Ja sina ei suuda eristada olme kokkuleppeid olulistest ja suurtest pere kooshoidvatest püsiväärtustest? Kui sinu jaoks on kepp teisega samaväärne kui valesti koerajalutamine, siis ma mõistan küll sind.
Oot, pea hoogu. Suure suuga ju räägiti enne lubaduste pidamisest. Mis need olme- või mitteolmeprobleemid siia puutuvad? Lubadus on lubadus. Või ei, sinu arust mõnda lubadust võib murda ja mõnda mitte? Siis pole ju asi ikkagi lubaduste ja kokkulepete pidamises.
Ma saan aru, et sa ise elad ühe sellise lödipüksiga koos ja nüüd tunnetad, et sinu valikut mitte lahkuda sellise jobu kõrvalt, suhtuvad teised kriitiliselt. Ja see nörritab sind. Ja sellepärast üritad siin rind kummis enda elu ja kogemust õigustada ja normaalseks rääkida.
Vastupidi, minu mees elab “lödipüksi” ja “jobuga” koos. Minuga, siis. Arukas mees on.
Ma olen juba piisavalt vana ja suure elukogemusega inimene ja võin kinnitada, et üksteist petvad inimesed lähevad lõpuks ikka lahku. Kui tahes palju nad ka teineteist ei parandaks.
Muidugi lähevad sinu maailmas kõik petmisega kokku põrkunud pered lahku, kuidas teisiti – kui nad ei lähe, siis sa ju hakkad neid lödipüksteks ja jobudeks nimetama. Nad ei julgegi teisiti.
Tegelikkuses aga – tee silmad lahti. Tean paljusid peresid, kus petmised andestatud ning perekond terve, rõõmus ja rahul. Petmine on lihtsalt üks proovikividest abielupaaride eludes. Kui üle ei saanud, ju siis polnud piisavalt tahtmist koos olla. Meie suhe on tugevana püsinud juba 10 aastat peale petmist. Ei näe küll kuskilt tulemas seda sinu ennustatud nagunii-lahkuminekut.
