Esileht Tööelu, raha ja seadused. pärimine kärgperes

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 105 )

Teema: pärimine kärgperes

Postitas:
Kägu

olukord, mis võib juhtuda nii mõneski kärgperes
matil ja katil on 2 last – mari ja jüri. matil on aga ka eelmise naisega 1 laps – ants.
matil kinnisvara pole, katil on. kui kati sureb, pärivad vara testamendi järgi tema lapsed mari ja jüri, mati ei saa midagi.
kui nüüd peaks mari või jüri lastetuna peale oma vanemaid surema, kas siis katilt saadud kinnisvara jm isikliku vara pärijaks on ka poolvend ants?

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Just selliste teemade pärast peaksid kati ja mati ja üldse kõik kärgperesid loonud inimesed käima ära notari juures ja vormistama testamendi, mismoodi nad oma varasid jagada soovivad peale oma surma.
Kõige lihtsam lahendus ja ei mingeid vaidlusi enam.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui nüüd peaks mari või jüri lastetuna peale oma vanemaid surema, kas siis katilt saadud kinnisvara jm isikliku vara pärijaks on ka poolvend ants?

Loogiliselt küll. Sest pärijaks oleks ka vanem, kes on surnud ning kelle asemele astub poolvend.

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kui nüüd peaks mari või jüri lastetuna peale oma vanemaid surema, kas siis katilt saadud kinnisvara jm isikliku vara pärijaks on ka poolvend ants?

Loogiliselt küll. Sest pärijaks oleks ka vanem, kes on surnud ning kelle asemele astub poolvend.

Samas võivad ka Mari ja Jüri oma eluajal vormistada testamendid, millega jätavad oma vara (mida selleks hetkeks võib olla rohkem kui emalt päritud maja) oma abikaasadele või kellele iganes.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kui Mari ja Jüri testamenti ei teinud, siis on Ants pärija.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Just selliste teemade pärast peaksid kati ja mati ja üldse kõik kärgperesid loonud inimesed käima ära notari juures ja vormistama testamendi, mismoodi nad oma varasid jagada soovivad peale oma surma.

Kõige lihtsam lahendus ja ei mingeid vaidlusi enam.

Pärandaja ei saa järgmistele ja ülejärgmistele ringidele ettekirjutusi teha, kellele nemad peavad pärandama. Seega Kati ja Mati käik notari juurde siin ei aita, vaid hoopis lapsed Mari ja Jüri peavad tegema testamendi, kui ei soovi Antsule pärandada.

Kuigi võiks tunduda loogiline, et poolõed ja -vennad pärivad väiksemas osas kui täisõed ja -vennad, siis tegelikkuses seadus neil vahet ei tee ja su vanemate kõik lapsed pärivad võrdse osa. Ehk siis lastetu Mari surma korral pärib tema varast 50% jüri ja 50% Ants (kui testament ei sätesta teisiti). Kui Ants on juba surnud, läheb tema osa tema pärijate vahel jagamisele.

Vt ka http://juura.ee/board/topic/view/id/19580

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

olukord, mis võib juhtuda nii mõneski kärgperes

matil ja katil on 2 last – mari ja jüri. matil on aga ka eelmise naisega 1 laps – ants.

matil kinnisvara pole, katil on. kui kati sureb, pärivad vara testamendi järgi tema lapsed mari ja jüri, mati ei saa midagi.

kui nüüd peaks mari või jüri lastetuna peale oma vanemaid surema, kas siis katilt saadud kinnisvara jm isikliku vara pärijaks on ka poolvend ants?

aga kas siin muudab midagi, kui mati teeb testamendi mari ja jüri kasuks ja jätab sealt välja oma esimese lapse antsu?
sel juhul siis, kui mati ja kati on surnud, kati vara pärivad mari ja jüri. kui nüüd üks neist sureb, siis pärija oleks justkui isa mati, kuid tema surma järel pärivad tema lapsed. isal oli aga tehtud testament, millega määras enda pärijateks ainult mari ja jüri. kas sellises olukorras tekib antsul õigus pärida oma poolõe/venna surma järel tema vara?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

olukord, mis võib juhtuda nii mõneski kärgperes

matil ja katil on 2 last – mari ja jüri. matil on aga ka eelmise naisega 1 laps – ants.

matil kinnisvara pole, katil on. kui kati sureb, pärivad vara testamendi järgi tema lapsed mari ja jüri, mati ei saa midagi.

kui nüüd peaks mari või jüri lastetuna peale oma vanemaid surema, kas siis katilt saadud kinnisvara jm isikliku vara pärijaks on ka poolvend ants?

aga kas siin muudab midagi, kui mati teeb testamendi mari ja jüri kasuks ja jätab sealt välja oma esimese lapse antsu?

sel juhul siis, kui mati ja kati on surnud, kati vara pärivad mari ja jüri. kui nüüd üks neist sureb, siis pärija oleks justkui isa mati, kuid tema surma järel pärivad tema lapsed. isal oli aga tehtud testament, millega määras enda pärijateks ainult mari ja jüri. kas sellises olukorras tekib antsul õigus pärida oma poolõe/venna surma järel tema vara?

Kui Ants on alaealine, siis on tal õigus sundosale.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

aga kas siin muudab midagi, kui mati teeb testamendi mari ja jüri kasuks ja jätab sealt välja oma esimese lapse antsu?
sel juhul siis, kui mati ja kati on surnud, kati vara pärivad mari ja jüri. kui nüüd üks neist sureb, siis pärija oleks justkui isa mati, kuid tema surma järel pärivad tema lapsed. isal oli aga tehtud testament, millega määras enda pärijateks ainult mari ja jüri. kas sellises olukorras tekib antsul õigus pärida oma poolõe/venna surma järel tema vara?

Kui Mati teeb testamendi, et pärivad Mari ja Jüri, siis Mati surma korral nad ka pärivad.
Kui pärimine on toimunud (Mati on surnud) ja nüüd sureb Mari või Jüri, siis pole ju Mati enam kuskil otsast pärija. Selleks, et Ants ei päriks, peavad Mari ja Jüri omakorda testamendi tegema ja jätma vara kellelegi teisele kui Ants.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

aga kas siin muudab midagi, kui mati teeb testamendi mari ja jüri kasuks ja jätab sealt välja oma esimese lapse antsu?
sel juhul siis, kui mati ja kati on surnud, kati vara pärivad mari ja jüri. kui nüüd üks neist sureb, siis pärija oleks justkui isa mati, kuid tema surma järel pärivad tema lapsed. isal oli aga tehtud testament, millega määras enda pärijateks ainult mari ja jüri. kas sellises olukorras tekib antsul õigus pärida oma poolõe/venna surma järel tema vara?

kui Mari sureb ilma testamenti tegemata, siis on ka Ants samamoodi pärija nagu Jürigi. See, et Mati oli varem testamendiga oma vara Marile pärandanud, ei loe. Maril on õigus oma pärandusega teha mis tahab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arvan, et kui see poolvend Ants oli olemas enne kui Mari ja Jüri sündisid, siis ei ole tal erilist lootust Mari ja Jüri käest midagi pärida, sest ta lihtsalt sureb enne ära kui Mari ja Jüri.

Seega pole eriti mõtet selliste asjadega oma pead vaevata.

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arvan, et kui see poolvend Ants oli olemas enne kui Mari ja Jüri sündisid, siis ei ole tal erilist lootust Mari ja Jüri käest midagi pärida, sest ta lihtsalt sureb enne ära kui Mari ja Jüri.

Seega pole eriti mõtet selliste asjadega oma pead vaevata.

kahjuks haigestuvad või satuvad õnnetustesse ja surevad ka noored inimesed ja kärgperesid on eestis palju. niimoodi võivadki nii mõnedki marid või jürid avastada, et nende emale kuulunud pärandvara tuleb ühel hetkel võhivõõra antsuga, kellega sul on ühised isapoolsed geenid, kuid ei mingit suhtlust iialgi olnud, jagada.
kas tõesti peab sellise olukorra vältimiseks tegema kohe täisealiseks saades õe/venna kasuks testamendi? nt juhul, kui vanemad ja õde/vend satuvad avariisse ja hukkuvad, on tundmatu poolvend ants ju kohe automaatselt pärija

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuigi võiks tunduda loogiline, et poolõed ja -vennad pärivad väiksemas osas kui täisõed ja -vennad, siis tegelikkuses seadus neil vahet ei tee ja su vanemate kõik lapsed pärivad võrdse osa. Ehk siis lastetu Mari surma korral pärib tema varast 50% jüri ja 50% Ants (kui testament ei sätesta teisiti). Kui Ants on juba surnud, läheb tema osa tema pärijate vahel jagamisele.

Kas ei olnud nii, et teise ringi pärijad (kui lapsi ei ole) on vanemad ja nende järeltulijad, aga iga vanema järeltulijate vahel jagatakse selle vanema osa, kui ta surnud on? Ehk et kui Maril lapsi ega abikaasat ei ole, siis päriks 50% tema isa ja 50% tema ema. Et isa on surnud, siis tema 50% läheb jagamisele isa teiste laste vahel – pool 50%st ehk 25% Antsule ja 25% Jürile. Et ka ema on surnud, siis ema 50% läheb ema teistele lastele, ehk Jürile. Kokkuvõttes saab Jüri 75% ja Ants 25%.

Ega kui näiteks sureb keegi, kellel oli kaks last, aga üks neist enne surnud, surnud lapsel omakorda kaks last, siis jagatakse pärandus kolmeks ikkagi nii, et elusolev laps saab 50% ja surnud lapse lapsed saavad kahepeale 50% ehk kumbki 25%. Ja kui pärandaja mõlemad lapsed on surnud, ühel lastest oli kaks ja teisel kümme last, siis saavad esimese lapse lapsed kumbki 25% ja teise lapse lapsed igaüks 5%, mitte ei jagata võrdselt 12 lapselapse vahel (või vähemalt peaks see teoreetiliselt nii olema).

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jüri päriks kokku 75% ja Ants 25%. Jüri pärib kogu emale kuuluma pidanud osa, aga isa pool läheb kahe vahel jagamisele.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mõtle vähem sellele, mis saab sinu majast, kui sina oled juba 30 aastat surnud…

Kas tõesti on nii suur vimm mehe lapse vastu, et vaja muretseda, kuidas toimub peale sinu surma sinu laste vara pärimine? See on nende vara ja ise vaadaku, kellele pärandavad. Tõenäoliselt müûvad maha…

+5
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

niimoodi võivadki nii mõnedki marid või jürid avastada, et nende emale kuulunud pärandvara tuleb ühel hetkel võhivõõra antsuga, kellega sul on ühised isapoolsed geenid, kuid ei mingit suhtlust iialgi olnud, jagada.

Kuidas need mari ja jüri peavad seda ema kinnisvara siis antsuga jagama, kui too ants ei saa endale midagi enne kui mari ja jüri surnud on? Ja kui neil lapsi ka ei ole, mida siis üldse taga nutta, et issandjumal äkki nüüd mingi poolvend pärib selle kinnisvara?

Tehku testament ja pärandagu see maja ükskõik kellele, kui nii õudne vastumeelsus on selle suhtes, et äkki mingi poolvend saab selle maja endale pärast nende surma…

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arvan, et kui see poolvend Ants oli olemas enne kui Mari ja Jüri sündisid, siis ei ole tal erilist lootust Mari ja Jüri käest midagi pärida, sest ta lihtsalt sureb enne ära kui Mari ja Jüri.

Seega pole eriti mõtet selliste asjadega oma pead vaevata.

kahjuks haigestuvad või satuvad õnnetustesse ja surevad ka noored inimesed ja kärgperesid on eestis palju. niimoodi võivadki nii mõnedki marid või jürid avastada, et nende emale kuulunud pärandvara tuleb ühel hetkel võhivõõra antsuga, kellega sul on ühised isapoolsed geenid, kuid ei mingit suhtlust iialgi olnud, jagada.

kas tõesti peab sellise olukorra vältimiseks tegema kohe täisealiseks saades õe/venna kasuks testamendi? nt juhul, kui vanemad ja õde/vend satuvad avariisse ja hukkuvad, on tundmatu poolvend ants ju kohe automaatselt pärija

Sellises pärimises võib ilmuda välja ka üllatajaid. Näiteks võis isa Matil ema Katiga kooselu ajal olla salasuhe ja sündida sohilaps, kes saades Mati surmast teada, tuleb nõudma tõde ja õigust. On ta vallaslaps, võib nõuda DNA analüüsi oma päritolu tõestamiseks ja kui osutub Mati järglaseks, on ta automaatselt pärija, isegi siis kui Matil on testament tehtud- on sohilaps alaealine, on õigus sundosale nagunii ja kui ei ole alaealine, ka siis, sest tema nn isa ei ole teda rahaliselt toetanud ja ülal pidanud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mõtle vähem sellele, mis saab sinu majast, kui sina oled juba 30 aastat surnud…

Kas tõesti on nii suur vimm mehe lapse vastu, et vaja muretseda, kuidas toimub peale sinu surma sinu laste vara pärimine? See on nende vara ja ise vaadaku, kellele pärandavad. Tõenäoliselt müûvad maha…

Vara- ja rahaasjad peavad olema paigas, siis ei tule ka halbu üllatusi.
Näide elust. Mees ja naine abielluvad. Varasuhteks lahusvara. Enne abiellumist teeb naine ära testamendi, mees ei ole pärija. Põhjuseks mehe laps varasemast. Kinnisvara, kus elatakse, kuulub naisele.
Väga loogiline asjade käik. Kui naine ei teeks testamenti, päriks tema vara mees. Mehe pärija oleks tema laps. Miks peaks mehe laps pärima naise vara?
Mees sureb ja tema pangaarvel on 2 000 eurot. Samal ajal on naise pangaarvel 10 000 eurot. Kui varasuhteks oleks ühisvara ja mehel testament tegemata, oleksid pärijad abikaasa ja laps varasemast. Pool antud summast kuulub nagunii naisele, pool mehele: (10 000 + 2 000)/2= a´ 6 000. Mehe osa läheks jagamisele naise ja lapse vahel: 6 000/2= 3 000. Ehk siis naine peaks oma pangaarvel olevast rahast andma ära mehe lapsele 1 000 eurot.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

niimoodi võivadki nii mõnedki marid või jürid avastada, et nende emale kuulunud pärandvara tuleb ühel hetkel võhivõõra antsuga, kellega sul on ühised isapoolsed geenid, kuid ei mingit suhtlust iialgi olnud, jagada.

Kuidas need mari ja jüri peavad seda ema kinnisvara siis antsuga jagama, kui too ants ei saa endale midagi enne kui mari ja jüri surnud on? Ja kui neil lapsi ka ei ole, mida siis üldse taga nutta, et issandjumal äkki nüüd mingi poolvend pärib selle kinnisvara?

Tehku testament ja pärandagu see maja ükskõik kellele, kui nii õudne vastumeelsus on selle suhtes, et äkki mingi poolvend saab selle maja endale pärast nende surma…

Ja võib ka hoopis vastupidi minna – poolvend Ants sureb enne, lapsi ega testamenti ei ole, siis Jüri ja Mari on tema pärijad.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

niimoodi võivadki nii mõnedki marid või jürid avastada, et nende emale kuulunud pärandvara tuleb ühel hetkel võhivõõra antsuga, kellega sul on ühised isapoolsed geenid, kuid ei mingit suhtlust iialgi olnud, jagada.

Kuidas need mari ja jüri peavad seda ema kinnisvara siis antsuga jagama, kui too ants ei saa endale midagi enne kui mari ja jüri surnud on? Ja kui neil lapsi ka ei ole, mida siis üldse taga nutta, et issandjumal äkki nüüd mingi poolvend pärib selle kinnisvara?

Tehku testament ja pärandagu see maja ükskõik kellele, kui nii õudne vastumeelsus on selle suhtes, et äkki mingi poolvend saab selle maja endale pärast nende surma…

Minu jaoks näiteks on suur probleem, et kui mina suren ja minu lapsed pärivad minu osa majast, siis lõpuks jõuab osa majast minu eksi ehk esimese lapse isa valdusesse. Sest alaealise vara eest hoolitseb ju tema vanem. Siis see eks hakkab mu abikaasa käest “oma” osa nõudma majast, millele tal mingit õigust pole. Nii et kui see laps on täiskasvanu, teen testamendi, millega jätan ise oma esimese lapse kõigest ilma. Abikaasa mul kusjuures ei kiida seda mõtet heaks, aga elu on kahjuks nii läinud ja eks koos lapsega on ise oma käitumisega selle põhjustanud.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja võib ka hoopis vastupidi minna – poolvend Ants sureb enne, lapsi ega testamenti ei ole, siis Jüri ja Mari on tema pärijad.

praeguse seisuga pole antsul (ega ka tema emal) mingit vara, küll aga jüril ja maril tulevikus väga heas piirkonnas asuv majapidamine.
mina katina ei soovi, et mingi idiootliku seaduse järgi jääks võimaluski, et kui minu või ühega minu lastest midagi juhtuma peaks, läheks mingi osa minu lapsepõlvekodust mehe esimesele, nooruse juhusuhtest sündinud lapsele, kes on nö isa nimel, aga kellega tema ema soovil pole meil mingeid sidemeid kunagi olnudki.
see, mida mees enda varaga teeb ja kuidas 3 lapse vahel jagab, pole minu asi, küsimus on minu lahusvaras, mida ma tahan, et jaguneks vaid minu laste vahel. ideaalis surevad inimesed küll vanadusse, kui olemas on lapsed ja lapselapsed, aga õnnetusi juhtub ka nooremate ja lastetute inimestega, varaasjad tuleb aegsasti läbi mõelda, et ei tuleks ebameeldivaid üllatusi.
selle peale, et muidu varatu ja üürikas elav ants heast südamest ja õigluse nimel sellisest süllekukkunud summast loobuks, ei tasu loota

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu jaoks näiteks on suur probleem, et kui mina suren ja minu lapsed pärivad minu osa majast, siis lõpuks jõuab osa majast minu eksi ehk esimese lapse isa valdusesse. Sest alaealise vara eest hoolitseb ju tema vanem. Siis see eks hakkab mu abikaasa käest “oma” osa nõudma majast, millele tal mingit õigust pole. Nii et kui see laps on täiskasvanu, teen testamendi, millega jätan ise oma esimese lapse kõigest ilma. Abikaasa mul kusjuures ei kiida seda mõtet heaks, aga elu on kahjuks nii läinud ja eks koos lapsega on ise oma käitumisega selle põhjustanud.

Kui laps on täiskasvanu, siis pole ju isal tema varaga nagunii pistmist enam, Karistad lihtsalt oma last selle eest, et tegid esimese mehe valikul vea. Kui maja pärast kardad, siis võiks ju midagi muud esimesele lapsele pärandada, mitte kõigest ilma jätta.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

niimoodi võivadki nii mõnedki marid või jürid avastada, et nende emale kuulunud pärandvara tuleb ühel hetkel võhivõõra antsuga, kellega sul on ühised isapoolsed geenid, kuid ei mingit suhtlust iialgi olnud, jagada.

Kuidas need mari ja jüri peavad seda ema kinnisvara siis antsuga jagama, kui too ants ei saa endale midagi enne kui mari ja jüri surnud on? Ja kui neil lapsi ka ei ole, mida siis üldse taga nutta, et issandjumal äkki nüüd mingi poolvend pärib selle kinnisvara?

Tehku testament ja pärandagu see maja ükskõik kellele, kui nii õudne vastumeelsus on selle suhtes, et äkki mingi poolvend saab selle maja endale pärast nende surma…

Minu jaoks näiteks on suur probleem, et kui mina suren ja minu lapsed pärivad minu osa majast, siis lõpuks jõuab osa majast minu eksi ehk esimese lapse isa valdusesse. Sest alaealise vara eest hoolitseb ju tema vanem. Siis see eks hakkab mu abikaasa käest “oma” osa nõudma majast, millele tal mingit õigust pole. Nii et kui see laps on täiskasvanu, teen testamendi, millega jätan ise oma esimese lapse kõigest ilma. Abikaasa mul kusjuures ei kiida seda mõtet heaks, aga elu on kahjuks nii läinud ja eks koos lapsega on ise oma käitumisega selle põhjustanud.

Kärgperenduse puhul peavad varaasjad paraku piinlikult paigas olema.
Mina tegin testamendi oma kahe vanema lapse kasuks, märgitud nimeliselt. Testament tehtud mehe lapse pärast, puudub igasugune huvi, et ta mingitki nurka pidi mu kinnisvarast midagi saaks. Mulle piisab sellestki, et mees tema kasvatamisse igakuiselt raha panustab ja meie oma pere sellevõrra viletsamalt läbi peab ajama. Meil on ühine, alaealine laps, ja teda testamendis märgitud ei ole. Taas põhjuseks mehe (alaealine) laps varasemast, soovin igal moel välistada, et tema mu kinnisvarale ligi saaks. Ehk kui ma peaks surema ajal kui ühine laps alaealine, oleks minu esimesest abielust täiskasvanud lastel kohustus väiksele tema sundosa välja maksta. Julm, aga mis parata.

+3
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Näide elust. Mees ja naine abielluvad. Varasuhteks lahusvara. Enne abiellumist teeb naine ära testamendi, mees ei ole pärija. Põhjuseks mehe laps varasemast. Kinnisvara, kus elatakse, kuulub naisele.
Väga loogiline asjade käik. Kui naine ei teeks testamenti, päriks tema vara mees.

Ei päriks ju mees üksi vaid naise pärija kõrvalt. Ehk max 50%

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kärgperenduse puhul peavad varaasjad paraku piinlikult paigas olema.
Mina tegin testamendi oma kahe vanema lapse kasuks, märgitud nimeliselt. Testament tehtud mehe lapse pärast, puudub igasugune huvi, et ta mingitki nurka pidi mu kinnisvarast midagi saaks. Mulle piisab sellestki, et mees tema kasvatamisse igakuiselt raha panustab ja meie oma pere sellevõrra viletsamalt läbi peab ajama. Meil on ühine, alaealine laps, ja teda testamendis märgitud ei ole. Taas põhjuseks mehe (alaealine) laps varasemast, soovin igal moel välistada, et tema mu kinnisvarale ligi saaks. Ehk kui ma peaks surema ajal kui ühine laps alaealine, oleks minu esimesest abielust täiskasvanud lastel kohustus väiksele tema sundosa välja maksta. Julm, aga mis parata.

aga sina oled ju minuga samas paadis – kui teie mehega surete, siis pärivad vara su vanemad lapsed. noorema sundosa peab keegi muide välja nõudma, see ei tule automaatselt.
kui nüüd ühega vanematest lastest midagi juhtub ja tal veel lapsi pole, siis on mehe 1. laps koheselt su vara pärija, mitte ei jagune su surnud lapse vara vaid sinu 2 teise lapse vahel – kolmandiku sellest saab mehe esimene laps

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kui nüüd ühega vanematest lastest midagi juhtub ja tal veel lapsi pole, siis on mehe 1. laps koheselt su vara pärija, mitte ei jagune su surnud lapse vara vaid sinu 2 teise lapse vahel – kolmandiku sellest saab mehe esimene laps

Kas sa selgitaksid lähemalt, miskaudu mehe esimese abielu lapsed naise esimese abielu laste pärijad on?

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

matil ja katil on 2 last – mari ja jüri. matil on aga ka eelmise naisega 1 laps – ants.
matil kinnisvara pole, katil on. kui kati sureb, pärivad vara testamendi järgi tema lapsed mari ja jüri, mati ei saa midagi.
kui nüüd peaks mari või jüri lastetuna peale oma vanemaid surema, kas siis katilt saadud kinnisvara jm isikliku vara pärijaks on ka poolvend ants?

Antud olukorras ei päri poolvend Ants mitte midagi. Ja miks ei päri- sest temas ei voola piiskagi Kati verd. Pärimisliin on Kati suguvõsa.

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Just selliste teemade pärast peaksid kati ja mati ja üldse kõik kärgperesid loonud inimesed käima ära notari juures ja vormistama testamendi, mismoodi nad oma varasid jagada soovivad peale oma surma.

Kõige lihtsam lahendus ja ei mingeid vaidlusi enam.

Pärandaja ei saa järgmistele ja ülejärgmistele ringidele ettekirjutusi teha, kellele nemad peavad pärandama. Seega Kati ja Mati käik notari juurde siin ei aita, vaid hoopis lapsed Mari ja Jüri peavad tegema testamendi, kui ei soovi Antsule pärandada.

Kuigi võiks tunduda loogiline, et poolõed ja -vennad pärivad väiksemas osas kui täisõed ja -vennad, siis tegelikkuses seadus neil vahet ei tee ja su vanemate kõik lapsed pärivad võrdse osa. Ehk siis lastetu Mari surma korral pärib tema varast 50% jüri ja 50% Ants (kui testament ei sätesta teisiti). Kui Ants on juba surnud, läheb tema osa tema pärijate vahel jagamisele.

Vt ka http://juura.ee/board/topic/view/id/19580

Sinu viidatud vastus on minu meelest küll vigane. Kui inimene sureb, nii et tal ei ole lapsi ega abikaasat ja testamenti ka ei ole, pärivad kogu tema vara tema vanemad võrdselt. Kui üks vanematest on surnud, asuvad tema asemele kõik selle vanema lapsed ja surnud vanema osa jagatakse nende vahel võrdselt. Seega kui Kati ja Mati on surnud ja Mari sureb ilma lasteta, meheta ja testamendita, siis Kati osa Mari pärandusest pärib Jüri, Mati osa Mari pärandusest pärivad võrdselt Ants ja Jüri.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kärgperenduse puhul peavad varaasjad paraku piinlikult paigas olema.
Mina tegin testamendi oma kahe vanema lapse kasuks, märgitud nimeliselt. Testament tehtud mehe lapse pärast, puudub igasugune huvi, et ta mingitki nurka pidi mu kinnisvarast midagi saaks. Mulle piisab sellestki, et mees tema kasvatamisse igakuiselt raha panustab ja meie oma pere sellevõrra viletsamalt läbi peab ajama. Meil on ühine, alaealine laps, ja teda testamendis märgitud ei ole. Taas põhjuseks mehe (alaealine) laps varasemast, soovin igal moel välistada, et tema mu kinnisvarale ligi saaks. Ehk kui ma peaks surema ajal kui ühine laps alaealine, oleks minu esimesest abielust täiskasvanud lastel kohustus väiksele tema sundosa välja maksta. Julm, aga mis parata.

Õige, kuna kohtud mõistavad iga aasta pursuva elatisraha välja ainult eraldi elavatele lastele, siis elatise maksjaga kooselavate laste igakuine ja igaaastane olukord halveneb.
Kui isa hooldekoduarveid hakatakse tasuma, tuleb asja suhtuda propotsionaalselt, elatist saanud lapsed peaksid loogika kohaselt maksma rohkem kui vältimatuga läbiajanud lapsed.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

matil ja katil on 2 last – mari ja jüri. matil on aga ka eelmise naisega 1 laps – ants.

matil kinnisvara pole, katil on. kui kati sureb, pärivad vara testamendi järgi tema lapsed mari ja jüri, mati ei saa midagi.

kui nüüd peaks mari või jüri lastetuna peale oma vanemaid surema, kas siis katilt saadud kinnisvara jm isikliku vara pärijaks on ka poolvend ants?

Antud olukorras ei päri poolvend Ants mitte midagi. Ja miks ei päri- sest temas ei voola piiskagi Kati verd. Pärimisliin on Kati suguvõsa.

Pärimisliin ei puutu küll kuidagi asjasse.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 105 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. pärimine kärgperes