.10.2019 19:03
Arvan,et petmise olukorrad on erinevad,et miks ja mismoodi peteti, kas lapsed on väiksed või suured jne.
Mina olen just olukorras,kes hakkab vist “vana suppi üles soendama”.
Kooselu 14 aastat, lapsed 7 ja 3, rahaliselt mehest sõltuv ei ole, käin tööl ja saan iseseisvalt hakkama…
Mees on tegelikult algusest peale olnud suht flirtiva iseloomuga,et see on meie koosellu toonud piisavalt tülisid ja erimeelsusi,aga ometi olengi mina see olnud kes läbi sõrmede vaadanud,sest ma olen ise selline,kes ei vaheta kaaslast nagu sokke (et kui saab mustaks viskan minema,mitte ei pese puhtaks). Jah, tunnistan,et mina olengi 14 aastat olnud see “musta soki pesija” ja sellega muutunud liiga klammerduvaks, mis nüüdseks on mehel üle visanud ja hakkas kõrvalt “sõbrannasid” otsima. Kena,humoorikas mees on nii mõnelegi ihaldatav olnud ja kui paari “sõbrannaga” oskas ta piire tõmmata,siis viimase “sõbrannaga”(suhtlust umbes aasta, kooselu 4-5 kuud) seda ei osanud või ei tahtnud,sest minu enesekehtestamine oli nõrk ja klammerdumine tugev. Sellega ma tõukasin mehe nii eemale,et ta läkski. Minu jaoks oli see shokk. Eemaldusin täielikult,ei ühtegi kirja,helistamist, selgituse soovimist.
Lastega jäi ta suhtlema igapäevaselt (videokõned,niisama helistamised) ja ka mulle helistas iga päev,sest tema tahtis minuga normaalselt läbi saada. Olin segaduses,et kui lõpp siis lõpp milleks veel alandada mingite helistamistega ja niisama “ilmast” rääkimisega… aga siiski ma vastasin ta kõnedele,tegin niiöelda head nägu, kuigi õhtuti nutsin patja ja ei mõistnud,kuidas nii küll läks, olin justkui leinas,et olengi üksi ei saa enam öelda armastan, kallistada, intiimsust,lähedust (see periood oligi oma 2 kuud).Kuna ta mulle ikkagi iga päev helistas,siis suurema shoki möödumisel soovisin siiski selgitusi saada,mis on tema eesmärk jne. Nii jõudsingi arusaamisele,et minu unistus ja lootus vananeda ühe ja ainsa inimese kõrval,muutis mind liiga klammerduvaks ja tegin sellega rohkem kahju kui kasu. 4-5 kuud üksi,koos lastega elamist, on näidanud,et saan iseseisvalt väga hästi hakkama ja ei vajakski enda kõrvale kedagi…aga läheduse puudumisest tunnen puudust, kuid ma olen mälestuste inimene ja ei suuda ja taha hetkelisi kooselu mälestusi kellegi teisega jagada või uusi tekitada.
Kuskil kuu aega tagasi käis mees kodus,soovis lapsi näha ja üritas siis minuga olla lähedane,kaisutada jne. Ja ma ei tea kust mul nüüd see kõlks ära käis,aga ütlesin,et jah,kuigi ma tunnen just oma mehega seksimisest puudust ja mulle meeldib ka kaisutada ja kallistada,siis minu poolt on hetkel vale sellega kaasa minna ja aidata kaasa teise naise petmist.
Mees oli üllatunud,sest 14 aastat olen ju mina kõigega nõustunud. Nüüd ei ole me kuu aega kohtunud ja mehe jutt on minuga vesteldes muutunud taas flirtivaks nagu siis kui me tutvusime. Korra päevas kõned on tihedamaks muutunud. Tal tuleb puhkus ja tuleb laste juurde. Küsisin taas,et mis on ta eesmärk ja mis “sõbranna” sellest arvab? Siis andiski mõista,et tema on ise üles kasvanud mitme isaga ja oma lastele ta seda ei soovi ja “sõbranna” oligi niiöelda selleks,et mulle kohale jõuaks,et klammerdumine on kaaslase lämmatamine.
Minu otsus nüüdseks ongi see,et mitte mina ei ole see kes ihaldab, vaid mina pean olema ihaldatav.
Hetkel minu olukorras siis just lapsed on need,kelle pärast tasub “vana suppi soendada”.
Ilmselgelt on mees osav manipulaator.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.10 17:59; 13.10 18:05; 13.10 19:03; 16.10 18:35; 18.10 19:52; 18.10 21:21; 19.10 09:20;
To report this post you need to login first.
13.10.2019 19:59
Arvan,et petmise olukorrad on erinevad,et miks ja mismoodi peteti, kas lapsed on väiksed või suured jne.
Mina olen just olukorras,kes hakkab vist “vana suppi üles soendama”.
Kooselu 14 aastat, lapsed 7 ja 3, rahaliselt mehest sõltuv ei ole, käin tööl ja saan iseseisvalt hakkama…
Mees on tegelikult algusest peale olnud suht flirtiva iseloomuga,et see on meie koosellu toonud piisavalt tülisid ja erimeelsusi,aga ometi olengi mina see olnud kes läbi sõrmede vaadanud,sest ma olen ise selline,kes ei vaheta kaaslast nagu sokke (et kui saab mustaks viskan minema,mitte ei pese puhtaks). Jah, tunnistan,et mina olengi 14 aastat olnud see “musta soki pesija” ja sellega muutunud liiga klammerduvaks, mis nüüdseks on mehel üle visanud ja hakkas kõrvalt “sõbrannasid” otsima. Kena,humoorikas mees on nii mõnelegi ihaldatav olnud ja kui paari “sõbrannaga” oskas ta piire tõmmata,siis viimase “sõbrannaga”(suhtlust umbes aasta, kooselu 4-5 kuud) seda ei osanud või ei tahtnud,sest minu enesekehtestamine oli nõrk ja klammerdumine tugev. Sellega ma tõukasin mehe nii eemale,et ta läkski. Minu jaoks oli see shokk. Eemaldusin täielikult,ei ühtegi kirja,helistamist, selgituse soovimist.
Lastega jäi ta suhtlema igapäevaselt (videokõned,niisama helistamised) ja ka mulle helistas iga päev,sest tema tahtis minuga normaalselt läbi saada. Olin segaduses,et kui lõpp siis lõpp milleks veel alandada mingite helistamistega ja niisama “ilmast” rääkimisega… aga siiski ma vastasin ta kõnedele,tegin niiöelda head nägu, kuigi õhtuti nutsin patja ja ei mõistnud,kuidas nii küll läks, olin justkui leinas,et olengi üksi ei saa enam öelda armastan, kallistada, intiimsust,lähedust (see periood oligi oma 2 kuud).Kuna ta mulle ikkagi iga päev helistas,siis suurema shoki möödumisel soovisin siiski selgitusi saada,mis on tema eesmärk jne. Nii jõudsingi arusaamisele,et minu unistus ja lootus vananeda ühe ja ainsa inimese kõrval,muutis mind liiga klammerduvaks ja tegin sellega rohkem kahju kui kasu. 4-5 kuud üksi,koos lastega elamist, on näidanud,et saan iseseisvalt väga hästi hakkama ja ei vajakski enda kõrvale kedagi…aga läheduse puudumisest tunnen puudust, kuid ma olen mälestuste inimene ja ei suuda ja taha hetkelisi kooselu mälestusi kellegi teisega jagada või uusi tekitada.
Kuskil kuu aega tagasi käis mees kodus,soovis lapsi näha ja üritas siis minuga olla lähedane,kaisutada jne. Ja ma ei tea kust mul nüüd see kõlks ära käis,aga ütlesin,et jah,kuigi ma tunnen just oma mehega seksimisest puudust ja mulle meeldib ka kaisutada ja kallistada,siis minu poolt on hetkel vale sellega kaasa minna ja aidata kaasa teise naise petmist.
Mees oli üllatunud,sest 14 aastat olen ju mina kõigega nõustunud. Nüüd ei ole me kuu aega kohtunud ja mehe jutt on minuga vesteldes muutunud taas flirtivaks nagu siis kui me tutvusime. Korra päevas kõned on tihedamaks muutunud. Tal tuleb puhkus ja tuleb laste juurde. Küsisin taas,et mis on ta eesmärk ja mis “sõbranna” sellest arvab? Siis andiski mõista,et tema on ise üles kasvanud mitme isaga ja oma lastele ta seda ei soovi ja “sõbranna” oligi niiöelda selleks,et mulle kohale jõuaks,et klammerdumine on kaaslase lämmatamine.
Minu otsus nüüdseks ongi see,et mitte mina ei ole see kes ihaldab, vaid mina pean olema ihaldatav.
Hetkel minu olukorras siis just lapsed on need,kelle pärast tasub “vana suppi soendada”.
Oo õudu, mis lugemine. Kas sellised naised on päriselt olemas?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.10 19:59; 16.10 14:08; 16.10 14:58; 16.10 15:48; 17.10 09:47; 17.10 19:21; 17.10 20:58;
To report this post you need to login first.
13.10.2019 22:57
Selliselt ei saa liigitada, kuna iga suhe, inimene ja petmine on oma moodi. Teised ei pruugi asjaolusid üldse teadagi. Teised ei saa mõelda, et petmine toimus üldse. On inimesi, kes mõtlevad vastupidi – et mis teised nüüd mõtlevad, kui ma lahku lähen ja mis nad mõtlevad, kui ma üksi jään. peale selle veel see, et kui on paar, kelle kohta ei teatagi petmisest, siis ei usutagi, et petmise pärast lahku mindi.
Petmine on ju ka ometi erinev. Keegi ei saa eeldada, et pikaajalist planeeritud petmist ehk skeemitamist ja topeltelu elamist peaks andestama, kuna andestamata ei saa ju jätta, sest see on nõrga inimese tunnus. Kas parem oleks, kui naine jääks ennasthävitavasse suhtesse, mis laastaks tema tervist ja muudaks ta depressiivseks inimeseks, kes pole suuteline tõelise aferisti kõrval enam normaalselt lapsigi kasvatama?
Kuule. Loe uuesti. See, kui ma kirjutan, et tugevad suudavad andestada, ei tähenda, et kõik, kes andestavad, on tugevad, ammugi ei tähenda see, et kõik, kes petmise peale lahku ei lähe, on tugevad.
Sellist teooriat pole olemas, kes selle välja mõtles? Śee oleks nagu üks retsept kõigile. Ka neile, kelle mees petmise teel olles kodus kurjaks ja hoolimatuks muutub ja unustab isegi oma rolli perekonnas, isana? Kes eemaldub perest, et mujal vaba olla ja kõndida tagasi alati, kui naine andestab.
Ja täpselt sama soovitus – loe uuesti, sul on mingi probleem jutu mõistmisega. Ma justnimelt kirjutasin, et andestada suudab tugev, kuid ta peab ka soovima andestada ehk siis petja peab andestamist väärt olema.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt 13.10 18:11; 13.10 22:57; 14.10 12:00; 14.10 12:48; 15.10 00:33; 15.10 19:47; 16.10 00:37; 16.10 10:55; 16.10 14:25; 16.10 15:34; 16.10 16:13; 16.10 23:47; 17.10 09:14; 17.10 19:24; 17.10 20:36; 17.10 21:44; 17.10 22:49; 17.10 23:29; 18.10 10:12; 18.10 19:01; 18.10 19:17; 18.10 20:51; 18.10 21:26; 19.10 11:03;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 09:24
Ja täpselt sama soovitus – loe uuesti, sul on mingi probleem jutu mõistmisega. Ma justnimelt kirjutasin, et andestada suudab tugev, kuid ta peab ka soovima andestada ehk siis petja peab andestamist väärt olema.
Seega pole eriti mõtet seda tugevuse ja nõrkuse juttu rääkida, kui liigitatakse inimesed vaid kaheks.Pole vaja liigitada, niivõrd erinevad on probleemid ja inimesed. Soov andestada võib inimesel olla olenemata sellest, kas petja on seda väärt või ei. Sest andeks andmise ei pea tähendama selle inimesega ju kooselu ega armastust.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 10:10
Mõni naine väärtustab ennast läbi mehe. Näen enda lähedase pealt. Lapsed ammu täiskasvanud, mees on avalik saripetja, naine ümmardab meest ja üritab järjest “parem naine” olla, et mees jumala pärast ära ei läheks. Naise tervisele on see aastatepikkune petmine suhteliselt laastavalt mõjunud.. Rahustid, stressist langevad juuksed peast, tihti on haige jne. Aga ikkagi abielunaine.
Kusjuures mõjub tõesti välimusele ja tervisele. Ise võtsin kohe 7 kg alla, kui hoorapurika maha jätsin. Poleks uskunudki, et välimusele nii häsyi mõjub.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.10 10:10; 14.10 10:32; 15.10 18:55;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 10:32
Arvan,et petmise olukorrad on erinevad,et miks ja mismoodi peteti, kas lapsed on väiksed või suured jne.
Mina olen just olukorras,kes hakkab vist “vana suppi üles soendama”.
Kooselu 14 aastat, lapsed 7 ja 3, rahaliselt mehest sõltuv ei ole, käin tööl ja saan iseseisvalt hakkama…
Mees on tegelikult algusest peale olnud suht flirtiva iseloomuga,et see on meie koosellu toonud piisavalt tülisid ja erimeelsusi,aga ometi olengi mina see olnud kes läbi sõrmede vaadanud,sest ma olen ise selline,kes ei vaheta kaaslast nagu sokke (et kui saab mustaks viskan minema,mitte ei pese puhtaks). Jah, tunnistan,et mina olengi 14 aastat olnud see “musta soki pesija” ja sellega muutunud liiga klammerduvaks, mis nüüdseks on mehel üle visanud ja hakkas kõrvalt “sõbrannasid” otsima. Kena,humoorikas mees on nii mõnelegi ihaldatav olnud ja kui paari “sõbrannaga” oskas ta piire tõmmata,siis viimase “sõbrannaga”(suhtlust umbes aasta, kooselu 4-5 kuud) seda ei osanud või ei tahtnud,sest minu enesekehtestamine oli nõrk ja klammerdumine tugev. Sellega ma tõukasin mehe nii eemale,et ta läkski. Minu jaoks oli see shokk. Eemaldusin täielikult,ei ühtegi kirja,helistamist, selgituse soovimist.
Lastega jäi ta suhtlema igapäevaselt (videokõned,niisama helistamised) ja ka mulle helistas iga päev,sest tema tahtis minuga normaalselt läbi saada. Olin segaduses,et kui lõpp siis lõpp milleks veel alandada mingite helistamistega ja niisama “ilmast” rääkimisega… aga siiski ma vastasin ta kõnedele,tegin niiöelda head nägu, kuigi õhtuti nutsin patja ja ei mõistnud,kuidas nii küll läks, olin justkui leinas,et olengi üksi ei saa enam öelda armastan, kallistada, intiimsust,lähedust (see periood oligi oma 2 kuud).Kuna ta mulle ikkagi iga päev helistas,siis suurema shoki möödumisel soovisin siiski selgitusi saada,mis on tema eesmärk jne. Nii jõudsingi arusaamisele,et minu unistus ja lootus vananeda ühe ja ainsa inimese kõrval,muutis mind liiga klammerduvaks ja tegin sellega rohkem kahju kui kasu. 4-5 kuud üksi,koos lastega elamist, on näidanud,et saan iseseisvalt väga hästi hakkama ja ei vajakski enda kõrvale kedagi…aga läheduse puudumisest tunnen puudust, kuid ma olen mälestuste inimene ja ei suuda ja taha hetkelisi kooselu mälestusi kellegi teisega jagada või uusi tekitada.
Kuskil kuu aega tagasi käis mees kodus,soovis lapsi näha ja üritas siis minuga olla lähedane,kaisutada jne. Ja ma ei tea kust mul nüüd see kõlks ära käis,aga ütlesin,et jah,kuigi ma tunnen just oma mehega seksimisest puudust ja mulle meeldib ka kaisutada ja kallistada,siis minu poolt on hetkel vale sellega kaasa minna ja aidata kaasa teise naise petmist.
Mees oli üllatunud,sest 14 aastat olen ju mina kõigega nõustunud. Nüüd ei ole me kuu aega kohtunud ja mehe jutt on minuga vesteldes muutunud taas flirtivaks nagu siis kui me tutvusime. Korra päevas kõned on tihedamaks muutunud. Tal tuleb puhkus ja tuleb laste juurde. Küsisin taas,et mis on ta eesmärk ja mis “sõbranna” sellest arvab? Siis andiski mõista,et tema on ise üles kasvanud mitme isaga ja oma lastele ta seda ei soovi ja “sõbranna” oligi niiöelda selleks,et mulle kohale jõuaks,et klammerdumine on kaaslase lämmatamine.
Minu otsus nüüdseks ongi see,et mitte mina ei ole see kes ihaldab, vaid mina pean olema ihaldatav.
Hetkel minu olukorras siis just lapsed on need,kelle pärast tasub “vana suppi soendada”.
Kas sul on olematu enesehinnang?
Mees on narts, kes ei vääri mingit andestust. Rumal mees tundub ka.
Oled kaassõltlane. Otsi abi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.10 10:10; 14.10 10:32; 15.10 18:55;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 12:00
Tegelikult on huvitav vaadata, kui palju erinevaid inimtüüpe on. Mina ei jääks ilmaski kokku mehega, kes mind petnud on. Selleks peaks ma ekstreemselt meeleheitel olema, et end niimoodi alandada. Samuti ei huvitaks karvavõrdki teiste arvamus minu lahkumineku kohta. Ma olen vist väga isepäine ja kohati egoist. Eluaeg pidanud ise kõigega hakkama saama ja otseselt kaaslast kõrvale ei vajagi. Võiksin vajadusel päevapealt välja kolida.
See on veider ning vasturääkiv vastus. Minu arusaamist mööda pole võimalik alandada inimest, keda teiste arvamus “karvavõrdki ei huvita”. Alandustunne tekibki läbi teiste hinnangute. Kui sind teiste hinnangud ei huvita, kust paganama kohast siis see alandus sul tekkida saab? Iseenda peremehena otsustad, kas tahad jätkata selle mehega, kes sind pettis, kas temast on sulle rohkem head või halba – ja siis otsustadki. Mingit alandust pole, olgu see otsus nii või naasugune.
Ja täpselt sama soovitus – loe uuesti, sul on mingi probleem jutu mõistmisega. Ma justnimelt kirjutasin, et andestada suudab tugev, kuid ta peab ka soovima andestada ehk siis petja peab andestamist väärt olema.
Seega pole eriti mõtet seda tugevuse ja nõrkuse juttu rääkida, kui liigitatakse inimesed vaid kaheks.Pole vaja liigitada, niivõrd erinevad on probleemid ja inimesed. Soov andestada võib inimesel olla olenemata sellest, kas petja on seda väärt või ei. Sest andeks andmise ei pea tähendama selle inimesega ju kooselu ega armastust.
Okei, kui abstraktset andestamist silmas pidada, siis kahtlemata on sul õigus. Siin teemas on andestamise all siiski minu arust mõeldud koos jätkamist. Aga kaheks pole ma kedagi jaganud. Lihtsalt nentisin, et andestamine ning koos jätkamine on tugevate, mitte nõrkade võimalus.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt 13.10 18:11; 13.10 22:57; 14.10 12:00; 14.10 12:48; 15.10 00:33; 15.10 19:47; 16.10 00:37; 16.10 10:55; 16.10 14:25; 16.10 15:34; 16.10 16:13; 16.10 23:47; 17.10 09:14; 17.10 19:24; 17.10 20:36; 17.10 21:44; 17.10 22:49; 17.10 23:29; 18.10 10:12; 18.10 19:01; 18.10 19:17; 18.10 20:51; 18.10 21:26; 19.10 11:03;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 12:45
kui mees ikka pikki aastaid nii teinud, siis andestaksin eneserahustuseks, aga suhte lõpetaksin siiski ära, see edasiminek oleks siis juba liiga alandav
To report this post you need to login first.
14.10.2019 12:48
See on veider ning vasturääkiv vastus. Minu arusaamist mööda pole võimalik alandada inimest, keda teiste arvamus “karvavõrdki ei huvita”. Alandustunne tekibki läbi teiste hinnangute. Kui sind teiste hinnangud ei huvita, kust paganama kohast siis see alandus sul tekkida saab? Iseenda peremehena otsustad, kas tahad jätkata selle mehega, kes sind pettis, kas temast on sulle rohkem head või halba – ja siis otsustadki. Mingit alandust pole, olgu see otsus nii või naasugune.
Ma siis toon nõmeda näite. Kui su mees oleks psühhopaat, kes ühel heal päeval lihtsalt sulle kallale tuleb, sulle näkku sülitab ja mõtle veel midagi rõvedat siia juurde, siis sa ei tunneks end alandatuna, sest keegi ju ei näinud? Kõik taolised asjad, mis kellegi eneseväärikuse mutta tambivad, mis näitavad, nagu ta oleks mingi sitt ja teda ei austata, on alandavad. See ei puutu üldse asjasse, kas keegi kolmas sellest teada saab või mitte.
Muidugi ei tunneks ma end alandatuna, mis küsimus see üldse on? Ma oleksin vihane, solvunud, kuri ning tõenäoliselt lahutaksin, aga alandust küll ei tunneks. Mismoodi see minu eneseväärikust mõjutaks, kui mees sigatseb? Tõesti ma aru ei saa.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt 13.10 18:11; 13.10 22:57; 14.10 12:00; 14.10 12:48; 15.10 00:33; 15.10 19:47; 16.10 00:37; 16.10 10:55; 16.10 14:25; 16.10 15:34; 16.10 16:13; 16.10 23:47; 17.10 09:14; 17.10 19:24; 17.10 20:36; 17.10 21:44; 17.10 22:49; 17.10 23:29; 18.10 10:12; 18.10 19:01; 18.10 19:17; 18.10 20:51; 18.10 21:26; 19.10 11:03;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 13:15
Mina andsin ka andeks. Selle kindla armukesega tehti lõpp. Sest ma rääkisin selle naisega ja tema rääkis minuga.
Tohutult valus ja raske oli andeks anda. Ja eks juhtus uuesti ja jälle.
Lihtsalt mõnikord on raske mõistust kuulata ja südant kergem…
Minu meelest pole alandavamat tegevust, kui minna oma mehe armukese juurde lömitama, manguma ja selgitustööd tegema. Armuke on vaba inimene, teeb, mis tahab. Su mees on see, kelle kintsu pead kraapima, kui pildile tagasi saada tahad, ühised lapsed lükkad ikka etteritta.
Ilmselt oled oma mehest väga suures rahalises sõltuvuses – räägi pigem asjadest nende õigete nimedega.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 20:14
Miks mõned on koos, kui mees nõuab, et naine käituks teenijana?
Miks mõned on koos, kui mees ei anna omalt poolt perele söögirahagi?
Miks mõned on koos, kui mees keeldub eales ühegi oma lapse mähet vahetamast?
Miks mõned on koos, kui mehega ei saa naine pooltel kordadel orgasmi?
Miks mõned on koos, kui mees iga nädalavahetus oma ema juures käib?
Vast ehk sellepärast, et igahel on erinev taluvuslävi, erinevad nõudmised. Igale oma!
To report this post you need to login first.
14.10.2019 20:30
Huvitav, kas kõigil on olnud süütud mehed? Et seks teise naisega endast välja ajab?
To report this post you need to login first.
14.10.2019 20:49
Peamised põhjused raha ja lapsed.
Kahjuks nii on. Ise läbi elatud (kahjuks) ja ka sõbranna puhul näinud sama mustrit. Olin nõus tagasi võtma mehe, no tegelikult mõneks ajaks võtsingi, aga õnneks tuli mõistus koju ja tegin lõpparve. Siiani ei suuda ennast ära tänada, et selle tõpra enda elust välja pukseerisin. Seda enam, et tean läbi ühiste tuttavate, et ta petab regulaarselt ka oma uut elukaaslast.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 21:39
Andestaks laste pärast, kuna tegemist väga hea isaga ja ei tahaks lapsi kuidagi traumeerida (minu vanemad lahutasid ja ei olnud tore).
Võimalik et teeksin ka tagasi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.10 17:32; 14.10 21:39;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 22:15
“sõbranna” oligi niiöelda selleks,et mulle kohale jõuaks,et klammerdumine on kaaslase lämmatamine.
No näed, mees polegi ju üldse süüdi, hoopis sina olid ja tema kolis armukese juurde ainult selleks, et sina oma vigu mõistaksid:)
Olukorrad on loomulikult erinevad ja mõnest uuest algusest võib tõesti tulla parem (koos)elu kui esimene oli, aga kahjuks minu poolt tsiteeritud kommenteerija puhul ma seda eriti tõenäoliseks ei pea. Sellist juttu räägitakse lambale, aga mitte naisele, kelle usaldust tagasi võita üritatakse.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 22:53
Miks mõned on koos, kui
Jah, need on head küsimused ehk siis… miks need nimetatud on kuidagi vähem hullud kui mehe kõrvalhüp(p)e(d)? Miks just seksuaalne truudus on ülimaks tõstetud kõikide nende muude kõrval?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.10 22:53; 16.10 20:29; 17.10 23:51;
To report this post you need to login first.
15.10.2019 00:02
Küsisin taas,et mis on ta eesmärk ja mis “sõbranna” sellest arvab? Siis andiski mõista,et tema on ise üles kasvanud mitme isaga ja oma lastele ta seda ei soovi ja “sõbranna” oligi niiöelda selleks,et mulle kohale jõuaks,et klammerdumine on kaaslase lämmatamine.
Samas petmise ajal ei tulnud talle meelde see mitme isaga üleskasvamise lugu?
Kui ta soovis sulle õppetundi anda, et klammerdumine halb, siis oleks ta kolinud eraldi ja poleks vaja olnud uue naisega lausa kooselu alustada.
Ja kui sa nüüd selle uue naisega suhtleks, siis usun et ta ei tea midagi sellest nn õppetunnist ja tema arust neil kõik korras.
Mul endal kogemus kus soojendati minuga suhet ja samal ajal ka suheldi teistega. Algas see siis kui ütlesin et soovin eluga edasi minna ja rohkem ei vastanud ta sõnumitele.
To report this post you need to login first.
15.10.2019 00:27
Mina ei jääks ilmaski kokku mehega, kes mind petnud on.
Kohe mitte iialgi? Isegi kui see on su laste isa, hingesugulane, kes mingil üliraskel ja segasel elumomendil, mil võibolla teie vahel ka oli olnud mõningane eemaldumine, peale ühekordset eksimust sinult pisarsilmil siiralt andestust paluks?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 15.10 00:27; 17.10 09:49; 17.10 21:35; 19.10 09:35;
To report this post you need to login first.
15.10.2019 00:33
Mina ei jääks ilmaski kokku mehega, kes mind petnud on.
Kohe mitte iialgi? Isegi kui see on su laste isa, hingesugulane, kes mingil üliraskel ja segasel elumomendil, mil võibolla teie vahel ka oli olnud mõningane eemaldumine, peale ühekordset eksimust sinult pisarsilmil siiralt andestust paluks?
Vaata, ta teab juba praegu, et ta sõltub ühiskondlikust arvamusest ning et ta mitte iial ei julgeks kokku jääda mehega, kes on teda petnud, sest see nõuaks suuremat enesekindlust ning ta teab, et tal seda ei ole.
Vaid nii on võimalik tõesti ette teada, mida petmise puhul teeksid. Teine võimalus (ja sama tõenäoline) – ta lihtsalt ajab sooja õhku suust välja, tegelikult ei ole tal aimugi, kuidas ta käituks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt 13.10 18:11; 13.10 22:57; 14.10 12:00; 14.10 12:48; 15.10 00:33; 15.10 19:47; 16.10 00:37; 16.10 10:55; 16.10 14:25; 16.10 15:34; 16.10 16:13; 16.10 23:47; 17.10 09:14; 17.10 19:24; 17.10 20:36; 17.10 21:44; 17.10 22:49; 17.10 23:29; 18.10 10:12; 18.10 19:01; 18.10 19:17; 18.10 20:51; 18.10 21:26; 19.10 11:03;
To report this post you need to login first.
15.10.2019 11:50
Mina elan ka mehega hetkel ühise katuse all kuigi mõni kuu tagasi sain teada, et elas pikalt kaksikelu. Lubas lausa abielluda ja lapsi saada selle teisega. No kohutav petmine. Aga näe, elan ikka koos. Kuigi jah, suhet meil pole. Erinevates tubades ja isegi ei kallista. Miks? Esiteks on meil teine laps nii väike, et ma olen temaga lapsehoolduspuhkusel alles ja teiseks niii raske on see mõte, et lapsed ei näe mõlemat vanemat igapäev. Mees kahetseb ja palub andestust aga ma ei usu ühtegi ta sõna. Seda naist näeb ta koguaeg, nad töökaaslased, niiet minu puhul lihtsalt pole mingi uskumine enam võimalik. Puhtalt laste pärast kooselu. See naine on ka abielus ja väikese lapse ema. On ka selliseid naisi olemas. Kõik armukesed pole alati vabad ja vallalised. Praegu on nii. Ilmselt see muutub, kui tööle lähen sest lõputult nii elada pole võimalik.
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
