Ehk Sa oled ise purjus. Kõike, mis ei meeldi ei saa siiski kellegi kadeduse süüks ajada. Vahel on need lihtsalt faktid.
Noh, objektiivselt 33, koos mehega, kellega ei näe tulevikku. Raske juhus tõesti, aga mitte maailmalõpp. Alles sai isaks Tartu linnapea, kellel ilus naine, kes ju pole 25, kui õigesti lugesin?
Vabandan, ta vist abiellus hiljuti, isaks sai pisut varem.
ikka on, mida oluliseks pidada ja väärtustada. ma näiteks väga väärtustan seda aega, mis me koos veedame. olengi selline nö aeglane areneja, ega teagi täpselt, mida elult soovin. elu pakub variante ja ma kohandun – ka täiesti võimalik.
teine asi on see, et kas asi oleks vähem hale, kui me oleks abielus ja istuks niisama diivanil need samad õhtud, mis me praegu teistmoodi sisustame? nt kitarri mängides, reisi planeerides, krõpse süües, katusel suitsetades, terrence mckennat kuulates enne kui uni tuleb.
ma küll igatseks, kui seda enam poleks.
Need tegevused on küll jah veidi imelikud. Ma olen sama vana ja tegelikult ma siiski päriselt teen asju ja elan. Pidutsen, reisin, matkan, käin teatris ja kontsertidel, tegelen enda hobidega, heategevusega jne. Ma loogish ja planeerin reise ja kahjuks ma ka suitsetan, aga et need oleksid mingid erilised asjad, millest justkui elu koosnebki?!? Imelik. Ikka veidi rohkem võiks ju elus olla. Kui 33-aastaselt ikka veel ainult planeerid, istud, suitsetad ja selle kõrvale muusikat kuulad, siis millal Sa päriselt elama hakkad muidu?
Ma olen alati mõelnud, mis need päris asjad või mis see päriselt elamine siis on? Enne lapsi tundus mulle ka, et kõik justkui elavad päriselt, ise lihtsalt eksisteerin. Eks jah, elasin oma elu, tegin omi tegemisi, aga tunne oli tühi ja mõttetu. Pärast lapsi….. on elul küll rohkem sisu, kuid ikkagi on tunne, et see pole päris elu. Oma hobideks pole enam pea üldse aega või energiat. Töö ja lapsed ja kodu oravrattas iga päev. Elan siis nüüd täiel rinnal või?
olen 33-aastane naine, hiljuti uues suhtes 30-aastase mehega. meil kummalgi pole eelnevaid abielusid ega lapsi. ei ela koos ega plaani hetkel.
istusime eile õhtul ja lollitasime nagu ikka reedeti teeme: sarjad, standupid, õlu, muusika, suvateemad ja ka filosoofilisemad või vähemfilosoofilised teemad. üllatas mind see, kui ta üks hetk avaldas arvamust, et tema ilmselt selles ajavahemikus lapsi ei soovi, kuni mina veel saan. ütlesin talle, et tegelikult on seda aega umbes 8a. ta ütles, aajaa, nojaa, siis küll.
see pani mind mõtlema, et ma äkki tõesti ei ole nii noor ja kõikvõimas enam ja mingil määral tekitas ka trotsi, et mis mõttes, kas mind kantakse juba eos maha?
Mul tekiks sada küsimust, kui meespool ütleks nii nagu ta sulle ütles.
20-aastaselt öelda, et lähima kümne aasta jooksul ei tahaks lapsi on nagu mõistetav. 30ndates rääkida, et lähima 10 aasta jooksul veel lapsi ei tahaks…. Siis pigem küsimus, kas neid üldse siis tahetakse. Kui ei ja osapooltele mõlemale sobib, siis pole probleemi. Aga mingi selline jutt, et niikaua, kuni suhtes olev naine veel viljakas on mees pole vist veel valmis… Sealt annab justkui välja lugeda, et millalgi vist vb tahaks, aga siis ju kellegi teisega. Tegelikult tundub lihtsalt järjekordne poisike, kes kardab suuremat seotust, kohustusi, vastutust jms arenguid. Niipalju julges öelda, et tahaks niisama järgmised 10 aastat oleleda. Jällegi, kui sulle ka nii sobib, siis on ok. Minu kogemused on aga nii, et kui tunne on suur ja inimene tundub õige, siis üldjuhul tekib ikkagi ka pereloomise soov. Või kui lapsi ikkagi selgelt ei soovita, tugevdatakse üksteisega seotust muude hobide ja elamustega. Mõnda aega vb tore niisama inimesega koos olla, tsillida, vaba aega veeta, kuid mingil hetkel see ammendub. Kõik suhted vajavad mingit arengut kuhugipoole…
nüüd tekkis selline küsimus, et kuidas leida kedagi kes on vähem kepijuku kui 30-aastane lastetu vallaline mees, kes tahab sinuga koos olla? 😀
nüüd tekkis selline küsimus, et kuidas leida kedagi kes on vähem kepijuku kui 30-aastane lastetu vallaline mees, kes tahab sinuga koos olla? 😀
Sest sul on käsil juba mitmes suhe, hoiad selle mehega varvast piduril, nagu ise kirjeldad, sest mees lapsi ei soovi hetkel ja peab sind vanaks. Õige mehega tahetakse lapsi ja vastupidi, tugevasti huvitatud mees tahab enamat kui diivanil lollitada. Kirjutad, et mees on vallaline ja lastetu ka see näitab tema huvi. 30aastased mehed ongi pigem lastetud veel, kas sina arvad, et ootas õiget naist? Miks ta siis lapsi ei soovi sinuga?
Ma olen alati mõelnud, mis need päris asjad või mis see päriselt elamine siis on? Enne lapsi tundus mulle ka, et kõik justkui elavad päriselt, ise lihtsalt eksisteerin. Eks jah, elasin oma elu, tegin omi tegemisi, aga tunne oli tühi ja mõttetu. Pärast lapsi….. on elul küll rohkem sisu, kuid ikkagi on tunne, et see pole päris elu. Oma hobideks pole enam pea üldse aega või energiat. Töö ja lapsed ja kodu oravrattas iga päev. Elan siis nüüd täiel rinnal või?
Justjust, algselt on lapsed kooliõpikute taga oma vabad õhtud, mida on kokku 12 aastat ja rohkem, siis on tööorjuses ja vaba aeg libiseb käest. Lapsed on nagu kodutöö, mis koolist antakse. Sa pead nendega tegelema ja see võtab vaba aja. Samas on inimesi, kes suudavad kasvatada mitut last, käia tööl ja veel midagi juurde õppida. Kõik on prioriteetide küsimus.
olen33-aastane naine, hiljuti uues suhtes 30-aastase mehega. meil kummalgi pole eelnevaid abielusid ega lapsi. ei ela koos ega plaani hetkel.
istusime eile õhtul ja lollitasime nagu ikka reedeti teeme: sarjad, standupid, õlu, muusika, suvateemad ja ka filosoofilisemad või vähemfilosoofilised teemad. üllatas mind see, kui ta üks hetk avaldas arvamust, et tema ilmselt selles ajavahemikus lapsi ei soovi, kuni mina veel saan. ütlesin talle, et tegelikult on seda aega umbes 8a. ta ütles, aajaa, nojaa, siis küll.
see pani mind mõtlema, et ma äkki tõesti ei ole nii noor ja kõikvõimas enam ja mingil määral tekitas ka trotsi, et mis mõttes, kas mind kantakse juba eos maha?
mis puutub suhtedünaamikasse, siis olen mina pigem see, kes hoiab varvast piduril. ta on (nii nagu mehed alguses ikka) väga entusiastlik tuleviku suhtes.
küsimust nagu otseselt polegi. pigem arutlus teemal üksindushirm, vanadushirm, kaotushirm.
Sellega on kõik öeldud. Õlu, muusika, lollitamine, ei-soovi-lapsi suhtumine mehel ja suvajututeema. Kas tõesti paremat meest ei leiduks, kellega suhtes olla? Kui ise ka lapsi ei taha, siis on mõistetav selline suhtevalik, aga lapse kõrvalt pole aega selliste asjadega tegeleda, nagu siin teemas on välja toodud.
nüüd tekkis selline küsimus, et kuidas leida kedagi kes on vähem kepijuku kui 30-aastane lastetu vallaline mees, kes tahab sinuga koos olla? 😀
Sest sul on käsil juba mitmes suhe, hoiad selle mehega varvast piduril, nagu ise kirjeldad, sest mees lapsi ei soovi hetkel ja peab sind vanaks. Õige mehega tahetakse lapsi ja vastupidi, tugevasti huvitatud mees tahab enamat kui diivanil lollitada. Kirjutad, et mees on vallaline ja lastetu ka see näitab tema huvi. 30aastased mehed ongi pigem lastetud veel, kas sina arvad, et ootas õiget naist? Miks ta siis lapsi ei soovi sinuga?
Ei soovita saada lapsi mehega, keda huvitab selline elustiil nagu õlu ja suhtest suhtesse ja kes räägib, et ei soovi lapsi saada. See oleks väga raske nii lapsele, kui sulle endale. Vaata, mida see mees räägib, ja kuidas käitub. Igareedene õlu ja laps ning pereelu ei sobi omavahel kokku. Tuleb leida korralik mees, kes pühendub sulle ja tahab pere luua, soovib lapsi. Selliseid on, aga sellised istuvad reedeti kodus ja alkoholi tarbimas ei käi või käivad väga harva väljas.
Ei soovita saada lapsi mehega, keda huvitab selline elustiil nagu õlu ja suhtest suhtesse ja kes räägib, et ei soovi lapsi saada. See oleks väga raske nii lapsele, kui sulle endale. Vaata, mida see mees räägib, ja kuidas käitub. Igareedene õlu ja laps ning pereelu ei sobi omavahel kokku. Tuleb leida korralik mees, kes pühendub sulle ja tahab pere luua, soovib lapsi. Selliseid on, aga sellised istuvad reedeti kodus ja alkoholi tarbimas ei käi või käivad väga harva väljas.
See on nii elementaarne, et seda ei pea ütlemagi.
Naistele meeldivad pahad poisid, aga siis ei maksa imestada, et see šarmantne mees lõpetab iganädalalõpused joomatuurid ja hakkab kakaseid mähkmeid vahetama.
Naistele meeldivad pahad poisid, aga siis ei maksa imestada, et see šarmantne mees lõpetab iganädalalõpused joomatuurid ja hakkab kakaseid mähkmeid vahetama.
Seda lootust ei maksa kindlasti hellitada. Pigem tasub reaalsusele otsa vaadata ja aru saada, et suurema tõenäosusega saab naine, kes taolise mehega lapse saab, olema üksikema.
olen 33-aastane naine, hiljuti uues suhtes 30-aastase mehega. meil kummalgi pole eelnevaid abielusid ega lapsi. ei ela koos ega plaani hetkel.
istusime eile õhtul ja lollitasime nagu ikka reedeti teeme: sarjad, standupid, õlu, muusika, suvateemad ja ka filosoofilisemad või vähemfilosoofilised teemad. üllatas mind see, kui ta üks hetk avaldas arvamust, et tema ilmselt selles ajavahemikus lapsi ei soovi, kuni mina veel saan. ütlesin talle, et tegelikult on seda aega umbes 8a. ta ütles, aajaa, nojaa, siis küll.
see pani mind mõtlema, et ma äkki tõesti ei ole nii noor ja kõikvõimas enam ja mingil määral tekitas ka trotsi, et mis mõttes, kas mind kantakse juba eos maha?
mis puutub suhtedünaamikasse, siis olen mina pigem see, kes hoiab varvast piduril. ta on (nii nagu mehed alguses ikka) väga entusiastlik tuleviku suhtes.
küsimust nagu otseselt polegi. pigem arutlus teemal üksindushirm, vanadushirm, kaotushirm.
Hea suhte võti peitub selles, et inimestel on tuleviku suhtes sarnased ootused.
Lõpetasin mõni aeg tagasi endast viis aastat noorema mehega suhte seetõttu, et ta tahtis lapsi saada, minul olid nad aga olemas ja ma ei soovinud rohkem järeltulijaid saada.
115 000 migranti kellest enamus noored mehed on Euroopa poole teel. Varsti võta millist meest tahad, sest saabub meeste ülekülluse aeg
lisan nii palju, et mehel on varasemalt olnud üks tõsine suhe, mul kaks. hetkel on raske öelda, kas meid võiks erinev nö tulevikuvisioon lahku ajada. olen teadlik, et mingil hetkel peab ratsionaalselt asjale lähenema ja kui nt meie pereloomissoovid ongi ebaõnnestunult ajastatud, siis paraku looduse vastu ei saa ja lähemegi lahku.
on hiljutine näide paarist, naine 41, mees 29, kes läksid sõbralikult lahku, sest neil polnud mõtet koos aega raisata, selle sõna parimas mõttes. naisel on täiskasvanud laps olemas.
üks asi, millest ma siiski aru ei saa: miks mind aasitakse sp et me selle mehega lõbusalt elame? mis see “tõsine” ja “päris” peaks olema, mida suhte alguses harrastada võiks? maja ehitamine? kulm kipras kumbki oma ekraani vaatamine?
ma ju loome või avastame praegu, mis meil ühist on, sest ma ei taha elada koos kellegagi, kes on igav, mis siis et teeb mingeid “päris asju”, mis on mulle endiselt võõras kontseptsioon. täitsa piisav on, et mõlemal on finants korras.
Lugesin teemat, mis oli -kuidas emaga mitte suhelda. See sinu lõbus ajaveetmine haakub sellega hästi. Seal kirjutakse kõigest mis ema või vanem inimene muudkui ütleb. Ja see on ebameeldiv. Lõpeta või suhtlus. Aga siin teemas on võetud eraldi välja ajaveetmise kohta arvamuse avaldamine. Kas pole vastuoluline, perekoolikad?
Mina lihtsalt eelistan reisida, ilma kohustusteta elada, püüda niiöelda päeva, chillida, õppida, seigelda jne. Mingeid õlleõhtuid suva vennaga ja suvateemasid ma tõesti ei kujutaks ette ennast tegemas, tundub üsna hale.
Imelik jutt! Kuidas see sinu kohustustevaba elu, “päeva püüdmine”, chillimine ja seiklemine siis kuidagi vähem haledam on sinu vanuses kui TA kirjeldus oma reedeõhtust? Ma saan aru, et TA ei rääkinud, et lollitamine ja õlle joomine ongi ta elu sisu.
Ah tead, mingist hetkest hakkab välimus ja tervis alla käima, aga siin tuleb arvestada ka seda, et äkki need joogaentusiastid ja mehed on kadedad su peale. Minu ema sai mu 34selt, tulin terve, ma ei näe probleemi.
Mille peale need joogaentusiastid ja mehed peavad kadedad olema?
on hiljutine näide paarist, naine 41, mees 29, kes läksid sõbralikult lahku, sest neil polnud mõtet koos aega raisata, selle sõna parimas mõttes. naisel on täiskasvanud laps olemas
Miks sellised, oma eluga täiesti erinevas faasis, inimest üldse kokku hakkavad? See on ju juba eos surnud suhe.
Mille peale need joogaentusiastid ja mehed peavad kadedad olema?
Ma ei tea, miks inimene ütleb 33aastasele naisele, et ta ei saa enam lapsi? Mina olen täheldanud, et halvasti öeldakse eelkõige kadedusest. Kui endal elu hea, välimus kena, siis ei tee teisi maha. Naised on õelad ja tahavad välimust maha teha, et ennast seeläbi tõsta.
on hiljutine näide paarist, naine 41, mees 29, kes läksid sõbralikult lahku, sest neil polnud mõtet koos aega raisata, selle sõna parimas mõttes. naisel on täiskasvanud laps olemas
Miks sellised, oma eluga täiesti erinevas faasis, inimest üldse kokku hakkavad? See on ju juba eos surnud suhe.
üldiselt sa ei saa väga valida, kellesse armud. eks nende puhul oli määravaks ühised hobid, hea klapp jne aga mu meelest oli imetlusväärne see, et nad tõmbasid asjale mõistusepäraselt joone alla
Ja mehed võivad halvasti öelda, sest kardavad naisest ilma jääda. Siis hakatakse naisele ütlema, et sind ei taha keegi, aga paraku elu on näidanud, et igaüks, kes tahab ja suudab enda eest otsustada, saab suhtes olla. Pigem on erand MITTE suhtes olla.
üldiselt sa ei saa väga valida, kellesse armud. eks nende puhul oli määravaks ühised hobid, hea klapp jne aga mu meelest oli imetlusväärne see, et nad tõmbasid asjale mõistusepäraselt joone alla
See paraku on suur vanusevahe selles mõttes, et tulevik on tume (51aastane naine on lõpuks maha jäetud ja 39aastane mees on lapse-kahe lapse isa kellegi teise 41aastasega) ja 29aastane mees pole ka sarvi maha jooksnud, hakkab kindlalt petma. Lõbustuseks ja armumisperioodiks miks mitte, meestele meeldivad küpsemad naised ka.
Jooga värk on huvitav. Ma käin ka joogas, olen 50. Me õpetaja räägib ka et kui enam pole 25 siis enam pole kerge teha kõiki venitusi ja painutusi. Lohutab. Aga selleks et me ka 75aastaselt suudaks painutada end et siduda kingapaelu, peabki end venitama ja painutama praegu. Ja selles tunnis olin ma koos oma 25 aastase lapsega, kes oli esimest korda. Nii kinni mis kinni. Ei suutnud käsi sirgete põlvedega ette kummardades maha panna. Vabandust, et see nüüd teemast väljas.
üks asi, millest ma siiski aru ei saa: miks mind aasitakse sp et me selle mehega lõbusalt elame? mis see “tõsine” ja “päris” peaks olema, mida suhte alguses harrastada võiks? maja ehitamine? kulm kipras kumbki oma ekraani vaatamine?
ma ju loome või avastame praegu, mis meil ühist on, sest ma ei taha elada koos kellegagi, kes on igav, mis siis et teeb mingeid “päris asju”, mis on mulle endiselt võõras kontseptsioon. täitsa piisav on, et mõlemal on finants korras.
Sest inimesed, kes on eluga rahul, ei tee isegi ajaviiteks teemasid. Nad elavad. Nad chillivad diivanil mehega ja kulgevad selles rütmis, mis neile sobib. Chillida võib terve elu, surmani välja. Lihtsalt teema on rajatud bioloogilisele kellale ja sellest ka vastused. Kui sulle meeldib chillida ja kulgeda rohkem kui kodune ema olla, siis nii olegi.
nagu ikka reedeti teeme: sarjad, standupid, õlu,
Mida kõike õllepurgi taga ära ei arutata. Iga sõnavõtu puhul tuleb vaadata, kes räägib. Kui reede on selleks, et jooma hakata, no millest me siis siin räägime. Ja ütleme ausalt, mis see lapski selles peres teeks, kus ema joogine, isa joogine. Hakkavad reedel jaurama oma pükste sisu üle, kas enne oli parim või pari enne. Varsti ema kutsub isa inimsaastaks. Nii ta läheb.
Palun kirjeldage, mis tähtsat, tõsist, sügavalt mõttekat asja te teete reede õhtul? Või laupäeva õhtul. Pooled on küll perekoolis.
Palun kirjeldage, mis tähtsat, tõsist, sügavalt mõttekat asja te teete reede õhtul? Või laupäeva õhtul. Pooled on küll perekoolis.
Perega oleme, sööme, puhkame, jalutame, vaatame filme, loeme uudiseid, aga ei joo.
teadsin küll, et see õlu jääb hambasse kõigile, aga tuletaks meelde, et seda mõnda pudelit võib juua ka kõikide nende muude “täisväärtuslike” reedeõhtuste tegevuste juurde
Ma olen alati mõelnud, mis need päris asjad või mis see päriselt elamine siis on? Enne lapsi tundus mulle ka, et kõik justkui elavad päriselt, ise lihtsalt eksisteerin. Eks jah, elasin oma elu, tegin omi tegemisi, aga tunne oli tühi ja mõttetu. Pärast lapsi….. on elul küll rohkem sisu, kuid ikkagi on tunne, et see pole päris elu. Oma hobideks pole enam pea üldse aega või energiat. Töö ja lapsed ja kodu oravrattas iga päev. Elan siis nüüd täiel rinnal või?
Justjust, algselt on lapsed kooliõpikute taga oma vabad õhtud, mida on kokku 12 aastat ja rohkem, siis on tööorjuses ja vaba aeg libiseb käest. Lapsed on nagu kodutöö, mis koolist antakse. Sa pead nendega tegelema ja see võtab vaba aja. Samas on inimesi, kes suudavad kasvatada mitut last, käia tööl ja veel midagi juurde õppida. Kõik on prioriteetide küsimus.
Hobiga saab ju tegeleda neil õhtutel mil laste isa lastega on. See ongi perekonna mõte. Ka hoolduslehe päevi saab jagada.
Samas kui hobiks on ööklubides käimine, siis tõesti seda ei saa teha laste kõrvalt nii hästi kui enne lapsi.
