Mis on kõige mõnusam lugemine olnud viimasel ajal?
Mulle vist meeldis raamat Raivo Järvist “Kõike muud kui kukupai”. Selline mõnus ajaviitelugemine minu lapsepõlve kuulunud inimesest.
Mis on kõige mõnusam lugemine olnud viimasel ajal?
Mulle vist meeldis raamat Raivo Järvist “Kõike muud kui kukupai”. Selline mõnus ajaviitelugemine minu lapsepõlve kuulunud inimesest.
“Ärevil inimesed”
Mudlum “Mitte ainult minu tädi Ellen”.
E. Laigna “Eesti 1000”.
Arved Viirlaid “Ristideta hauad”
Mudlum “Mitte ainult minu tädi Ellen”.
See on auhinnaline raamat ja palju kiitust saanud. Mis sorti raamatuga on tegemist? On see biograafia? On see humoorikas?
Sara Westover “Haritud”
..hull elu on ikka mõnedel inimestel…
No meeldejääv oli kindasti Serafima ja Bogdan.
Mõnus oli Frances Hardinge Valede puu.
Necronomicon
Mudlum “Mitte ainult minu tädi Ellen”.
See on auhinnaline raamat ja palju kiitust saanud. Mis sorti raamatuga on tegemist? On see biograafia? On see humoorikas?
Räägib Ellen Noot’ist, kes oli autori tädi. Ei ole otseselt biograafia, selline omapärane valus ja ilus mälestuskildudest koosnev meenutus. Üksindusest ja üksildusest. Mulle tohutult meeldis.
Kas Mudlumi “Poola poisid” on ka hea?
“Hüpe. Zoonoosid ja järgmine üleilmne pandeemia.” vahetult enne kui koroonaviirus laialt levima hakkas. Ega asjata ei valitud seda raamatud 2012 aastal parimaks teadusraamatuks. Kahjuks oli see ka prohvetlik, hulgast asjadest mida seal hüpoteetilise tuleviku mõistes kirjutati, on saanud tänapäeval nukker igapäevasus.
Kas Mudlumi “Poola poisid” on ka hea?
Kas see miinus mu küsimuse juures pidi tähendama, et ei ole?
Väike tjorven.pootsman ja mooses.
Seda lufesin umbkaudu 29 aastat tagasi ja peale seda ei ole enam raamatut õnnestunud käes hoida enam.
Huvitav, mis paneb úhte veidrikku teiste lemmikuid miinustama? Raamatud ei meeldi? Või ei meeldi see, et need teistele meeldivad? Või lihtsalt on vastupandamatu vajadus ükskõik mida miinustada?
Anne Swärd – Vera
Teffi – Šampanja teetassidest. Minu viimased päevad Venemaal.
Valve Raudnask – Kõik, mis on juhtunud.
Vladimir Pool – Minu elu ja teenistus KGB’s
“Matke mind põrandaliistu taha” Pavel Sanajev
Isegi lapsed naersid kui seda koos lugesime. Ja oli võrdlusmomente ka oma lapsepõlvega, tuleb tunnistada 🙂
Pierre Soulage, Pimeduse valgus.
Mudlum “Mitte ainult minu tädi Ellen”.
See on auhinnaline raamat ja palju kiitust saanud.
“Kiitust saadakse” ingliskeelses maailmas. Samuti “tähelepanu, emotsioone saadakse” inglise keeles.
“Paljukiidetud”, “palju kiidetud “on eestikeesed sõnad.
Kus laulavad langustid. Ilus ja stiilne raamat, mis pani kaasa mõtlema.
Mulle läks hinge Andre Agassi autobiograafia: “Avatult”.
Ise ma ei tea tennisest suurt midagi (sulgpallitrennis olen käinud), aga paelus täiega! Suht paks raamat (ca 500 lk) ja “neelasin” selle m6ne päevaga.
Kusjuures soovituse sain siitsamast Perekoolist. Aitäh Sulle, X! 🙂
Väike tjorven.pootsman ja mooses.
Seda lufesin umbkaudu 29 aastat tagasi ja peale seda ei ole enam raamatut õnnestunud käes hoida enam.
Just eile ostsin!
Enda lapsepõlve eksemplar on kolimiste käigus kuhugi kadunud ja tahtsin, et see raamat mul kindlasti oleks.
Sara Westover “Haritud”
..hull elu on ikka mõnedel inimestel…
Tara Westover on autor (ära pane pahaks, et parandan????)
Aga väga hea raamat on küll.
Kus laulavad langustid. Ilus ja stiilne raamat, mis pani kaasa mõtlema.
Selle raamatu fenomenist mina aru ei saa, tohutult rikkalikud/põhjalikud/ükikasjalikud looduskirjeldused padurast, hale ebausutav peategelane ja täiesti kohutavad dialoogid.
Mulle meeldis ka “Mägede kuninganna” ja Ferrante Napoli sari “Minu geniaalne sõbranna”. Ootan neljandat osa eesti keelde. Hea naistekas on O’Farrell “Käsi, mis hoidis mu käest”.
Kui kõik on öeldud
Midagi on valesti
Elu on nauding
Armastuse lugu
Loodan, et saan soovitusi!
Kui kõik on öeldud
Midagi on valesti
Elu on nauding
Armastuse lugu
Loodan, et saan soovitusi!
Hoover “Kõik su täiuslikkused”
Taddeo “Kolm naist”
Ng “Kõik, mis ma sulle rääkimaata jätsin”
Rimmer “Ema pihtimus”
Sara Westover “Haritud”
..hull elu on ikka mõnedel inimestel…
Tara Westover on autor (ära pane pahaks, et parandan????)
Aga väga hea raamat on küll.
Tulin ka just sama raamatut soovitama.
Mudlum “Mitte ainult minu tädi Ellen”
Patrick Deville “Katk ja koolera”
Teffi “Šampanja teetassidest”
Durand “Retseptiraamat”
Väike tjorven.pootsman ja mooses.
Seda lufesin umbkaudu 29 aastat tagasi ja peale seda ei ole enam raamatut õnnestunud käes hoida enam.
Käed amputeeritud?
Kus laulavad langustid. Ilus ja stiilne raamat, mis pani kaasa mõtlema.
Selle raamatu fenomenist mina aru ei saa, tohutult rikkalikud/põhjalikud/ükikasjalikud looduskirjeldused padurast, hale ebausutav peategelane ja täiesti kohutavad dialoogid.
Mulle meeldis ka “Mägede kuninganna” ja Ferrante Napoli sari “Minu geniaalne sõbranna”. Ootan neljandat osa eesti keelde. Hea naistekas on O’Farrell “Käsi, mis hoidis mu käest”.
See on vist tõesti (langustid) nii, et olustikku oskab kirjeldada, muud ei oska. Sest peategelane oli tõesti ikka kohutavalt ebausutav. No ja kogu see armastuslugu ikka ka.