Esileht Koolilaps Parim klassiõpetaja- koolitükid peavad koolis tehtud saama

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Parim klassiõpetaja- koolitükid peavad koolis tehtud saama

Postitas:
Kägu

Lihtsalt arutlemise teema- kas teie meelest on parim klassiõpetaja see, kes ütleb, et koolitükid peavad koolis tehtud saama ja lapsed kodus õppima ei pea? Mul on seni olnud hoopis teine arvamus, et just õpiharjumus tuleks kujundada algklassides, sest sellega pannakse (minu meelest) alus õppimise – ja  tööharjumusele, nüüd aga tunnustatakse õpetajat, kes koolitab lapsi risti vastupidisest lähtuvalt… Lapsevanemad ja õpilased ise seadsid tema kandidatuuri, ehk et ilmselt see meeldib paljudele. Aga kas see on ka kasulik ja laste tulevikule hea?

+3
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu meelest on oma aja väärtustamine edasises elus väga vajalik, seega kui tunnis käib päriselt tihe töö, siis on see tunnustust väärt küll.

+36
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on seni olnud hoopis teine arvamus, et just õpiharjumus tuleks kujundada algklassides, sest sellega pannakse (minu meelest) alus õppimise – ja  tööharjumusele, nüüd aga tunnustatakse õpetajat, kes koolitab lapsi risti vastupidisest lähtuvalt…

No see õpetaja kujundab õpiharjumust koolis lihtsalt 🙂 Kodus loevad lapsed nt raamatuid.
Kui mõtlema hakata, siis see on üsna jabur, et koolilastel järgneb koolipäevale veel teine tööpäev kodus ja paljudel lastel jääb seetõttu napiks aega mitte-formaalse hariduse jaoks.

Eraldi teema on veel see, et algklassides ja isegi põhikooli teises astmes sõltuvad väga paljud lapsed kodutööde tegemisel kodusest toest. Lapsed, kellel see kodune tugi on puudulik, on lõppkokkuvõttes märksa halvemas seisus. Nii et selline töökorraldus, kus asjad saavad koolis tehtud, on laste suhtes aus ja õiglane.

Nii et ei, mina ei imesta sellise põhimõtte ega vanemate poolehoiu üle.

+33
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selline õpetaja saab ehk aru ka, et pea ei ole prügikast ja jõuab tunnis olulised asjad ära teha. Enamasti näeb sellist pilti, et õpik ja töövihik on püha ning jumala eest tuleb läbi töötada kõik sealsed harjutused. Tavaliselt jäetakse ju koju sellised ülesanded, mille jaoks tunnis pole aega jätkunud. Õpilased õpivad üle, kui hunniku koolitöid veel kodus jätkama peavad. Minu meelest see teebki hariduse ebatõhusaks, et kvantiteedil on liiga suur roll. Mida räigem tamp peal, seda targem ja andekam laps justkui välja tuleb. Reaalsuses unustatakse need teadmised väga ruttu. Need ei jõua kinnistudagi sellise töötempo juures ja palju talletub lihtsalt lühiajalisse mällu.

+14
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lihtsalt arutlemise teema- kas teie meelest on parim klassiõpetaja see, kes ütleb, et koolitükid peavad koolis tehtud saama ja lapsed kodus õppima ei pea? Mul on seni olnud hoopis teine arvamus, et just õpiharjumus tuleks kujundada algklassides, sest sellega pannakse (minu meelest) alus õppimise – ja tööharjumusele, nüüd aga tunnustatakse õpetajat, kes koolitab lapsi risti vastupidisest lähtuvalt… Lapsevanemad ja õpilased ise seadsid tema kandidatuuri, ehk et ilmselt see meeldib paljudele. Aga kas see on ka kasulik ja laste tulevikule hea?

Lapsed siis koolis ei õpi, et jumala eest kodus veel õppima peavad?

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ühel lapsel on õnn olla ühe nominendi õpilane.
No ja tõesti ei jätku kiidusõnu. Koolis käimine on puhas rõõm. Kodutöid pigem väga vähe.
Aega jääb nii huvitegevuseks, kui raamatute lugemiseks. Õhtuti saame koos süüa teha ja jalutamas käia. Teadmised tervel klassil väga head ja pigem õppekavast suuremad.
Kuidas ta seda saavutab, mina ei tea.

Võrdluseks teine laps, kellel on meeletu hulk kodutöid. Kodutööde tegemine käib automaatika peal. Peale kooli ja trenni õhtul õppides on kasutegur nulli lähedal. Laps on pidevalt väsinud.

Ega ise ei viitsi ka peale tööpäeva veel tunde tööülesannetega tegeleda, tahaks puhata ja niisama olla.

+23
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga õige suhtumine.

Tunnis tuleb kaasa teha ja töötada. See on ka tööharjumuse kujundamine. Et oled kohal ja teed kaasa ja mõtled ja pingutad seal tunnis, mitte ei uimerda niisama.  Kodus peaks olema kordamine äärmisel juhul, aga põhiõppimine peab olema koolis, siis on kooliskäimine mõtestatud.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen küll keskmise kooliastme aineõpetaja, kuid lähtun samast põhimõttest. Koolis õpime koos nii palju, kui võimalik. Kodus jääb vahel midagi lõpetada vaid tõesti väga aeglastel õpilastel. Muidugi minu põhimõte tuleneb sellest, et ma ei taha näha, mida ema või isa oskavad ja sellepärast teengi lastega väga palju tunnis, et just nemad ise teeksid oma asju, mitte lapsevanemad. Lapsevanemad on oma koolid juba ära käinud.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nt võõrkeele sõnu peab ju ikka õppima kodus või kasutavad nad tundi selleks, et samu sõnu korrata, kuni need pähe jäävad? Muidugi toimub sõnavara kinnistamine tundides ka, aga sellest piisab siiski vähestele. Samuti kontrolltöödeks õppimiseks peaks ju kodus aega võtma, korrutustabeli või valemite kordamiseks, käänete õppimiseks. Või see õpetaja ei teegi kontrolltöid, ainult projekte? Ja lisaks on vaja aega ju kohustuslike/soovituslike ilukirjanduse raamatute lugemiseks, aga seda ta võib-olla ei loe koolitükkide hulka (osa lapsi küll peavad ka seda koduseks tööks). Nt 8. klassi loovtööd ilmselt ka ei jõua tervenisti koolis tehtud, aga see muidugi ei ole klassiõpetaja teema.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, kui töö saab tunnis tehtud, näitab, et õpetaja suudab valida lastele sobiva tempo, metoodika jne. Aeg on hästi kasutatud! Au ja kiitus sellele õpetajale! Meenutan siiani, kuidas minu lapse 1. klassis anti kodus teha 1-2 tunni jagu töid (jah, ma tean, et ei tohi) ning paari aastaga oleme jõudnud jess-kool! seisust vihkan-kooli! seisu.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen kolmanda kooliastme aineõpetaja ja leian ka, et tunnis peaks maksimaalselt õppetööga tegelema ja koju jätan võimalikult vähe ülesandeid. Kui koduseid ülesandeid jätan, siis selliseid, mis on teemat kordavad ja lihtsamad või mõned praktilised tööd, mis on küll lihtsad, kuid võtavad pikalt aega (aeg kulub näiteks vee aurustumisele vms).

Keskmine õpilane ei peaks kodus suurt midagi lisaks õppima, kui ta tunnis hoolega tööd teeb. Tööharjumust tulebki tunnis juurutada. Ja ongi hea, kui kujuneb arusaamine, et töö ajal on vaja tööle keskenduda ja kui seda on tehtud, saab pärast muid asju teha ning puhata.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laste lemmikõpetaja on selline ja kes tõesti oskab oma ainet õpetada.  Tegelikult antakse ikka väga palju kodus õppida ja kui lapsel on trenn/hobiring, siis päev läheb ikka väga pikaks. Minul on tööpäev kella 9-17, lapse koolipäev on 8-14/15, Siis on trenn 2x nädalas (pean väga vajalikuks) + hobiring 2x nädalas, millega on väga pikalt tegelenud ja saanud väga häis tulemusi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsel on kunagi olnud ônn ôppida selle ôpetaja klassis. Tänu sellele, et kord ja vaikus on tunnis saab olla väga produktiivne ja tõesti kodus eriti ôppida ei jäänud. Môni asi lôpetada vôi korrata.  Ta teeb asjad nii selgeks, et kodus ei ole vanemal vaja asju üle ôpetama hakata. Väga  palju käidi ka erinevatel ôppekäikudel. Lapsed said väga tugeva põhja ja hiljem on neil palju lihtsam ôppida.   Igati seda auhinda väärt.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No meil oli ka elu selline, et väga harva, kui üldse midagi õppida oli, keskenduti pigem projektõppele, kujundav hindamine jne., aga mate tasemetöös oli klassi keskmine vist suisa 8 punkti madalam valimi keskmisest. Muidugi pole vajalik tundide viisi õppida, aga mingi selge siht/kokkulepe, kuhu tuleb välja jõuda, oleks siiski vajalik.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tore on lugeda, et paljud emad ja õpetajad saavad aru, et ka lapsel on õigus puhkusele peale koolipäeva. See, mis koolides enamsti toimub, ei ole normaalne. Minu laps käis pikalt koolis väljaspool Eestit ning kodus mitte midagi õppida ei antud. Nüüd siis Eestis olles saab väga hästi teistega sammu peetud, kuid kodutööd võtavad pea terve õhtuse puhkeaja. Tegelikult tunnen, et mu laps jääb siin lollimaks. Pole aega rääkida temaga ei loodusest ega ajaloost. Kõik üldharivad teemad on praktiliselt ära jäänud. Nädala sees ei käi me ei väljas tormi nautimas ega sügise ilu imetlemas. Olen kah seda meelt, et koolis peaks saama kõik asjad tehtud.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oh, oleks ka minu lastel niisugune õpetaja! Ma kuldaksin ta üle.

Ma ei ole täiesti kodutööde vastane, aga olen vastu sellele, kui tegelik töötamine toimubki hoopis kodus, mitte koolis.

On küll nähtud õpetajaid, kes just nimelt koolitunnis uimerdavad või tegelevad klassi korrale kutsumisega, ja kogu materjal või suurem osa sellest jäetakse lapsevanemate õlgadele. Vanemad (kes ise on 8-tunnisest tööpäevast väsinud) istuvad koos lapsega poole ööni ja teevad materjali selgeks nii endale kui lapsele. Kas see ongi TA meelest “tööharjumuse kujundamine”???

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest on õpiharjumuse kujundamine see, kui laps lõpetab kodus mõne ülesande või õpib pähe koolis õpitud uued sõnad, et kinnistada koolis õpitu. Mitme võõrkeele valdajana arvan, et peab ikka väga andekas olema, et kõik vaid koolis õpituna ja kodus kordamata meelde jääks. Aga ilmselgelt meeldib vanematele kodus pikutamine rohkem, kui lapse õppima suunamine:) Kui laps kodus mingi ülesande iga päev teeb, ei ole see mu meelest “koos poole ööni istumine ja materjali selgekstegemine nii endale (!) kui lapsele”. Kuidas küll siin kõik on vaid must või valge ja normaalsust materdatakse et oma viitsimatust lastega tegeleda õigustada…

+5
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingi asja kordamine, luuletuse või sõnade päheõppimine, töö lõpetamine, iseseisev info otsimine, raamatu lugemine jne on täiesti ok. Aga ei ole ok, kui 1. kl laps peab kodus 1-2 tundi peale koolipäeva koolitööd tegema.

Juhtumisi ei pikuta ma diivanil, vaid  aitan ja juhendan, mistõttu tean täpselt, mida nad koolis tegid-teevad.

Küll aga tunnustan lapse praegust klassiõpetajat – koolitunnis tehakse tööd, mistõttu jõutakse palju teha ja seda on tunda eriti siis, kui laps puudub ja peab  tunnis õpitut-tehtut iseseisvalt (kodu abiga) läbima. Kodus tuleb ka koolitööd teha, loomulikult, aga palju vähem kui 1.klassis!

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest on õpiharjumuse kujundamine see, kui laps lõpetab kodus mõne ülesande või õpib pähe koolis õpitud uued sõnad, et kinnistada koolis õpitu. Mitme võõrkeele valdajana arvan, et peab ikka väga andekas olema, et kõik vaid koolis õpituna ja kodus kordamata meelde jääks. Aga ilmselgelt meeldib vanematele kodus pikutamine rohkem, kui lapse õppima suunamine:) Kui laps kodus mingi ülesande iga päev teeb, ei ole see mu meelest “koos poole ööni istumine ja materjali selgekstegemine nii endale (!) kui lapsele”. Kuidas küll siin kõik on vaid must või valge ja normaalsust materdatakse et oma viitsimatust lastega tegeleda õigustada…

Miks peab lapsevanem last kodus õpetama? Peale tööpäeva on mul vaja kodu korras hoida, süüa teha ning ausalt öeldes tahaks ka laisk olla. Tahan lapsega koos süüa teha, jalutada ning raamatud lugeda. Vahest läheks ka nädala sees kinno või külla. Ühesõnaga, on 100 asja, mida ma tahaks lapse koolitöö asemel teha. See on nõuka pärand, et kodutöö aitab materjalist aru saada. Julgen arvata, et enamus laps hakkavad õppima alles siis kui vanemad koju tulevad, ehk siis peale kl. 6. Selleks ajaks on aju väsinud, närvid pingul ning mingist korralikust õppimisest pole juttugi. Ei ole vaja teha igat ülessannet ning igat lehekülge raamatust läbi võtta. Jube, juba ootan, et laps tööle läheks…

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mõte on selles, et kõik lapsed saavad juba tunnis teemast aru, mitte et lapsevanem peab kodus hakkama üle selgitama ja õpetama, siis olen täiesti nõus. Samas näen, et koduse õpiharjumuse jaoks on lastele vaja ka jätta koduseid töid, harjutamiseks ja kinnistamiseks. Minu lastel on olnud sellised õpetajad, kes esimesest klassist peale on jätnud ka koduseid töid, esimeses klassis muidugi vähe, midagi lugeda, mõni kirjaharjutus lõpetada jne. Aga sellest on olnud kasu, lapsel tekib harjumus, et vaatab järgmiseks koolipäevaks üle, mis teha jäi, kas on vaja midagi lõpetada jne. Ei teki seda šokki suuremates klassides, kui koduste tööde maht kasvab, et ollakse õnnetud ja virisetakse, et nii palju on õppida. Tekib juba enne arusaam ajakasutusest.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ma õpetaja olin, siis mul oli sarnane lähenemine ja õpilastele see väga meeldis. Kodus oli midagi teha nendel, kellel tunnis midagi lõpetamata jäi ja kes kontrolltööks õppida tahtsid. Just nimelt tahtsid, sest see on iga õpilase enda teha.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei poolda kodus mitteõppimise suhtumist. Tunnid kestavad selleks liiga vähe aega, et seal midagi mõistlikku külge saaks hakata. Kui klassis on veel mõni aktiivne sebija, kellega õpetaja tegeleb ja korrale kutusub, siis tunni väärtus aina kahaneb.

Korraliku ja kinnistunud teadmise aluseks on harjutamine. Eriti nt matemaatika osas. Ja seda tuleb teha kodus. Minu aeg ei ole mulle õhtuti ka liiga kallis selleks, et koos lapsega midagi õppida.

Antud suhtumisest, et kodus vähe õppida jäetakse, võidavad ainult loomulikult targad ja andekad lapsed. Teised, kes vajaksid rohkem harjutamist, koos vanemaga teema arutamist, jäävad aina rohkem maha. Eestis on ka näitena koole, kus on sellest ikkagi aru saadud ja igaks matemaatika tunniks jääb alati 5 ülesannet teha. See on väga hea, harjutamine viib sihile.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kodutööd on vajalikud algklassides, kus lapsel alles hakkab välja kujunema õpioskus, on vahet kas klassis on 7-8 aastased või 13-14 aastased – viimased peaksid suutma tunnis nii kaasa töötada, et kodus enam õppida ei ole vaja. Tegelikult ongi normaalne, et laps õpib kodus koos vanemaga 1 -2- 3 klassis, edaspidiselt peaks laps ise oma koduste töödega hakkama saama ja vanema vaid aitab vajadusel.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teised, kes vajaksid rohkem harjutamist, koos vanemaga teema arutamist

Aga kas seda siis ei või teha, kui see kohustuslik pole (aga vajalik on)? Loomulikult nõuavad paljud oskused vilumust, mis harjutamata ei tule.

 

Mu lastele ka ei anta I kooliastmes kodutöid (v.a võõrkeele sõnad, aga needki jäävad tunnis meelde). Saavad tegeleda kooliväliste harrastustega, sõpradega olla, puhata jms. Eks kui tulevikus kodutööd tulema hakkavad, siis harjuvad ümber, ma ei taipa, miks ei peaks. Sest õppimisse suhtuvad väga positiivselt.

 

Olen olnud ise ka õpetaja (III kooliaste + gümnaasium) ja ka ei andnud kodutöid (v.a lõpetada ja paarile õpilasele, kes said individuaalselt natuke oma nurga alt palju paremini materjalist jagu), et õpilastel oleks võimalikult võrdne positsioon. Mõni käib võib-olla tööl, et ära elada, mõnel ei ole seda vaikset nurgakest, kus rahus koolitööd teha, mõni ei tee ise jne.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle väga meeldis minu põhikooli matemaatikaõpetaja, kes alati seletas kõik väga põhjalikult ja tegi esimese ülesannete läbitreenimise tunnis ära. Koju andis ta ülesandeid lahendada mitte tervete ülesannete, vaid tehete kaupa: ülesanne 1, tehe see ja see, ülesanne 3, tehe see. Et kodutöö maht oleks väiksem. Matemaatika sai õppeainetest kõige kiiremini tehtud, kuid oli ikkagi hästi selge.

Seega mina suhtun positiivselt neisse õpetajatesse, kes tunnis ise palju pingutavad ja vähe kodutööd jätavad. Kui keskmistel õpilastel (mille all ma mõtlen, et nad ei ole mingid erandlikud tippgeeniused) on selle juures tugev tase – siis ongi õppetöö väga hästi korraldatud.

Antud suhtumisest, et kodus vähe õppida jäetakse, võidavad ainult loomulikult targad ja andekad lapsed. Teised, kes vajaksid rohkem harjutamist, koos vanemaga teema arutamist, jäävad aina rohkem maha. Eestis on ka näitena koole, kus on sellest ikkagi aru saadud ja igaks matemaatika tunniks jääb alati 5 ülesannet teha. See on väga hea, harjutamine viib sihile.

Loomulikult on need, kes on nõrgemad ja kes vajavadki rohkem aitamist ehk kelle puhul näiteks 2 pealt 3 peale või 3 pealt 4 peale aitamiseks peab tegema väga suures mahus tööd. Kas siis lapsevanem ise või järeleaitamistunnid vms. Kellel jääbki lapsepõlvest mälestus, kuidas meeletud tunnid tuli mingit õppeainet õppida, et üldse vee peal püsida.

Aga mina küll ei arva, et nö. solidaarsusest nende õpilastega, kelle 3 või 4 tuleb ainult jõhkra töömahuga, peaks õpetaja ka kõigile teistele õpilastele meeletu mahu kodutöid kaela laduma. Minu meelest vale suhtumine.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma lastel antakse tavaliselt tunnis kogu ülesanne korraga kätte (nii tunni töö kui ka kodutöö) ja kuna nad vist keskmisest nutikamad, siis kodus õppima peavad tõesti vähe. 7. klassi laps enne kontrolltöid loeb nt ajaloo korra uuesti läbi vms aga tundide kaupa õppimist ei ole. Erandiks on küll võõrkeeled. Väiksemal inglise keeles sõnade kirjapilt ja suuremal vene keel on need, millesse tuleb ka kodus süveneda.

Samas ma ei saa aru, siin eelpool toodud väitest, et vähem andekad jäävad rohkem maha. Kui vanem on lapse haridusest huvitatud, siis ta tegeleb lapsega lähtuvalt tema tulemustest mitte kodutööde mahust. Kui aga vanem huvitatud pole, siis ei aita miski.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas küll siin kõik on vaid must või valge ja normaalsust materdatakse et oma viitsimatust lastega tegeleda õigustada…

Sa ise näed siin ainult mustvalget ju. Kõik eelnevalt kirjutanud on nõus, et mõningal määral kodus kordamist ja kontrolltöödeks õppimist on hea.
Mis viitsimatus lastega tegeleda? Kujutad ette, et 12 aastat järjest peaks vanemad oma laste õppimisega tegelema või?

Aga ilmselgelt meeldib vanematele kodus pikutamine rohkem, kui lapse õppima suunamine:)

Vaat see on just see must ja valge, mida sa ise taunid. Vanematele ei meeldi, et nende laste tööpäevad on pikemad kui neil endil. Täiesti õigustatult. Ja vanemad sooviksid iga päev ise töölt saabudes oma lastega toredasti aega veeta, mitte süveneda 7. klassi matemaatikasse.
Miks peaks laps õppima 8 tundi koolis ja siis veel 2-3 tundi kodus lõpetama erinevate ainete ülesandeid, valmistuma kontrolltöödeks, lugema kohustuslikku kirjandust, kirjutama esseesid, tegema grupitõid?
Needsamad vanemad kurdavad teistes foorumites, et ületunnitöö mõjub halvasti tervisele, aga justkui oma lastelt päev-päevalt sama nõuda oleks normaalne?
Tulevad koolist, käivad huviringis või trennis ära ja kukuvad jälle õppima…

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitaval kombel on minu kolmele lapsele kahes erinevas koolis sattunud ainult suurepärased õpetajad, sest pärast 1.-2. klassi pole ma kellegi õppimisega kodus tegelenud. Ka mina ise õppisin ise, vanemad sellega ei tegelenud.  Pakun, et see sõltub pigem kodusest kasvatusest kui õpetajast…

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu meelest on oma aja väärtustamine edasises elus väga vajalik, seega kui tunnis käib päriselt tihe töö, siis on see tunnustust väärt küll.

Olen sama meelt.

Loomulikult on ok, et laps enne kontrolltööd kodus kordab, raamatuid loeb ja mõne projektiga tegeleb, aga kodutööd iseenesest eesmärk küll olla ei tohiks.

Normaalne ei ole see, kui laps on koolis 6-8 tundi ja siis õhtul peab veel paar tundi töötama.

Harjumus arvata, et rohkem tööd on alati parem, on kahjulik asi õppida, mitte kasulik.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitaval kombel on minu kolmele lapsele kahes erinevas koolis sattunud ainult suurepärased õpetajad, sest pärast 1.-2. klassi pole ma kellegi õppimisega kodus tegelenud. Ka mina ise õppisin ise, vanemad sellega ei tegelenud. Pakun, et see sõltub pigem kodusest kasvatusest kui õpetajast…

Enda laste pealt ütleksin, et see oleneb väga palju ikkagi õpetajast. Minu lastel on juhtunud nii, et on vahetunud mõlemal klassiõpetaja pärast esimest klassi, on vahetunud ka pärast kolmandat klassi, nii et viiendaks klassiks on neil kogemus mitme õpetajaga olemas (6 erinevat klassiõpetajat). Ühe õpetajaga jääb kodus vaid üht-teist  lõpetada või midagi harjutada. Teisega võib kodutööde maht olla selline, et ongi vanema abi vaja, sest töölehtedes või harjutustes on ka selliseid asju, mida nad tunnis läbi ei võtnud, suuremal lapsel oli teises klassis näiteks selline õpetaja, kodutööde maht oli meeletu, aeg-ajalt lausa võrdlesin tuttavate teise klassi laste koduste tööde mahuga. Ja kuna palju oli ka uut, millest tuli aru saada ja ise teha, siis ei saanud neid asju kuidagi liigitada selle alla, et väike kodutöö või tunnis pooleli jäänud asja lõpetamine. Nii et isegi kui kodus oli meil suund sellel, et lapsed võimalikult varakult endal kodutööde tegemise rutiini ja iseseisvuse kätte harjutaks, tuli ikkagi teise klassi last nii mõnigi päev aidata, selgitada mõningaid ülesandeid jne (tavaline asi oli sel õpetajal anda koju teha järgmiseks päevaks 3-4 lk mata ülesandeid, kusjuures kõik ülesande tüübid ei olnud klassis läbi võetud, siis veel eesti keele harjutusi, lugemine-jutustamine jne).

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Koolilaps Parim klassiõpetaja- koolitükid peavad koolis tehtud saama